Ma tahaksin talle öelda, et …
Aga ma ei saa. Realist mu sees tirib mind kiiresti kahele jalale ja ütleb, et sellest tuleks hetkel ainult probleeme juurde. Ma tean, et palju muutuks paremaks. Ma tean, et nii mõndagi muutuks halvemaks. Siiski, kõik on suhteline ja ma tean, et ma hetkel ei taha neid raskusi. Või siis et…
Ma ei võta ette paberit, kasvõi mõtteski, ega hakka sinna panema kirja plusse ja miinuseid. Ma ei teagi, kumba rohkem saaks. Ma ei teagi, kumba tulemust ma tegelikult ootaksin. Ma ei tahagi seda niimoodi arvestada.
Ma tean, mida ma siiski tahan. Ma arvan, et ma tean. Sest tegelikult ma ei tea nagunii kõiki asju, mida see kaasa tuua võib.
Aga ma ei saa seda hetkel hetkel naguni.
… sest ma pole üksi.
… sest see mõjutab liiga paljusid.
Mul pole julgust.
Ei no kui on normaalne mees siis tuleb kirjutada. Ja normaalsed mehed võidavad ka väikeste antoniote südamed. Lihtsalt sellepärast, et nad ei püüa olla paremad, kui nad on- aga nad on väga normaalsed.
Näiteid on olemas. Elas mul kooliõde koos oma astmaatikust väikese pojaga Koplis 20 ruuduses "korteris" (kööktuba)- ja tundus, et elu võib minna vaid halvemaks. No täitsa lootusetu oli justkui vahepeal kogu see asi. Töö ja laps...- ja segased vanemad.
Aga mis nüüd?
Tubli mees, 4 last ja koer! Ja suur maja! Igaühel väga mõnus olla. Ja mees on lihtsalt ülinormaalne- ma ei tea, kust sellised tulevad aga imesid juhtub.
Ma muidugi pakun nüüd umbes jälle. Sest võibolla on jutt hoopis arstile rääkimisest? Või uurijast, kellele peaks mingi kaua varjatud kuriteo üles tunnistama? Igasuguseid retse on ju liikvel. Vaatad tänaval, et täitsa tavaline tegelane aga tegelikult on mingi rattavaras.
Mnjaaa. Plusse ja miinuseid kirja panna ... Kaalun sama mõtet juba pikemat aega, aga ei julge, ei taha ... Las elu loksutab ise kõik paika, mina ei julge võtta vastutust aktiivse tegutsemisega endale. Imetlen nende inimeste julgust, kes seda teevad. Aga vahetevahel on elul omad üllatused varuks, saatusel omad käigud ja rajad ...
postitas: CV 05.02.06 11:51Muide- kui tahate näha midagi enneolematut ja täiesti vapustavat (prügisorteeriatele eriti!) siis minge ruttu Ristiku põhikooli juurde nr 40 bussi peatusse (kolde pst algus)- aga kiirelt- muidu lõpeb häppening ära (kl 13.05 seisuga).
Kiirelt siis!
see suur prügihunnik seal tasuta konteineri juures?
postitas: pilleriin 05.02.06 13:11Jah- hiigelsuur- ma ütleksin, et lausa kõige suurem avalikult laiutav prügihunnik mida ma eales näinud olen...- ma kardan, et prügivedajad jäävad sellega pisut hätta. Kas peaks ehk põlema panema?
postitas: Rehepapp 05.02.06 13:21põletada ei tohi. seal on igat sorti sodi, mõtle milline hulk mürgiseid gaase sealt lendub.
postitas: pilleriin 05.02.06 13:45eks elu paneb asja paika. aga kui ei anna elule teada mida tahad ei hakka elu ise ka kõike ära tegema.
üks kindel asjade õigsuse tunnetaja on laps. nad taipavad meist rohkem. ja koer taipab ka, aga sul vist pole koera ;)
jõudu,
postitas: Kadri 05.02.06 13:53Ah, et mürgised gaasid? Aga kui suur tulemägi laavat purskab ja hoopis rohkem mürgiseid gaase eraldub? Või, kui kusagil Aafrikas või Iraagis sõdurid teineteist suurtükkidest tulistavad ja iga mürsuga vägagi mürgiseid gaase tekitavad? Või reaktiivlennukid, mis kulutavad hirmsalt kütust? Või F1 sõidud?
Minul on millegipärast tunne, et see, et eraisik ei tohi justkui kilekotti põlema panna on väga silmakirjalik riigi poolt. Ja silmakirjalikkus pole mingi tõde. Kas pole tegelikult nii, et kilekotti ei lubata sul põletada selleks, et segada jälgi ja jätta mulje, et vulkaanid ei purskagi mürki ja et igasugused kemikaalid ja gaasid mida RIIK laiali laotab on väga normaalsed.
St- kodanikud teavad et kotti põletada ei tohi- järelikult riik hoolitseb keskkonna eest. Aga tegelikult...tegelikult arvestatakse isegi võimalusega kasutada näiteks tuumapommi (laiemas mastaabis).
Lähen panen kohe kättemaksuks paar kilekotti põlema!
pillekas, sa elad koos lapsega? üheski postituses pole peale sinu ja poja kellestki juttu :(
alati tasub öelda kui pärast põdeda seda, mis ütlemata jätsid...
postitas: mõh 05.03.06 09:59