ma võtan omale vabaduse olla lihtsalt õnnelik :)
ma ei seleta seda siin lahti. vähemalt mitte praegu. selle asemel parem naudin.
lõppeks tuleb olla rahul ju sellegagi, mis on :)

ma sain teada, et lõpuks võidab minus ikkagi vastutus- ja kohusetunne. vähemalt neis asjus, mis puudtavad serviti mu last.
aga teistpidi olekski vist kummaline?