| E | T | K | N | R | L | P |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | 2 | 3 | 4 | |||
| 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
| 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
| 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 30 |
teate, mul on ikka-jälle-aina kiire. igaljuhul paar järgmist nädalat on tihkelt ära planeeritud.
kui tramm sõidaks maa all, siis oleks ta peaaegu et metroo. küllalt palju metroosid sõidab maa peal ka :)
see ei ole viisakus, kui mees laseb naisel trammis enda ees maha minna. võibolla oleks üdini feministlikus maailmas.
tuulise ilmaga ei tohi kanda suure lõhikuga lendlevat seelikut. mitte enam minu vanuses ja figuuriga, igatahes :)
ma ei salli mingit head nägu ees ja pärastisi sosinaid selja taga. väljendatagu siis otse, et ma mõjun laps haigekstegevalt ja muidu stressavalt. ma siis omalt poolt ei üritaks ka heas usus suhelda.
sõbrad-sõbrad-sõbrad. jube palju annab, kui sul neid on. kes aitavad sind ühes, teises ja kolmandas ootamatus olukorras. inimesed, kellest ei ole aimanudku, et nad sõbrad on ja tulevad ootamatult sulle mõnusalt vajalikult vastu :) /vastupidisest olukorrast hetkel ei räägi/
iga olukord laheneb kuidagi. lahendus sõltub natuke su oma kaasaaitamise tasandist - aga mõnikord mitte nii väga.
aktiivselt kunstiga tegeleda on päris lahe. vähemalt lühikeses ajaperspektiivis. ehk ka pikemas :)
mõtlesin ennist, et kirjutan teemast A, siis, et teemast B ja nüüd on siuke natuke loppis tunne ja ei taha kummastki õieti kirjutada.
ja mõtlen, et mida homne päev veel toob, kui tänane poolik suhteliselt tühjaks tõmbas. kursustel siis.
või oli see hoopis see hansapank, kus ma üle poole tunni sabas passisin ja kus siis veel veerand tundi mu eduka koolilõpu kinkekaarti taga aeti ja kus ma lõpuks pidin omale arve avama (kummaliste olude sunnil on mul samas tempos jätkates igas eesti pangas arve varsti), et see summa omale kuidagi vormistada. lisaks üritati mu pensionikindlustust ja kõike muud võimalikku sinna üle kantida. üldiselt, tüütu see pangamajandus ja see, et midagi kusagile teise panka keegi ei taha tekitada.
linnas tagasi. tegelikult juba eile, aga ma üritan meeleheitlikult veel pikendada mingit olemise aega. kuigi see ei õnnestu siin kuidagi. sest juba homsest läheb jälle väga kiireks. tegelikult peaks juba täna alustama, aga ma ei taha!
ja üleüldse, milleks mul seda kõike vaja on? selle asemel, et rahus edasi vegeteerida, sean omale kummalisi ja mitte väga lihtsalt täidetavaid sihte. et siis kurta, et kiire on ja midagi teha ei jõua ja et raske on ka. võimidagisellist..
lapse hoidmine järgmisel nädalal tuleb ka paika panna.
üldiselt, läheme lapsega lõunasse. kütiorgu nimelt. tuulutan pead ja üritan laadida.
kui lapse tekk, padi ja pott kaasa võtta, on juba palju pakke.
näedsa mis selgub. et narkomaania põhjused on mänguasjades! nojah, õnneks nad ei ole selles veel väga kindlad..
st et mingi iva selles teoorias võib ju olla (sotsiaalse suhtluse pool), aga no laias laastus .. uh..
kukkusingi enne keskööd ära ja enne 9t ehmatasin silmad lahti, et pean tööle jõudma.
trammis olid kontrollid, mis meenutas, et mu id-pilet kehtib homseni ja siis on läbi - ehk et peab jaanijärgseks ajaks uue hankima.
teel merepuiestee trammpieatsuest virutänava otsani õnnestus mul aidata kahtesid turiste õige tee valikul nende poolt seatud eesmärgini (eesmärk= koht linnas antud juhul).
istun üksi kontoris ja ei viitsi tööd teha.
postimehe päeva kommis (oo - komm, see on midagi magusat!) on juttu sellest, mille üle minagi olen imestanud: et iga linn ja linnake tahab olla mingit sorti pealinn. eriti meeldib mulle selle artikli viimane lõik, mis algab "Rahulike pilves suvitajatega narkopealinna meil veel pole" ja kus tõdetakse " Linnakesel nimega Kanepi võiks olla siin eesõigus" - ja ma ei ole mingi narkopooldaja, tõesti!
silmad ei seisa hästi lahti ja mööda tuba lapse hõikamise peale ta voodi juurde tuikudes käivad jalad risti all.
teoreetiliselt loodan ma enne keskööd magama saada, jätta tegemata tegemised lihtsalt tegemata. küll kunagi jõuab.
surnuaial on raske pildistada, eriti sellise ilmaga..

mul on jube shokolaadiisu (aju tahab turgutamist), aga ma ei toonud ennist poest ja nüüd ei viitsi minna. oleks siis mingi putka kusagil lähedal, kust saaks osta, aga pole ju! peab end kusagile poodi/kaubakeskusesse vedama.
karukellahuvilistele: meil looduslikult kasvavast kahest karukellast dekoratiivsem, palu-karukell. II kategooria kaitsealune taim.
Selle kategooria kaitsealuste taimede korjamine, kinkimine-müümine ning nende kasvukohtade hävitamine või kahjustamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist antud kohas. Pole lubatud levitada infot nende liikide täpse kasvukoha kohta, sest selle teatavakssaamine võib põhjustada objekti kahjustamist. II kategooria kaitsealuse liigi kasvukoha säilitamiseks võidakse moodustada looduskaitseala. (Sunsite)

käisin linnas, fotokott kaasas. noh, nagu ikka. igaks juhuks.
aga tegemist oli palju ja kiire ja nagunii midagi eriti põnevat ei olnud kusagil (st alati on muidugi midagi, aga mul oli tõesti kiiiiiire).
tulen mina siis koju ja vaatan, et kaamera vedeleb kirjutuslaual...
hea veel, et mul siiani ikkagi pildistama minnes on mälukaart kaameras olnud või vähemalt kotiski.
keset suvalist põlluserval asuvat võsa sireleid nähes ujus mu ajusoppi teadmine, et siin on kunagi olnud talu. midagi muud nähtavat ei olnud sellest enam alles. sirelid ei öelnud, kui kaua siin pole enam elu olnud.
mõnigi allee, puuderivi või sild näitab kunagise tee asukohta. või vähemalt tundub nii. mõnikord on selleks teeks olnud raudtee. lausa veider, et viimaseid on vähem kui eelmise sajandi algul. aga samas on autosid rohkem. mõttetu ressursiraiskamine, vahel.
pealtnäha tugevad asjad võivad olla aimamatult kaduvad.
ma olen end seganud jälle millessegi. vabatahtlikult pealegi. igatahes. tempo püsib. iseendale tundun ma veel normaalne, teistele - ei tea. aga vahet pole.
keegi pühapäeval või esmaspäeval mulle fotomodelliks ei taha tulla? teema on läbirääkimiste küsimus.igaljuhul mitte ninnunännu perepilt onju. ikka midagi põnevat.
kell 18:49
jeejee. mul õnnestus saada segatud veel segasematesse asjadesse, ise seda soovimata (aga ka takistamata). deem-deem. vähemalt ei ole igav. hah!
tahtsin lõunal linnapeal pilti teha, aga siis orgunnisin omale kohvitopsi kätte ja tööle taagsi läks ka kiireks. näh ma ütlen!
nii, jälle tööl.
vahapeal toimus majasisene kolimine, oleme endisest umbest ruumist sattunud ülejahutatud ruumi. kuidas saab ühe maja ventilatsioon olla nii ebaühtlane? eriti, kui see on nö uus maja ja pole see ventilatsioon hiljem juurde ehitatud, vaid kohe siia planeeritud.
ja lapse pärast on ka mure. siiani polnud mingit probleemi vanaisa juurde jäämisega, aga ilmselt oli eelmine nädal mu vanemate juures talle liig. esmaspäeva hommikust reedeõhtuni oli ta seal, mina olin kooli lõpetamas ja kogu see aeg ei näinud. täna hommikul jäi ta minust röökima. 'nutma' oleks pehme öelda selle kohta. oli täiesti selle vastu, et ma ära tuleksin, ükski mu lubadus, et ma tulen õhtul tagasi, ei aidanud. absoluutselt ahastamapanev oli ära tulla.
aga ta oli ikka kenasti rahunenud (nagu ma tegelikult arvasingi) ja mu koolivaheajal olev vennapoeg oli temaga mingeid lego-asju teinud. aga ma kardan natuke homset hommikut, sest homme peab ta ju ka sinna jääma. ja kui ma täna võisin lubada omale seal aja venitamist, siis homme seda ei saa.
ja ma ei tea, kuidas seda pikemas perspektiivis lahendada.
Kastanite õied on maha pudisemas.
Aasta ilusaim aeg saab läbi. Lõhnavad ööd, milledes puudub pimedus. Kastanite õieküünlad peade kohal, jasmiinide ja toomingate maguslääge uimastav aroom nartsisside ja maikellukestega võitlemas, uudishimulikud võililled ööseks oma nupud koomale tõmmanud. Ööd, mil ei tohiks olla aega magamiseks; pikad õhtud, mis on käsikäes jalutamiseks loodud. Sellisest ööst mäletad oma esimest suudlust, esimesi arglikke käepigistamisi. Lõpuõhtuid ja noid jalutuskäike kinost koju, mil ükski maa ei olnud liiga pikk, üksi vihm ei olnud liiga külm “Koit saabub taevasse loojangu kannul, veel enne kui kustuda jõuabki see” on kirjutanud Runnel. Neid öid on veel kuu jagu, aga kastanid pudisevad. Sirelitest möödudes saad veel otsida õnneõisi, võililleebemeid puhuda tuulde. Toomingate asemel tunned üleeile niidetud muru kirbet lõhna. Kibuvitsad veel ei õitse. Rambe kesksuvi, alati liige kiirelt asendamas kevade värskust.
mõnikümmend minutit tagasi helises välisukse kell. ei teadnud kedagi endale külla tulevat, aga mis siis ikka. võtsin toru ja teiselt poolt vastas noormehe hääl, tutvustas ennast ja oma kaaslast ja ütles, et neid huvitab minu arvamus. edasi tuli see, mis ma arvasingi - jutt Jumalast ja riigist, kus kõigil inimestel on hea. väitsin, et minu meelest on inimesed sellised, et alati on mingi hulk, kes pole 100% rahul - see ei olekski inimlik. ma ei jõudnud selleni, et tegelikult peab hea tajumiseks ka kurja nägema ehk siis kui on kogu aeg ja püsivalt hea, siis ei ole võimalik sellest aru saada - või siis oled mingite uimastite mõju all koguaeg, mis panevad sind hästi tundma (ja ka sel juhul peab ilmselt doose aja möödudes suurendama ju?). kõne katkes ja kohe helises uuesti. noh, edasi oli siis juttu ikka väljavalitute riigist ja et muutused peavad toimuma. avaldasin siis oma arvamust, et küllap toimubki, läbi ökokatastroofide - aga kas see inimkonnale mingit lõpmatut õnne just toob? kõne katkes veel ja kohe jätkus jälle. poiss leidis, et mul on toredad ja õiged mõtted, aga et Jumal on seda kõike ette näinud. ma väitsin, et ma nimetaksin seda siiski maakera ökosüsteemiks ehk tervikuks, aga nõustusi, et ju see on nimetuste vahe ;) ühe korra katkes veel. nüüd jõuti selleni, et neil oleks mulle üks raamat. ma ütlesin neile tõtt, et mul on toas riiulil mitu raamatut, nende seas ka paar erinevat Piibliväljaannet - ja et ma olen Piibli ka läbi lugenud ning arvan, et ka nende poolt pakutavaga üldjoontes kursis. igatahes tänasime seejärel teineteist vastastikku meeldiva vestluse eest ja lõpetasime.
ah et miks ma sisse ei lasknud neid? no kuulge.. pealegi jagus neil kenasti kannatust ikka uuesti mu korterinumbrit valida ;)
lõpetasin 300 pildi töötlemise, mis mul meie lõpupeost ja lõpetamisest oli. peol panin kaamera hästi varakult kõrvale. lõpetamisel lihtsalt ei tulnud mingi hulk pilte eriti välja. sees oli hämar ja aknad olid minu suhtes just diplomeeritavate taga. inimesed sebisid ringi, õnnitlemine oli kohe. ma ei leidnud mingit head kohta, kus seista ja teravustamine oli õnneasi. manualiga ei jõua seal midagi teha. noh, ilmselt oleks olnud veel mingeid vailkuid, aga pabermanual on ainult saksa keeles ja ingliskeelset ei tulnud loomulikult pähe enne kodus lugeda. no igatahes midagi saab ikka jah. ma ei ole teps mitte kindel, kas mu valik (av, -1 kompensatsioon ja lightboxiga välk, millel oli 1/3 miinuskompi peal) ennast tegelikult õigustas või mitte. aga ma ei julgenud manuaali peale ka jätta. eri kaugused, eri valgustingimused, käppida ei jõua. ja ma pole enne teinud selliseid asju ju ka. samas mingi hulk tuli päris kenasti välja; mingi läks mu objektiivi nahka, mis ikka aegajalt oskab end mitte teravustada; ja mingi hulga puhul tundus, et välk ei jõudnud järgi - kuigi akud olid kenasti täis ja praegugi veel tuleb kiirelt välk taha.
õues oli selline sitt fotoilm. terav kella-kahene päike ja teravad varjud. kõik trepid, mis meenusid, olid seljaga päikese poole - või õigemini poolviltu tagant. õigetpidi oleval trepil toimus mingi üritus. seega kusagil muru peal, mis oli valetpidi kaldu ka veel. noh, nende piltide puhul ei vajutanud nuppu mina, nii et võin enda pealt ära veeretada. oleks ikka äkki pidanud selle jubeda koolimaja juurde jääma, seal vähemalt parkla serv ja pink ka - oleks saanud konkreetsemad read teha. no tagantjärele tarkus (pulmi on Tallinnas hea teha - saksi trepp on päris ok koht grupipiltde jaoks;).
käisin köögis ja avastasin, et väljas sajab vihma. oooo, seda oleks mullegi vaja. aga ma ei jaksa enam õue koperdada. isegi mitte oma sooja vihma järgsele tänavale hingama..
ohkuilahe!
e-tom on ka omale lõpuks blogi tekitanud. igatahes mina ootan huviga ta pilte! vaadake ka, suure tõenäosusega te ei kahetse!
/äkki meelitaks ta oma serveriruumi üle, ah?/
igatahes sain lõpueksami KA viie, seega.. hmm.. ma vist lõpetan kiitusega, tundub nii :)
et reedel kell 13 räpinas siis, kes tahab lilli tuua. järelpeo võib kunagi tallinnas ka teha :D
ausõna, olen õnnelik küll :)
P.S. kõik pöidlahoidlad on eriti tänatud :)
nii.
tiba rohkem kui 2h pärast läheb rong Tartusse. rong, sest seal on mugavam materjale lugeda.
joon orgaanilise ingveriga rohelise tee lusikatäie meega ära ja hakkan pakkima. eksamiks materjalid + riided, vahepealseks lõpupeoks peaaaegu asustamata (veeta ja elektrita) talus riided, lõpetamise jaoks riided + ilusaks tegemise nänn. päris hirmutav.
hommikul pinginaabriga Tartust Räpinasse..
.. ja siis hoidke mulle pöialt!
ma ei tea, kas ma enne reedeõhtut siia satun.
tänase tuupurpäeva lõpuks sain laheda lugemise Darja blogist.
see koht on üldse lahe lugemine.
ja tegelikult ma olen äsja järvest püütud kala ostnud küll.. paari tunni pärast on juba üsna surnud.
kui keegi arvab, et mul on ülehomseks eksamiks kõik perfektselt valmis siis..
mida rohkem ma süvenen, seda vähem ma tean.
appi!
mõtsin, et vaataks peale eksamiküsimuste vastuste kokkusaamist mingit filmi. aga kodusolevatest tundusid tujule vastavad ainult Eyes Wide Shut ja Playing God ning miskipärast ei taha ma neid kumbagi vaadata. tont teab miks.
ja sellega meenus mul eelmisel nädalal vaadautd Coffee & Cigarettes, mis oli absoluutselt nauditav. nojah, tähendab, ma ei püüa olla kuidagi friik, mulle tegelikult meeldivad ka sellised filmid, mitte romantilised komöödiad vms - pigem siis juba hea action (kuigi ei The Fifth Element ega ka The matrix ei tundu hetkel ahvatlevad).
ahjaa, ja kui on võimalus näha A la folie...pas du tout, siis seda soovitan ka julgelt!
Loomade Farmi julgen küll soovitada. mõneti sümbolistlik (nagu raamatki), lugu pole väga üheselt jälgitav, aga tekitab siiski piisavalt seoseid, ka muusikaline pool meeldis mulle.
oh, ma pole muidugi mingi tõsiseltvõetav teatriarvustaja, aga mulle meeldib selline asi rohkem kui mingi lihtsalt action ja tilulilu.
konspekteerisin äsja eksami jaoks taluaedade kujundamist ja haljastamist ja kogu selle aja oli silme ees unistus. natuke haigettegev, sest ma tean et ma ei saa seda praegu ja ilmselt niipea. pluss veel paar nüanssi, mis ma jätan enda teada.
lähen kiiresti järgmise punkti juurde edasi.
Aeg, mis viis meid kokku, viis meid ka laiali.
Aga ilmselt oli see kõik ikkagi vaid asjaolude kokkusattumine. Polnud vist lihtsalt see aeg. Seesama viiv – kui paar kuud on viiv? - oligi ehk kõik. Sest muus hetkes poleks me olnud need, kes me olime toorkord. Teist võimalust tavaliselt ei anta.
Miks? Miks? Miks?
Miks lõppes kõik niimoodi?
jess! 5 käes! ma olen nii tubli-nii tubli!
ja mu abilised, kes mind aitasid igatpidi, samuti :)
nädala pärast eksam..