| E | T | K | N | R | L | P |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | 2 | |||||
| 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 |
| 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 |
| 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 |
| 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 |
30. aprill 2005
selline päev siis
ma 'len väsinud. käisin täna linna peal nende kingadega, mis on küll kenad, aga pikapeale suruvad jalalaba veresooned kinni. ja kaubandus on väsitav nagunii. vähemalt sai poodimineku eesmärk siiski täidetud ja poisile lausa kahed jalanõud ostetud.
avastasin äsja, et kaamera USB juhe on ilmselt tööle jäänud, sest kodus-kotis seda kusagil ei ole ja tööl ma seda viimati kasutasin. aga täna ma ei suuda end küll sundida enam sinna minema, pealegi on arvutivahetuse tuhinas see juhe nagunii tont teab kus. aga tahaks enne kooli kaardi tühjaks teha ju ometi.
29. aprill 2005
les désirs de la terre
siit lugege seda luuletust. see on hea, aga ma ei pane seda topelt ju.
.. me laulame maa ihade laulu.
28. aprill 2005
nr. 7
Koosolemine oli täiuslik. Maailma peatus mõneks hetkeks, enne kui topeltkiirusel edasi tormas. Aega oli alati liiga vähe, ükskõik kust me seda näpistasime. Ent ometi tekkis meil imelisi hetki.
Sügisöödes on käsikäes vahel toredamgi jalutada kui kevadel. Või istuda küdeva ahju ees, Sinu kõrval, kuulata Satoshi Tomiie leebeid helisid. Sa vaatad mulle silma ja sellega on öeldud kõik, mida vaja.
Siis tuli hirm.
silmad
ei, ma ei varja neid. reaalsus.
uni on kaugel
vaadates enese sisse
leiad vaid tühjuse
isegi neetud
reetlikud pisarad
on läinud
öös akna taga
hauguvad koerad
uni on kaugel
27. aprill 2005
ühiskonnakasulik..
me oleme täna tööl olnud jälle ühiskondlikult aktiivsed. täiesti konkreetselt, kirjade-telefonikõnedeni välja. ja mulle päris meeldib see. ega ma ise eriti teinudki midagi, ainult noogutasin kaasa. aga noh.. ega muidu polegi lootust, et midagi üleüldse muutuda võiks.
mõte läks isegi mõningate veebilehtede avamiseni välja, aga selleks ei ole kellelgi tegelikult aega.
26. aprill 2005
26
see pole juhuslik, et see pilt just täna siin on.
peavalutan
teist päeva järjest mingi segane peavalu. täna võtsin tabletti, aga seegi näib mitte aitavat.
imekombel tunduvad koolitööd valmivat. peaks hakkama lõputööd ka kirjutama, kuigi küsitlus alles pooleli. aga sissejuhatused, metoodika ja isegi suure osa muud teksti saab ära kirjutada, vastuseid on juba piisavalt palju, et suundumused näha on ja mingeid järeldusi teha.
stress, pinged, tühiolek. sunnin end tegutsema.
poiss on ikka selline, et õue veel ei kipu temaga. pean mõtlema, kes lapsele siia seltsi meelitada, et saaksin ise jalgrattaga normaalsel ajal tiiru teha. üleüldse siis, mitte vaid täna.
25. aprill 2005
the war zone
kahte viimast porgandit koorides meenus mulle ilmselt 99 aasta PÖFFil nähtud Tim Rothi film The War Zone. sünge film oli, aga miskipärast on siiani tunne, et seda tahaks kunagi veel näha. kusjuures vahepeal ei meenu see mulle kuude kaupa, aga siis korraga ujub kusagilt välja.
tüdruk Maailmast II
üks mu lemmikpilte.
ioniseeritud vesi
sai mingi päev Prismast ostetud ioniseeritud vett.
hoolimata praegusest reklaamist asja kohta lugesin ma selle kasulikkusest hoopis mingist ca 25 aastat vanast populaarteaduslikust keemiaraamatust. no mitte ainult vee, aga ka ioniseeritud õhu kasulikkusest.
5l ioniseeritud vett maksab poest ostes vaid õige veidi rohkem kui 5l tavalist vett. tegelikult on üldse napakas vett poest osta muidugi, aga ma ei suuda leida variante kodus vee ioniseerimiseks. üks on see vana hõbelusika trikk - panna hõbelusikas joogivette (ärge küsige mult keemiliste reaktsioonide kohta selle juures, kindlasti netist leiab midagi, ma ei jõua otsida hetkel), see tekitab juurde negatiivseid (ehk inimese meeleolule positiivselt mõjuvaid) ioone. muide, soolalamp teeb väidetavalt sama õhuga, kuigi ma pole ise soolalambi fänn (seal on minu jaoks muid küsitavusi).
mõtlesin ka sellele, et tööl võiks olla ju ioniseeritud vee aparaat tavalise sakulätte asemel, aga Airvitaminist rentides on selle ioniseeritud vee aparaadi hind ikka oluliselt kallim + nõuab veevärgi olemasolu (varsti kolime tööl maja piires jälle, jäädes isiklikust veevärgist ilma). oma peamised veekogused joon ma just tööl..
24. aprill 2005
esimene rattasõit
jalgratas oli ikkagi abiks.
ma pole mingi 4 suve (tõesti?) rattale saanud. algul olin rase, siis oli laps väike, siis.. ee.. eelmine suvi igatahes ei jõudnud kuidagi ühe tühja kummiga midagi ette võetud - kumm sai küll vahetatud, aga vist oli viga ikka ventiilis.
aga sõita oli üllatavalt mõnus. mul oli see meelest ära läinud. pühapäeval polnud isegi sõiduteel sõitmine väga jube. aga:
a) mul on kindlasti vaja kiivrit;
b) jope ei sobi - varrukad peaksid olema natuke pikemad ja väljaspool peaks rohkem taskuid olema (või vähemalt üks rinnatasku, suletav, mobla jaoks);
c) teinekord pean mingid muud püksid jalga panema, nendega tekkis keti vahele jäämise hirm;
d) mingeid lisavidinaid peaks vist veel hankima, ma küll ei tea, mida täpselt :D
ja suhteliselt tühise ajaga jõuab jube palju läbi sõita :O
pühapäev. veel üks pärastlõuna.
passin kodus ilusa ilmaga. laps on täna vähem loppis, aga ikka kõrges palavikus.
mõtlen küll rattasõidule, aga temperatuur +1 kraadi ei ole väga ahvatlev. üksi ei viitsi ka väga, kuigi eks ma pean harjutama. tuulutamise mõtteski oleks hea ju.
teen mingeid koolitöid.
23. aprill 2005
võõras vaade
Foto: Raul Mihkel
kevadtõbila
poiss jäi haigeks. palavikus ja löts. kahju vaadata teist, teha ta nagunii eriti midagi ei taha.
mul omal on ka ebamäärane tunne. aegajalt ajab iiveldama natuke. tiba uimane on ka. palavikku ei ole.
ilus päev läheb raisku.
22. aprill 2005
pealkirjatu
ma tean, et mu blog klassiftiseerub 'fotoblogiks' küll vist ainult Kadril, aga ma ikka kipun siia pilte postitama. pealekirjadega on tihti küll probleeme.
lubadused :S
miks antakse lubadusi, millede täitmine seejärel muudkui edasi lükkub? okei, kui pole oluline asi ja öeldakse kohe, et sellega läheb aega. aga kui on mingi minu jaoks kiire asi, mis muudkui venib ja venib.. eh :(
/mitte et ma ise pole vahel sama patuga hakkama saanud/
21. aprill 2005
lahtised uksed
uksed on lahti ja toad peibutavad oma päikesesäraga: tule! tule! õhk on lubadusi täis.
aga nurkade taga on varjud ja ma ei näe, mis seal peitub.
seisan ukse vahel ja hoian end tagasi.
linnageograafia
R2'st (mille laps mulle miskipärast lahkelt mängima pani) tuleb päris huvitav saade linnageograafiast, räägib Rein Ahas. ma pole ammu nii mõislikku lähenemist linnageograafiale kuulnud - või millal ma viimati üldse mõnda vastava ala spetsialisti kuulsin? :O
saate algul ehmatas mind küll see jutt, kui räägiti, et mobiilide asukohtade järgi jälgitakse inimeste liikumisi ja trenda (appi, jälle nad jälgivad mind!), aga edasi läks jutt aina mõistlikumaks. ma ei hakka seda ümber kirjutama, ma ei suuda seda nii terviklikult teha ilmselt. ehk paar märksõna oleksid: kaubanduskeskuste ohud; ohud vanalinnale praeguste trendide juures; uute linnalähedaste rajoonide probleemid (linna seisukohast); viimaste seos parkimisprobleemidega linnas; mitmekesisuse loomine linnas; jnejne.
kahjuks ei suuda ma leida selle saate kordust ja ma pole kindel, kas kõiki saateid saab hiljem veebist kuulata :(
20. aprill 2005
nostalgia
täna hommikul bussiga mööda Pirita teed sõites lõi mulle korraga pähe, et mul on lausa isiklikud mälestused sellest, kui seda suurt laia teed ei olnud, kitsas tee läks sealt alt, kus praegu on rattatee (no kuni Maarjamäeni saab autoga ikka jah) ja et kogu see praegune tee on ju merelt võidetud.
nagu restaureeriti Tallinna vanalinn enne olümpiaregatti poolakate poolt ühesuguseks, nii leiti sel ajal raha ka igasuguste muude hiigelprojektide jaoks. näiteks seesama Pirita tee - tänapäeval sellist asja enam ei tehtaks ju. hull värk, mitmekümne meetri laiuses merd ära täita, pealegi on see kõrgem kui nö. vana osa ju. absoluutselt lahe on selle juures aga peaagu ainus Talinna mereäärne jalutustee, oma punaste piiretega, kadriorust Piritale.
linnahall on sama aja sünnitis ja tegelikult ma hoian pöialt, et seda maatasa ei tehtaks. muide, stiililt sobitub ju tollesama Pirita tee äärse promenaadiga päris kenasti.
umbes samal ajal valmis ka mööblimaja. mu mällu mahub ka pilt sellel kohal enne asunud Pelgulinna turust ja ehitustöödest. kui sellest kandist rääkida, siis umbes samasse aega jääb ka Paldiski mnt laiendamine Sõle tn ja Mustamäe tee vahel. Statoili tankla asemel nurga peal oli paekivimüüriga piiratud mingi tootmishoone (vist), madal säärane, hiljem oli seal muru, mis diagonaalis kohe läbi trambiti, et ristmikult otse Moldaavia poodi saada. ja kusagil keset praegust linna poolt kulgevat teed, umbes trollipeatusega kohakuti oli majavalitsuse (?) maja.
ja olümpiamängudega tuleb pähe ka see, et mõni aeg peale mänge liikus soome dzemme ja vaakumpakendatud vorste. tol ajal tõeline müstika :)
huvitav aeg oli omamoodi, mingid asjad lihtsalt toimusid :O
19. aprill 2005
unistus..
täna päeval vilksas mu vaimusilmast läbi pilt mingist päevalillepeenraga hoonest, taamal mingi põllukividest sein? ehitis? ja ma teadsin, et see on mu kodu.
leiaks selle nüüd päriselt ka üles :O
newcastle brown ale
18. aprill 2005
karikakralaul
karikakar olen Su käes
kellelt nopid lehti
ja loed
'armastab' 'ei armasta'
õielehti on lõputult
kuid Sa ei väsi neid tõmbamast
Sa usud neid rohkem kui mind
karikakrana ma ju tean
palju mul lehti
mis vastus Sulle jääb
aga Sa ei taha seda minult kuulda
Sa usud mind alles siis
kui lehed kõik väljas
ja mind enam polegi alles
on vaid kollane südamik
kuid veel on õielehti
ning Sina muudkui nopid neid
CCP
17. aprill 2005
tüüpe trammist
1. kaks välismaist (keele järgi rootsi) päritolu tädi, mõlemal Tallinna kaart käes lahti ja paberis lilled käes. üks nendest suutis istuda 1,5 koha peal, nii et mu laps mahtus napilt sinna kõrvale.
2. kui nad baltijaamas maha läksid, avas venekeelne trammijuht ukse ja karjus trammist välja: 'deevutchki, pamagite, pakazite nim gde gostinitsa Tallinn' ja viitas tädidele ise õige suuna kätte.
3. natuke enne seda, teel telliskivist baltijaama tõmbas üks noormees trammi esiukse juures lõuga, kasutadeks seda ülemist käsipuud. hm! sport massidesse?
4. tagasi sõites istus poiss akna alla, mina tema kõrvale. tema ees istus üks tüüp, kes kuulas kõraklappides mussi. peatus hiljem maandus teisele poole vahekäiku teine selline. päris hea kakofoonia jõudis minuni.
5. mõned istmed eespool istus üks tädi, kellel oli peas kaks lokkis shinjooni, kumbki ise tooni ja erineval kõrgusel ja meetrite peale näha, et kunstlikud. oli püütud jätta muljet, nagu oleks sellised kaks patsi. hoidsin end tagasi, et mitte hakata pilti tegema.
basseinilugu
eilne tunnike möllamist Laulasmaa Spa's mõjus lapsele nii, et hoolimata hilisest magamisest autos tagasisõidul magas ta poole 9ni, ilma et oleks üritanudki minu kaissu ronida.
ja üleüldse tundsin end rongaemana, et pole lapsega ammmmmmu ujumas käinud, ta kaifis seda ikka täiega.
Laulasmaal oli laupäeva pärastlõuna kohta meeldivalt tühi ka.
15. aprill 2005
la lampe jaune vol.2
laps nõuab kaamerat ja teeb pilti. absoluutne nägemine. vahel ma olen kade.
pilt: Raul Mihkel
reedehommik
päikeselise reede hommikune tuju ei tohiks olla selline, nagu ta võiks olla pimedal üksikul õhtul.
postiivne mõtlemine tähendab hetkel tööülesannetest läbi närimist. vähemalt ei lase see eriti nukraid mõtteid pähe. täna pole nende ülesannete eest kusagile põgeneda ka, nagu see mul aegajalt õnnestub.
14. aprill 2005
pilved hakkasid tihenema
tavaliselt jääb mul pildistamisel horisont natuke paremale kreeni. kui ma aga teen nimme viltu pilti, siis pigem vasakule kaldu..
päevapoliitika
"Edgar on meie pensionisammas!" on kirjas mingil plakatil eilsel pensionäride meeleavaldusel Toompeal.
huh. ma vihkan poliitikat.
13. aprill 2005
hullud mammutirallid
nüüd on see käes. hullud peävad, osturalli, mammutipäevad. kõik ühel ajal, nagu ikka.
hallooo, turundusinimesed?
ma ei kasuta järelmaksukaarte, teadlikult; ka laenu võtsin väga raske otsusega ja tõesti minu jaoks väga olulise asja jaoks. raha sukasäärde või panka koguda ei õnnestu. seega on minul (nagu ilmselt ka väga suurel osal elanikkonnast) iga kuu üsna ühesugune eelarve. hea küll, mitte päris, aga siiski. seega, kui mul on võimalik kulutada mingi x-summa, siis ma kulutangi selle ja kõik. ei ole mõtet loota, et ma käin kõik need päevad läbi ja kulutan igas ketis selle x-summa. ehk x korda n summa. sest see ei ole võimalik.
küll aga kulutaksin ma x-summa ühes ketis, kui nende soodustused oleks mingis muus kuus. loogiline ju? ehk siis üks kuu kulutaks ühes ja teine kuu teises jne..
aga ega nad vist põe, sest ma olen nagunii sunnitud igapäevaselt ostma neilt ju normhinnaga tooteid, iga kuu.
ah, te saate aru küll, mida ma silmas pean. lõppeks ei ole ma nagunii ostuhulluste sihtgrupp reeglina ;)
coff
12. aprill 2005
1000 kommentaari
tegelikult on küll 1002 juba hetkeseisuga.
aga BC, millist veini eelistad ja kuidas see Sulle üle anda? :) Sinu kommentaar eelmise sissekande all on täpselt 1000ndes :)
tähelepanekud kaubandusest
tomatid lõhnavad juba tomatite moodi ja värskel kurgil on magus maitse :)
ja mul on olnud hiiglapikk secondhandide paus, eelmine nädal käisin korra ettevaatlikult ja täna jälle. ah, lõppeks ei jõua ju 'päris' kaubandusest kuigi palju uusi asju osta, aga hing ihkab vaheldust.
mõttelage pea
mul on sissekande leht juba jupp aega lahti.
aga ei midagi. kusjuures enne oli pea mõtteid täis. aga korraga kadusid kõik ära. mõttelage pea.
panen veel kaks lõputöö-uuringu küsimust kirja ja lähen magama.
11. aprill 2005
feels like colours
virin kodumajast
järgmisele üle tee asuvale majale pannakse tellinguid ümber ja välikäimla toodi õuele. fassaadiremont. mitu maja on juba päris kenaks niimoodi saadud.
meie maja on samast ajast, aga ma ei näe fassaadiremonti lähiajal. sest aastatega kogutud rahast saadi eelmine suvi lõpuks uus katus peale. väike ühistu, suurt laenu ei taha võtta ka, mingi laen võeti nagunii, tehti ka koridorid ja elektrisüsteem korda. remondihinnad tõusevad, meie kogume oma väikese ühistuga järgmist raha nagu surnud hobust.
mingi firma tegi pakkumise, et ehitab mõned katusekorterid, maja välisilmet muutmata ja selle eest siis tehakse katus majale + needsamad koridori- ja elektritööd. tähendab, kõik see, mille eest me maksime ja laenugi võtsime.
aga ei. ülemiste korruste elanikele ei sobinud üks ega teine asi (tolm, müra, jnejne - mis koridoriremondi ajal nagunii oli ju!). selle asemel, et mõelda, et saaks eluaseme väärtust tõsta (juba kogutud raha + laen oleks selle peale võimaldanud ju fassaadi korda teha), peab ikka lähtuma tont teab millest. selleni välja, kuni ühed ütlesid, et nemad tahavad elada kõige ülemisel korrusel ja kõik.
ma ootan, millal pannakse meie majale külge silt 'piirkonna kõige koledama fassaadiga maja'. kahjuks on siin siiski selliseid veel, nii et eriti lootust pole sellele rõhuda.
ah, ja isegi kui fassaad korda teha, on suur osa omale üsna napakad aknad pannud, nii et maja jääb ikkagi päris ogar.
liiga tihti tundub mulle viimasel ajal, et tahan siit ära..
10. aprill 2005
running away
olematu ingli laul
selles unenäos olid mul tiivad
pehmed ja udusulised
& ma sain lennata üle maa
& ma sain lennata üle mere
& ma sain lennata üle mägede
aga ikka polnud ma ingel
ikka täis omaenese patuseid mõtteid
oma uhkust ja ülbust
oma valu ja kaotust
hirmunult peitunud lootusi
aamen
see on küll nii vana, aga mul ei ole midagi lisada
9. aprill 2005
vestlus
8. aprill 2005
nr. 6
See oli nagu plahvatus. Korraga ja palju, kuid mitte kõik. Ent ometi rohkem, kui ma oleksin kunagi lootnud. Asjad, mis olid taamal, aga mis ei seganud; vähemalt mitte siis.
Mingid asjad, mis olid kohe. Soojus, olemasolu. Õnn. See oli meie jaoks olemas. Me püüdsime seda hoida, oma meelest tegime kõik selle heaks. Liigagi palju?
Aga ma mäletan siiani Su juuste karedust oma käte all ja oma kätt Sinu käes.
enne taevast
inimesed roolis
eile vanemate juurde ja tagasi sõites adusin, et päris kindlasti on olemas kahte tüüpi bussijuhte; just nendel liinidel, mis liiguvad ka äärelinna.
ühed on need, kes sõidavad ka 70-alas napilt 50ga ja üleüldse teevad kõik, et lõpp-peatuses eriti seisma ei peaks. ühtlasi peavad nad ka liinil olevast graafikust kinni seega üsna hästi.
teised on need, kes tahavad liini võimalikult kiiresti läbi sõita. selliste tüüpide bussidele kusagil liini keskel olevas peatuses muidugi ei jõua, kui väga napilt üritada jõuda.
aga samas, alustades oma sõitu kusagilt poolt liini otsast, sobib mulle teine tüüp paremini.
et miks see on trammi-kategoorias? sest trammijuhte on ka samasuguseid ;)
7. aprill 2005
300
valikuvõimalus
uue fotokoti valimine on märksa keerulisem kui oli uue kaamera ostmine.
3st kotist kokku saaks ühe hea. üks on liiga suur (näiteks linnas käimiseks), aga on mõned head välimised taskud; teine on natuke väike (näiteks matkamiseks), aga on head sisemised taskud ja 3s on lihtsalt universaalne - saab kanda nii vööl, õlal kui seljakotina, kuid see seljakotivariant on selline kummaline.
kohati meenutab lapsevankri-käru valikut. pole olemas ideaalset..
mu parem õlg on sellest õlakotist täitsa väsinud ja haige.
6. aprill 2005
ma leidsin et..
.. blog on hea koht, kuhu oma pilte lükata, kui fotokalasse ei taha-tihka panna ja kui oma mitte-päris-avalik galerii tundub väheks jäävat.
üritasin õhtul vahepeal natuke fotoblogiga tegeleda, aga see ei kuku ikka välja nii nagu peaks. pole aega praegu MT manuali süveneda ja div'idega CSS ei kuku mul ka ikkagi ise väga hästi välja.
way up
kuulamissoovitus: Kid Loco - A Grand Love Theme
itijutt
tõesti mulle ei meeldi see, et mul peab töö tegemiseks olema lahti 2 eri brauserit. aga just nii nüüd ongi.
IE, lisaks sellele, et ma seda nagunii hästi ei salli, keeldus mu arvutis töötamast juba varsti 2 aastat tagasi. lihtsalt ei ava lehti, cannot find blablabla. pealegi.. kui harjud ära sellega, mille ingliskeelne nimi on 'tabbed browsing', siis tundub IE oma eraldi akendega eriti jube.
loogilise jätkuna tõmbasin järgmiseks Firefoxi. kõik kena, aga neetud ameeriklased ei suuda oma suurt pildiarhiivi panna tööle nii, et ka FF seda korralikult näitaks. pooled nupud on nurga taga või ei kuvata muidu õigesti, kogu lehe väljanägemisest rääkimata. kuna see on meil üks üsna tihti kasutatav allikas, viskas varsti üle ja kogu oma armastuse juures FF vastu downloadisin omale Opera.
ega Operalgi viga pole. need reklaamid tasuta versiooni juures on muidugi häirivad, aga okei, saame hakkama. mõnes mõttes on Opera isegi väga mõnus. mail, chat, märkmed, kõik üheskoos. tabid tunduvad mulle kohati intelligentsemad kui FF'l, aga võibolla pole ma lihtsalt õigesti kõike seadistanud FF'l.
igatahes töötas see Opera mul kenasti kuni 2 nädalat tagasi, viimasel tööpäeval enne kooli keeldus poolest päevast mulle kohaliku arhiivi pilte näitamast. kõikjal mujal näitab, aga kohaliku arhiivi omi mitte.
lootsin, et on mingi ajutine error, ent eile tööle tulles selgus, et sugugi mitte.
kutsusin tolle programmi kirjutaja ja ametliku IT-arendaja kohale. too istus siin ikka jupp aega, proovis kõiksugu asju ja tulemus oli 0.
kuna mu arvuti pidi nagunii juba kusagil eelmise aasta augustis välja vahetatama (uus kast oli olemas, istus pool aastat kohaliku ülemuse laual ja siis vahetati välja hoopis üks teine arvuti, mis hakkas ka jamama - ja üleüldse ma kahetsen, et ma olen oma arvutit hooldanud, erinevalt teistest, sest minu arvuti hakkas esimesena jamama tglt), siis helistasin Tartu ülemusele ja teatasin, et nüüd on nii, et mulle on ka ikka uut arvutit vaja. üllatusena selgus, et tema ei teagi, et mulle määratud arvuti mujale läks. igatahes lubati asjaga tegeleda - ja seekord ma olen kindel, et võitlen selle arvuti kohe oma lauale ja teen vajalikud installid ise. hah, isegi IT-arendaja jõudis lõpuks veendumusele, et ma jagan tibake asja ja peale mõningast istumist siin ei suhtunud minusse enam kui mingisse punaseks värvitud, ent tegelikult blondi tavatibisse.
nüüd on mul lahti Opera muude asjade jaoks ja FF kohaliku arhiivi jaoks.
mhh.. kogu selle jutu taustal + veel paar detaili, mida ma siin ei räägi, on mu motivatsioonipuudus tööl rabeleda vist üsna arusaadav.
5. aprill 2005
blogija mõtted blogist
ma olen viimasel ajal kirjutanud asju, mis ei tekita emotsioone, tundub. sest hoolimata kümnetest lehte külastavatest inimestest ei ole kommentaare.
aga teisalt on see ükskõik ka. sest ma kirjutan ikka ;)
ja üldse, kui saab suur kiire mööda (ehk kool ära lõpetatud), siis peaks muutma natuke disaini, kujundama päise ja looma eraldi fotoblogi ka siia juurde. või ma ka ei tea..
paar päeva tagasi oli nii kena seis, mul oli 500 sissekannet ja 950 kommentaari. kenad numbrid. natuke ümmargused ka. aint tolle kommentaariga.. ma ei teagi, mida teha.
ja 1000nda kommentaari kirjutajale võiks ju midagi ilusat lubada. no lihtsalt kuna on kevad ja suvi tulekul.. pudeli veini ehk? :)
Going Under
Is it wrong to talk to myself even when there's nobody else
I'm just checking out that I'm not gone under the water
Thrown on the beach like a seal ready for slaughter
Can't you understand that the way things were planned
It never worked out so I just went crazy
I took to the drink, like something says its "maybe"
I ain't got no excuse and that's really the news
Got nothing else to say, that it's my way, it's always my way
I seem to be running away so often
I'll try anything once and that's the way we should be
But it's always the same getting caught up again in a habit
A habit I just can't shake off the way it always turned out
Can you understand it's the way I choose to be
Everything seems so easy this way but I'm going under fast
Slipping away
Am I so crazy
Marillion,
lyrics by Derek William Dick (Fish)
Fishi-järgne Marillion nagu polekski õige Marillion..
4. aprill 2005
tugitool ja õhupall
nr. 5
Ma ei mäleta enam päris kõike. Ma mäletan seda ööd, kui me käsikäes läbi linna kõndisime. Sügisööd. Ma ei mäleta, mida me rääkisime ja kas me rääkisime. See ei ole oluline. Mäletan seda tunnet.
See oli üsna külm septembrilõpu õhtu, aga ma ei mäleta ka seda, et oleks külm olnud.
Ja ma ei mäleta ka, kust täpselt sai see alguse. Sest me ju tundsime teineteist juba mõnda aega. Ning me koos lõunatamised juhtusid juba üsna tihti.
Lihtsam on mõista tõmmet esimestel kohtumistel.
3. aprill 2005
päike ja prillid
üks samm geniaalsusest
kui ma vaatan teiste fotosid (fotobloge), siis on mul tihti tunne, et ma ei oska üldse pilti teha.
sama tihti on mul tunne, et tegelikult ma olen geenius :D
see joon kahe vahel on liiga peenike. keskpärasus.
2. aprill 2005
have a tea
värske kodumaise kala võimalikkusest
kirjutasin kokkajasse oma värskest Peipsi kalast ja jõudsin jälle selle mõtteni, et me elame ometi mere-järve-jõeriigis, et lettidel on peamiselt kas punane kala või sügavkülmutatud, peamiselt ookeanikala. isegi kui on värske latikas või vahel harva ka midagi muud saada (kilu-räime ma ei mõtle), siis on need Väga Ammu surnud ja hind on ka kordades kõrgem kui otse kaluritelt-kokkuostjatelt ostes.
aga see viimane pole ka lihtne, nagu kogemus näitab. kui tuvust ei ole, ei saa peipsi äärest küll kala eriti kätte. kõik laiutavad käsi ja ütlevad, et ei tea, kust saab; isegi need, kes on äsja oma jäält toodud kala ülesostjale maha ärinud. pikema vestluse ja urkimisega õnnestub siiski kala kätte saada. nojah, lähtudes sellest, mida ma õpin, ei tohiks ma üldse mitte mõeldagi sellise käest-kätte ostmise peale (eks seepärast raske olegi osta, et ametlikult nii ei tohi), aga kui mul ei ole muud võimalust seda värsket kala saada, siis .. siis polegi valikut ju.
positiivset: see kalalaar äratas mind mingist letargiast ja ma tahan süüa teha üle hiiglama pika aja.