| E | T | K | N | R | L | P |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | ||||||
| 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 |
| 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 |
| 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 |
| 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 |
| 30 | 31 |
31. jaanuar 2005
pressi? mina?
oleksin ma täna töö juurde sünnipäevale minnes viitsinud kaamerakoti ühes vedada, oleksin ma jälle saanud ühele päevalehele natuke tööd teha. mitte et see honorar märkimisväärne oleks, või oma nime nägemine mingi pildi all. või et ma üldse seda niiväga igatseksin. pigem on see üllatav, et peale paari korda ikka veel leitakse, et kui muud võimalust pole, siis ma võiksin välja aidata..
sisuliselt olen ju 'inimene tänavalt', kellel on lihtsalt tibake üle keskmise kaamera ja kes puhtjuslikult töötab füüsiliselt sobiva koha peal..
perenaise tuim päev
kui ma nüüd end kodust välja veaksin, saaks tänase päeva ehk plussigi veel. siiani on küll.. nojah, mis ma hädaldan, hulga pesu triikisin ära. aga et süüa teha, peab nagunii poodi minema.
aga kaks tattnina ümberringi on küll natuke tüütu ;)
natuke hiljem: ma teadsin ju küll, et eelmine kuu tuli mul olude sunnil üsna vähe tööpäevi kokku, aga ikka oli ebameeldiv üllatus palk kätte saada ja kohe igale poole laiali jagada. ma tean küll, et rahast pole ilus rääkida - ma räägin pigem rahatusest.
ande mu tuju nüüd tagasi!
30. jaanuar 2005
õhtuks..
ma võtan omale vabaduse olla lihtsalt õnnelik :)
ma ei seleta seda siin lahti. vähemalt mitte praegu. selle asemel parem naudin.
lõppeks tuleb olla rahul ju sellegagi, mis on :)
aken / the window
valikud
ma sain teada, et lõpuks võidab minus ikkagi vastutus- ja kohusetunne. vähemalt neis asjus, mis puudtavad serviti mu last.
aga teistpidi olekski vist kummaline?
28. jaanuar 2005
pilleriin ise
mina jah :) / myself
foto autorluses pole ma hetkel kindel.. kas Allar või Tommy ;)
aasta läbi fuji
'... ma võtan ikka Fuji filmi, mul on Fuji kaamera', ütleb naine minu ees fotopoes teenindajale. '200-ne on ju hea, kui ma aasta läbi pildistan?'
tali tuleb maha
paistab, et kogu tali korraga..
27. jaanuar 2005
oli vist oktoober..
miljon asja on peale tulnud ja kõik hommikused olulised mõtted peast ära lennanud.
trammiga sõites meenus üks sügisene päev aastal 99, mil sai tehtud näiteks see ja see pilt.. päris pikk jalutuskäik oli, ringiga üle pelgulinna kalamajja; tol ajal oli üle Kopli Kaubajaama sild veel alles, nagu näha. ma ei mäleta, kas see jalutuskäik viis ka läbi vanalinna või istusime kusagil trammile. Sina olid see, kes mulle näitas nii mõnegi asja, mida pildistada võiks. ise Sa ei pildistanud reeglina, aga Sa nägid päris hästi.
oli soe ja päikseline sügisilm. mäletan siiani riideid, mida tee peale jäänud kaltsukatest ostsime. heh. mäletan ka seda, et sel õhtul ma ei tulnud koju; läksin mujale. takkajärgi tarkus ütleb, et ka see oli üks mu valedest otsustest.
võib-olla meenus see seepärast, et Sa lippasid täna mu unest läbi.
26. jaanuar 2005
.. laia lund
tahaks minna loodusesse laia lumesadu pildistama. aga pean haige lapsega kodus kükitama hoopis. elu on vahel neetult ebaaus mu vastu!
25. jaanuar 2005
see teisipäev
kuidagimoodi peaaegu õhtusse saadud.
tänane kummaline elamus: mõttetult ründav projekteerija. seoses praktikaga jälgin natuke ühte Tallinna-lähedast detailplaneeringut, täna oli järjekordse eskiisprojekti arutelu. enamikele kargas pr. Projekteerija peale, et püsime teema raames; aga kui mina esitasin ühe väga konkreetse ettepaneku, tahtis, et ma talle mingeid asju defineeriksin ja enne, kui ma jõudsin talle midagi vastata, hakkas oma nägemust asjast rääkima - pealehüppavalt. brr.
poiss oli päeval vanaisaga kahekesi. kuuldavasti said üsna kenasti hakkama. aga minu viirus on nüüd temani jõudnud, turtsub ja köhib. autos jäi magama ka peaegu kohe, kui koju sõitsime - lõunat ta loomulikult polnud maganud. näis, mis öö ja homne päev toob..
off
ma tahaksin end välja lülistada. ma ei tea ainult, kus on 'off'-nupp.
24. jaanuar 2005
mõttepaus
meenutus eilsest.
unel on näod
Unenäod on kummalised asjad. tegevused, kohad ja inimesed on ebaloogiliselt põimunud. oled nagu ühes kohas, visuaalselt meenutab see hoopis teist ja hetke pärast on moondunud kolmandaks. seos reaalsusega on pea olematu.
mõned Unenäod on nagu seeriad - ma tean, et ma olen varem seda näinud, kuigi võibolla aastaid tagasi; mõned on nagu deja-vu ja mõned elan ma elus hiljem läbi (ka deja-vu ju tegelikult, klassikaline Unenäost väljas olev)
tänasest rähklevast ja kerge unega ööst on meeles kummalised katked mingist tavapäraselt segasest Unenäost. olid kohad ja olid inimesed ja oli Emotsioon. täiesti ootamatu muide, seotud konkreetse isikuga. ma ei uskunud, et ma suudan endas leida sellise suhteliselt negatiivse Emotsiooni. nime ei oskagi anda. segu põlgusest ja haletsusest, vist; ja äratundmine, et inimesed teevad iseenda jutu ja tegudega endale rohkem halba, kui teised. jaa, ühtepidi ma tean seda ammu, aga ma pole ammu seda nii selgelt ära tajunud. või pole lihtsalt süvenenud. näiteid tuleb järjest meelde - aga kas on need nii olulised? oluline on ikkagi tänasest ööst, sellest Unenäost tulnud Emotsioon, millega pean ma edasi minema ja suhtlema. sest tuttavaid ei saa ära visata. vähemalt mitte alati ja mitte väga lihtsalt.
23. jaanuar 2005
kolm lennanud aastat
ohh... külad läinud ja ma olen veel elus.
pilte tegin hästi vähe, lihtsalt olin nii loppis. täna ei suuda ühtegi siia visata, linki ammugi mitte. pole nagu midagi nii vinget näidata.
mõtlesin hoopis, et nüüd, 3 aastat hiljem, on mul sellest päevast ja õhtust mälus hoopis teistmoodi seigad, kui need Kõige Olulisemad. nii, kuidas asi oli, võib soovija lugeda Rauli oma lehelt, link on siin paremas tulbas olemas.
enam ei ole meeles see valu või midagi. üle kõige on kaks vastuolulist tunnet - ühelt poolt oli see viimane õhtu kuni umbes nüüdseni, kui ma sain rahulikult lugeda; teisalt aga süütunne, et kuidas ma võisin lasta end nii kergelt pehmeks rääkida ja oma vastsüninud poja ööseks lastetuppa anda. kuigi küllap ma oleksin öösel üsna õnnetu ja väsinud noor mamma olnud kah. niigi olid esimesed pesemised ja mähkuvahetused üle mõistuse keerulised tegevused..
kiirelt on ka see aeg läinud. alguses tundus küll, et tunnid venivad ja päevad ei jõua iial õhtusse - ja nüüd on juba hirm, et varsti ongi päris Suur Poiss valmis...
täna ma enam ei suuda, homme ehk parandan osad katkised lingid Rauli lehel ka ära.
hommik, esimene tunne
palju õnne, Raul Mihkel :)
täna on hullem kui eile. mul pole üldse tunnet, et ma kuidagi täna midagi teha suudaksin; aga ilmselt ma pean selle mittetunde endas lihtsalt maha suruma. lõppeks ei ole ma planeerinud hirmpeent menüüd ja emal pidi õnneks mingi kook valmis ka olema - ehk siis ma võin jätta koogi tegemata, kui kuidagi ei jõua.
ilmselt on aja küsimus, millal poiss haigeks jääb. ise kardan, et just teisipäevaks, kui mul on miljon asjajamist ja poiss plaanis vanaisa juurde viia.
homseks pean ennast töökonditsiooni ajama. ma ei saa endale lubada ühe tööpäeva kaotamist.
22. jaanuar 2005
laupäevak, tatine
mulle kuluks koristamise juurde abiline ära. selline suurpuhastuse moodi koristamine enne poisi homset sünnipäeva, kui kõik vanavanemad kohale tulevad. peab kuidagi oma suure toa saama suure toa moodi välja nägema. pooltõbisena on seda üksi lapse kõrvalt üsna tüütu teha. samas, ei teki jälle mingeid mõttetuid vaidlusi teemal mis kuhu ja miks panna, vaid saan ise vaikselt toimetada.
aga siiski oleks kasvõi moraalne tugi vägagi abiks..
21. jaanuar 2005
wb Roco!
jess! Roco on tagasi! õige mõte oli ta blogi mitte maha võtta, vaid jätta lihtsalt seisma :)
viiruserünnak
mul on juba paar päeva kahtlane tunne olnud. kahjuks ongi see tõeks osutunud. täna olen ma ikka üsna haige. pole midagi kasu sellest, et juba 2 päeva olen tasakesi ravida püüdnud. ähh. vastik umbes kurk ja lõõrid!
11:45
küll on hea, et olemas sõbrad, kes orgunnivad põdevale inimesele sidruni + imehea õietolmuga mee, tagastatud termoses üllatusena kuum teegi sees hakkamas :) pisikud, hoidke nüüd alt!
20. jaanuar 2005
rebitud..
huvitav, et on kirju, millede katkitõmbamine pakub peaaegu et füüsilist naudingut.
mõnigi asi saab korraga lihtsamaks ja selgemaks.
ei, tegu ei ole arvetega.
19. jaanuar 2005
kohvibaar. üllatus.
pisike üllatus täna õhtul / just a surprise for tonite
Laagna-Mustamäe
vot selline uudis mulle meeldib. mulle meeldib nimelt trammiga sõita. tramm on märksa shehvim kui näiteks buss või troll. eriti, kui võtab suure kiiruse sisse, näiteks Kopli kaubajaama kõrval. sisi ma ikka mõtlen, et vot kui see tramm sõidaks nüüd maa all, siis oleks ta hoopis metroo. aga tegelikult on lahe, et sõidab maa peal, sest siis näed linna enda ümber, selle nägusid ja muutuseid. maa all jääks pool sõidumõnu puudu.
18. jaanuar 2005
valitud teed
mehed!
ajavad hulluks. vaikselt, ent järjepidevalt. ei, mitte mind, vaid iseendid. sest mina pole enam hulluksaetav, ammu. vaatan seda vaid vaikides pealt. kaugustest. ja mõtlen et .. milleks? kas tõesti loodetakse niimoodi midagi? kui see midagi on minu tähelepanu... siis on valitud vale tee.
16. jaanuar 2005
karstialad jaanuaris. kõrgvesi.
ausalt öelda olen ma siiani üllatunud, et ma vabatahtlikult ärkasin laupeäval natuke peale 7t. nimelt olin end kirja pannud Looduse Omnibussi reisile Tallinna ümbruse karstialadele. no ausalt, kell 7 ärgata on minu jaoks ikka ekstreemsus.
aga ma olen rahul. hommikupoolne ilm oli küll imeline, Tuhala nõiakaev kees ja minu meeldivaks üllatuseks liitus reisiga ka Allar, taiplikult statiivi kaasa võtnuna.
kõik kahe peale olnud 1,75 liitrit teed sai ära joodid, vähesed võileivad söödud, Stroh80 lõplikus saatuses ei ole ma kindel.
koos lapse ära toomisega õhtul vanemate juurest venis päev küll pikaks, aga ma olen rahul.
siiani mõtlen, et kas ma ise puterdasin ühe mälukaardiga ja see oligi mul tühi, kui ma arvasin, et mingi jama juhtus.. või ikka läksidki mõned pildid kaotsi. ootan, kuni Allar oma kaasaskantava mäluketta pealt kõik pildid mulle ära saadab, siis otsustan. õnneks ei olnud need kõige olulisemad pildid.
panoraampilt ei tulnud välja. säriaeg oleks pidanud lühem olema, nüüd jäid võtted udused ja pole mõtet neid kokku kleepima hakata.
15. jaanuar 2005
juhuslik sarnasus kodumaiste seriaalidega
isiklikke jutuajamisi ei tohiks ajada nii avalikes kohtades, nagu liinibuss.
sattusin täna absoluutselt tahtmatult kuulma katkendeid ühe abielu .. kriisihetkedest.
nii palju, kui ma aru sain, oli mees naisele ilmselt teise naise juures käimisega vahele jäänud. mehe jutt eriti ei kostnud, küll aga naise jutt. ei, ta ei karjunud, aga ta jutt oli ikkagi päris hästi mõni pink ettepoole kuulda. sisu ei olegi ju oluline. hämmastama pani sarnasus hoopiski kodumaiste teleseepides nähtava käitumisega. palju ma ikka neid vaatan, vahel olen mõne otsa sattunud ja isegi kaema jäänud. täiesti sarnane toon, ka sõnavara - nii palju kui seda kuulda oli. mhh. mul tekkis esimest korda selline mõte, et äkki need õnned ja kodud keset linna ongi meie eludest maha kirjutatud? siiani arvasin ma tihti, et meie näitlejad lihtsalt mängivad kuidagi.. ülepingutatult, või noh, teatud situatsioonides mitte väga loomulikult. aga nüüd.. ma ei teagi, kas see naine jäljendas mõnda seebikat või ongi see reaalsus? ausalt, vahepeal oli mul tunne, et seal peab keegi kaameraga mees ka olema, kes seda asja mõne seriaali jaoks filmib.
aga ei olnud.
13. jaanuar 2005
ühesuunaline maakri
ma ei saa aru, miks ma viimasel ajal on Maakri tänaval nii palju vastassuunas sõitvaid autosid. viimase kuu aja jooksul juba mitmes kord ehmun selle peale, et auto tuleb valest suunast. aru maisaa. märke ei näe või ei taha näha? niigi kitsas tänav, eriti päeval, kui teeserv täis pargitud; ja ikka keegi arvab, et siit on hea läbi lõigata. peaks hakkama numbreid kirja panema ja pollarisse kõllama?
12. jaanuar 2005
hakkas sadama
lapsel oli õigus, kui tahtis oma vihmavarju õue kaasa võtta. muidugi selgus see liiga hilja ja kodust liiga kaugel.
10. jaanuar 2005
väikesed soovid igaks õhtuks
ma tahaks,
et söök oleks valmis,
et laps oleks vannis käinud,
et laps jääks kenasti magama,
et mul oleks aega iseenda jaoks,
et ma saaks mõelda,
asjadest milledest väga ei tahagi mõelda,
asjadest milledest väga ei oskagi mõelda,
asjadest mida ei tahagi väga näidata,
asjadest, mis on tabamatud,
või vähem tabamatud,
asjadest milledest salaja unistan
üks soe mälestus, 2004
ma ei suuda teha edetabelit eelmise aasta parimatest hetkedest. omamoodi on neid üsna palju, teistipidi eriti eredaid on vähe; aga neid reastada on raske. päris kõike ei taha vist avalikustada ka..
samas, kui ma mõtlen millelegi ääretult positiivsele ja soojale aastas 2004, siis meenub üks juulikuine õhtu, millele on viidatud ka selles sissekandes. see teine. seal vaatetornis, suure sinise taeva all loojangupäikese käes.
laagriplats oli juba puude varjus ja vaadateski jahe. me ei vaadanudki. kõik need suvaliselt vaatetorni kogunenud 4 inimest. lamasime soojal puitpõrandal ja vaatasime hoopis kaugustesse. ühel pool läti, teisel meie oma maa, õhtupäikese soojad kiired kuldamas metsi. ma ei mäleta enam eriti, mida me seal rääkisime ja palju üldse. eriti mitte. vaikne tuul liigutas õhku, üksikud putukad sumisesid ümberringi. isegi sääski ei olnud seal.
sel õhtul oleksime tegelikult pidanud olema lõbusad ja seltskondlikud, aga see ei käi alati ju nõudmise peale? oh, kindlasti oleks olnud tore ka palli mängida, aga siis poleks see õhtu ikkagi niimoodi meelde jäänud. lihtsalt ei oleks seda soojust kogenud.
9. jaanuar 2005
uinumismöll
poisi unerütmiga on midagi jälle lahti. täpsemalt uinumisega. see, et teda 9 ajal voodisse sai, oli lühike lõbu. nüüd aga ei taha vahelduseks jälle eriti üksi uinuda. telekas sai magamistoast ära tõstetud - mulle ei meeldinud see ka, kui ta enne magama jäämist tont teab kui kaua telekat vahtis. enne mu kooliminekut oli enamvähem normis, aga nüüd on.. maiteagi mis. üsnagi väsitav tegelikult. sest ma juba harjusin ära, et jääb ise magama. nüüd jääb ka ikka ise lõpuks, peale pikka möllu. ohhh.. ja jonni on ka rohkem. ma ei teagi nüüd, kas on asi selles 5-päevases eemaolekus kui sellises või lihtsalt elatakse vahepeal rohkem tema soovide järgi ja nüüd ta ei suuda jälle harjuda minu piiridega?
8. jaanuar 2005
wonderful world
laul üleeilsest õhtust, mis on mulle alati meeldinud, kuid suudab ikka veel uusi elamusi luua. esitaja muidugi Louis Armstrong.
I see trees of green, red roses too
I see them bloom for me and you
And I think to myself, what a wonderful world
I see skies of blue and clouds of white
The bright blessed day, the dark sacred night
And I think to myself, what a wonderful world
The colours of the rainbow, so pretty in the sky
Are also on the faces of people going by
I see friends shakin' hands, sayin' "How do you do?"
They're really saying "I love you"
I hear babies cryin', I watch them grow
They'll learn much more than I'll ever know
And I think to myself, what a wonderful world
Yes, I think to myself, what a wonderful world
Oh yeah
George Weiss / Bob Thiele
5. jaanuar 2005
operatsioon CF tühjaks
tahtsin eile ja täna tehtud pildid arvutist maha võtta, aga ühes USB pesas on mingi junn (et õpilased sinna vist midagi ei topiks ehk just see, mida ma teha tahan :) ja teises on hiir. hmmhmm.. vahetunnis äkki proovin hiireta pildid maha tõsta. teoreetiliselt peaksin oskama, praktiliselt pole ammu proovind..
hiljem: ei õnnestunud, loomulikult pole kõiki õigusi. hah. peab nüüd uurima mingeid arvutiõpetajaid ilmselt.
4. jaanuar 2005
jahe uni
ma pole jälle harjunud kell 7 tõusma, samuti nagu 11 ajal õhtul magama minema. eks nädala lõpuks saab rütmi korda, aga siis pöördun tagasi tavalise elurütmi juurde ja kui kord jälle on vaja 7st tõusma hakata, hakkab kogu jama otsast peale.
jah on ka. kas unest või ongi? vist ongi, sest ma ei ole ainus.
õhtul üritaks Räpina peal pilte teha. hommikune hea valgus jääb juba tundide ajale ja ma olen ju ometi nii korralik, et ei hakka poppi ka panema - kesse pärast ise õppida viitsib, tunnis kuulates on ikka lihtsam..
2. jaanuar 2005
kiire algus
aasta on alanud väga kiirelt. ma loodan, et edaspidi tempo natuke maha läheb.
kuigi karta on, et ei lähe.
homme kaon lõunasse.
1. jaanuar 2005
2005
head uut aastat kõigile!
et soovide täitumine jõuaks sammu võrra lähemale, et unelmad ei jääks pelgalt unelmaiks, et päikest oleks palju ja sära veelgi rohkem! :)
aitäh kõigile, kes on eelmine aasta siin käinud ja loodan, et suudan ka uuel aastal teile midagi toredat pakkuda :)