| E | T | K | N | R | L | P |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | ||||||
| 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 |
| 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 |
| 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 |
| 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 |
| 30 |
30. aprill 2006
nädalavahetus, kevad
ma ei tea, kas mu nägu on punakas 2 päeva tuule käes olemisest või 2 päeva päikese käes olemisest. igatahes kahe viimase päevaga ma olen teinud paari sorti kevadtöid.
Tartu maanteel tundsin puudust '110'-märkidest, Järvevanas jäin ma viisaka 80-ga jalgu.
tänasel teel möödusin kaks korda ühest oma suhteliselt lemmikmajast, mis vist siiani müügis, kuid millel liig palju miinuseid siiski ka. nii et ma olen sellest üle ja polegi väga nukker möödas sõita. ilmselt olen üle ka selle majaga kaudsemalt seotud asjadest.
ootan, et kastanitele tuleksid lehed ja õied, siis lähen sõidan rattaga Tehnika tänaval.
29. aprill 2006
õhtu Koplis
reeglid pole kassidele
Elu on lihtsalt üks lõputu jada valikuid. Need võivad järgneda, olla paralleelsed, moodustada kimpe. Sa ei tea iial, mis sa saad, sa ei tea iial, milline on õige.
Selles mängus pole reegleid ega sul ei ole võimalust cheatida. Või, ma eksin. Reeglid on. Sa pead ellu jääma ja koos sinuga ka võimalikult palju kõiki teisi. Elusid on igaühel täpselt üks.
Siiski, kui sa oled juhtumisi kass, on sul neid üheksa.
(Nagu minul.)
See võib tunduda boonusena, oooo, üheksa elu, jammi!, teiste ühe vastu.
Vale.
Sa oled sunnitud kogu selle asja üheksa korda läbi tegema. Sa ei saa loobuda umbes peale teist, nagu tahaksid, või hiljemalt peale kolmandat. Jah, peale esimest muidugi tahad korrata, peale teist enam.. mitte niiväga. Peale kolmandat oleksid nõus oma järgijäänud elud ära kinkima.
Aga ei saa.
Iga järgmise eluga, milles on mälestus eelmisest.. sureb sinus midagi aina rohkem ja rohkem. Esimese elu särast ja õhinast, usaldusest ja armastusest on.. neljandaks järel vaid tiba rohkem kui riismed. Mis siis veel üheksandaks?
Kassiga ei saa olla õnnelik.
Ent valikuid tehes sa ei tea seda ja sa ei kuula, mida kass ütleb. Või ei taha seda kuulda ega näha. Sest sa ei tea, kes su vastas on. Pead teda endasuguseks, kellel on üks elu. Selliseks, keda sa arvad tundvat ja teadvat ja läbi nägevat. Kes käitub nii, nagu sa harjunud oled. Sa ei suuda tükk aega näha tema taha, tema sisse, tema olemust ja.. põgeneda, kuni veel saab.
Sest kassiga Ei Saa olla õnnelik. Aga sa ei usu seda ikka veel.
Aga valikud on ju ometigi kõigi jaoks, ka kassi.
Puhta lehena valid selle raja, mis tundub sirge ja helge ja püüad seda hoida, läbi kõikide jadade. Või valid just igakord erineva, eksled ja seikled, käid peadpööritavalt kõrgel ja leiad end mustavatest sügavustest. Suunad oma ühe elu ja Kuid kassile kangastuvad kõik eelmiste elude valikud, iga hargnemine paneb ta seisma, ei, sa ei näe seda, ta oskab seda teha nii, et näed kassi kogu aeg liikumas, sa ei aima, et tegelikult ta seisab ja valib, aga ta teab, mis juhtus tolles elus.. ja tolles.. ja tolles.. ja valib lõpuks huupi. Vahel läheb see täppi.. järgmise või ülejärgmise või üleülejärgmise valikuni.
Sest siis peab jälle valima ja jälle on minevik jalus.
Tahtmatult lükkab ta liiga paljud mängust välja, jäädes ise sisse. Sest tal on rohkem elusid.
Vana kassi tunned sa ära sellest et,
peamiselt ta magab, kergitab aegajalt ühte silma ja jälgib seda, mis toimub. Ise sekkumata. Sest viimased elud tahavad puhkust ja valida nagunii ei suuda.
Ta teab juba, et elu läheb. Kui sul pole oma teed, siis ei muuda ka üheksa elu enam midagi. Kõik tuleb ja on nagunii.
Või siis et.. vahel tahaks ju midagi muud. Ja ta läheb jälle. Selle viimasega, mis tal veel on. Sest mäng nõuab oma..
Aga sa ei näe ta silmi, tavaliselt. Sa kujutled neid.
28. aprill 2006
kui isekas siis?
You Are 55% Selfish |
 You are quite balanced. You are able to compromise when it's in the best interests of those involved. But you're no pushover. If something is important to you, you'll get it! |
kuulge teate, ma ei usu seda. raudselt olen isekam, kui see test näitab. ma pole ju mingi leebeke ometigi!
through the..
27. aprill 2006
ajatud hommikud
on hommikuid, kui tahaks kardinat ainult natuke paotada, lasta hommikune päike tuppa, vedeleda ise voodis ja vaadata valguselaikude liikumist laes ja üksikuid pilvi akna taga. kiirustamata.
nagu tänagi oleks tahtnud..
roheline foorum
Epu blogis jutuks olnud Roheline foorum on teoks saanud :)
loodame, et saab elujõuline olema.
26. aprill 2006
////
25. aprill 2006
kollane uni
vastuhommikune unenägu oli kollane.
läksin külla ühele tuttavale, kelle elamine mind alati lohutab (see on kordades rohkem segamini kui mul, kuigi see tundub esmapilgul üsna võimatu). korraga oli tuba tühi, hele, sisusatud uue mööbliga, mäletan oma imestust, kui üle toakse vaatasin, see ei saa ju olla!, laual oli väga äge kollasekirju klaviatuur ja ka arvutikasti esipaneel oli kollane. tabasin, et seinadki on kollased ja värsked, põrandal uus hele laminaat ja isegi tavapärast suitsukõhna ei olnud toas.
aga et asi poleks liiga reaalne, oli tuba oma kujult nagu peegeldpildis. vaid aken on õiges kohas.
ma pole tegelikult seal külas käinud üsna mitu aastat.
siis tuli värskelt ärganud laps ja ..
24. aprill 2006
kohvipaus
nädal alga!
lähen vaatan, kuidas ja kas mu poeg hambaarsti oma hammaste ligi laseb ja kuidas ja kas ta peab kinos poolteist tundi vastu. mingi nädlavahel tekkinud köha ja nohu ei ole boonus seejuures, vaid vastupidi. lisaks viib see mu hoolikalt paika pandud nädalaeelarve tasakaalust välja. tööle saab ka vähem, kui hea oleks.
ah, mis seal ikka. tegutsema!
lisa, kell 16:21:
kõik läks suurepäraselt, lausa hästi. hammas sai korda ja film lõpuni vaadatud. poiss oli väga tubli :)
22. aprill 2006
kohvitus
Türil on üks koht, kust saab normaalset kohvi ja see on täna reserveeritud.
aga muidu pole vigagi. tundub.
21. aprill 2006
varahommikul ei ole ilus halada..
..aga ma siiski..
seekordne kooliminek algab kuidagi eriti kehvasti. kogu mu sebimise kiuste peame me täna minema 8.40 rongile ja meil jääb selles väikeses unises linnakeses pea 3 tundi parajaks teha. sest lihtsalt keegi ei lähe täna Tallinnast autoga. algaks tunnid siis kell 11, aga sel ajal on veel saksa keel neil, kes arvasid, et nad inglise keeles toime ei tule.
see keeltevärk on veel tätisa omaette teema nagunii. esimeses inglise keele tunnis arvas umbes pool klassi, et nemad on õppind saksa keelt ja nemad küll inglise keeles ei osale. lubati siis neile saksa keel orgunnida. tulemus on see, et nad õpivad luuletusi pähe, teevad koduülesandeid ja tunnid venivad alati pikemaks, tundub, et neid on rohkem ka kui meil oli. ega nad pole nüüd väga rõõmsad, et nad jalgu trampides saksa keelt nõudsid ja sügisel mõnikord varem ära said, kui meil inglise keel oli. (aga olgem ausad, neil on sellest õppest ehk mingit kasu ka, erinevalt meie inglise keelest).
et asi poleks veel ainult transpordi taga, on laps juba pea tunni üleval olnud, õues on sompus ilma ja ma loodan, et mul õnnestub rongis magada, sest hoolimata kogu mu väsimusest oli öö rahutu. isegi voodisse sain ma eile enda kohta kohutavalt vara.
ja ma ei suuda end praegu veenda, et tegelikult on kõik tore ja ilus ja mul ei ole väga kiire hetkel ja ma võin ju peale kooli magada kenasti. oeh, sinna on 12h aega ka nagunii. põhimõtteliselt loodetavalt olen ma elus selleks ajaks (peale 2,5h sisustamist saame me .. umbes 6h matemaatikat, kõrgemat).
ja ma tean, et külalised eile ei olnud tapvalt hea mõte, siiski oli see ju meeldiv võimalus õhtu sisustamiseks. poiss tundus ka rahul olevat, sai oma Legodega uhkustada ja suutis enamasti oma toredat poolt näidata. praegu rõõmustas ta mind sellega, et leidis, et ta paneb täna ise riidesse. huvitav, kust selline mõte, kui mina ometi kodus olen?
20. aprill 2006
päevad pole vennad..
on päevi, mil kõik veereb nagu kera, kõrvalepõikeid pole ja asjad lähevad, nii, nagu peavad. või nii, et ei tekita igatahes mu liikumises mingeid olulisi häireid. kõik on rutiinne, kõik sujub. aga võibolla ei mõtle ma noil päevil lihtsalt, vaid lasen endal veereda, nii nagu just välja kukub.
mõnel teisel päeval aga kuhjub korraga ümberringi ja sisse tuhat erinevat asja, mis ei lasegi veereda. küll lükkab seestpoolt midagi, küll on väljaspool mõjusid. mõnda otsiks nagu ise. minevikku, tulevikku, olevikku. ajad ja ruumid segunevad, ma püüan orienteeruda ja põrkan kogu aeg kusagile vastu ja ei teagi, kuhu suunas liikuda. või et üldsuuna leiad üles, aga nüansid on lahtised. lõpuks suudan hädavaevu õhtusse ära veereda - ja ei oskagi korraga enam kusagile minna. ootamatult on kõik taas harjumuspäraselt tühi. see ajab uuesti segadusse..
ja mõni asi läheb vahel ikka veel rohkem hinge, kui tahaks.
19. aprill 2006
palju kommentaare
ma ei saa aru, kuidas on siin korraga üle kahe tuhande kommentaari? alles oli mingi mõnisada ju.. ja ma olen läbukommid ju ometi ära kustutand! ma oleks nagu midagi maha magand, vaata või takkajärgi, kes on kommentaari nr 2000 autor ja jaga veini takkajärgi. samas, 2500 on ju Ka ilus number :) hetkel oli alla 2300 ees..
18. aprill 2006
stilist
kasvab inimeseks ;)
laps sotsialiseerub päris armsasti. tänane 'Tere' lasteaias rühmauksel oli juba päris kena ja kõlav .. või oli tuba suhteliselt vaikne ;) akna peal on ikka vaja mulle lehvitada, kuigi enam mitte nii kaua.
17. aprill 2006
ööd pole kunagi pimedad
15. aprill 2006
rattahooaeg
jalgrattahooaeg on siis avatud. ilmselt jääb napiks, nagu ikka. no selles mõttes, et sõidan vähe.
leidsingi, et mulle meeldib sõita kiiresti ja segamatult, tõesti. vähemalt kui ma üksi sõidan. linnas aga nii ei saa ju. sõiduteel ei julge, jalgrattateed on koos kõnniteedega ja nii sõitjaid kui käijaid täis, lisaks veel kõksugu pidevad ristumised vähemate ja suuremate autoteedega. mu juurest kusagile maanteele jõudmine on aga päris pikk tee.
niiet, ma ei tea, mis saab minu plaanist vahetada ratas korraliku ja kena naiste turvalise linnaratta vastu, millega tööl käia oleks mõistlikum kui praeguse asjandusega. tollega ei oleks ju võimalust maanteel eriti mõnusalt sõita ilmselt. a samas .. ma nagunii ei sõida väga palju.. ähh.
minu kindel hall
Sellest talvest mäletan ma halli. Ma mäletan veel, et suvel oli värve. Meri, kivid ja kitarr. Soe tuul ja horisondile laskuv Päike. Kui kõik tundus veel võimalik, aga samas mitte. Su sõnatud lubadused puudutasid mind, panid veel korra õhkama ja kadusid seejärel. Ma pidin end tagasi hoidma, et neile mitte järgi joosta. Surusin hambad huultesse ja, veremaik suus, suutsin ma seda. Ennast peab ju hoidma?
Peale seda oli hall. Sügise värvid, punased lehed, lume valevus, peegeldav päike, sinine taevas, lõpmatult hallid pilved. Värelevad hetked. Päevast päeva korduv. Üleeile, eile, täna, homme, ülehomme, üle-ülehomme. Ma naeratan, tõstan häält, tunnen rõõmu, nutan. Kõik on pilvede taga. Siin pole küll värve, aga on alati jahe ja kindel. Ma ei ihkagi siit ära. Aegajalt meenub kõik teisel pool ja ma tahaks rohkem, kui neid helke – aga milleks? Sest värvidega kaasas käib palju muud. Ma ei taha kõike seda. ma kardan neid värve.
Jahe ja kindel ja alati sama. Rohkem ju polegi vaja? Kõik muu on enesepettus.
See, et ma vahel öösiti nutan, ei puutu asjasse.
14. aprill 2006
...
mida ma võin siis siin kirjutada, mis on piisavalt peenetundeline ja ei riiva mu lugejaid?
lapse haigusest ja mu murest loesti välja asju, mida seal polnud (hea küll, ma ei täpsustanud, mis oli).
on asju, mida keelab kirjutada mu oma sisemine pidur. on asju, mida keelab kirjutada mu teadmine tuttavatest, kes siin lugemas käivad. on asju, mida ma ei kirjuta veel mitmel muul põhjusel.
paras aeg oleks vihaga öelda, et ma ei kirjuta siis üldse. aga keda see ikka ähvardaks, peale mu iseenda?
13. aprill 2006
kõhuviirus
minu üleeilesest esinev kõhutõbi jõudis lapseni. vastu ööd. paljuõnne :S
20 minti hiljem:
teine vahetus voodipesu. hea, et polnud eelmist jõudnud veel masinasse toppida...
veel 10 minti hiljem:
kolmas vahetus. tv ja lennukidokumentaal mingi. ma ei julge teda voodisse saata. oeh..
P.S. söetablett peale esimest hoogu oli viga. kõik järgnev on nüüd veel ilgem :(
hommik ja uni
mida teha, et saaks mõnel hommikul segamatult magada nii kaua, kui just und jagub?
jah, magada mujal kui laps. seejuures mitte koolis. ma ei saa ju ca kord nädalas last ära saata kusagile. tore, kui kord kuus õnnestub. mingis mõttes on see aga lapse suhtes ju ebaaus ja minust isekas.
vastus, et ma võiks minna kell 9 lapsega koos magama, ei ole õige, sest äratus tuleks ikka lapse või kella peale. 'oma aega' poleks siis ka üldse. või kas peakski? (millal oli minu ema 'oma aeg'? sest tema läks magama umbes koos meiega ja ärkas enne meid. aah, ma olen vist nõrk lihtsalt)
11. aprill 2006
Päev Elus
10. aprill 2006
pidu
9. aprill 2006
väss
miskipärast on alati tunne, et väsinum ei saa olla.
täna olen ma hulka väsinum kui viimaste nädalate jooksul. aga arvestades eilset ja tänast sebimist ja pildistamist ei ole ma imestunud ka. peaaegu 12h ja 90 inimest (pulm) ning järgmine päev paar tundi lastesünnat (jube lärm ja sebimine) otsa on loomulikult väsitav.
õnneks sai hommikul vähemalt pikalt voodis vedeletud :)
järgmised 48h pole igavust küll ette nähtud.
7. aprill 2006
tere päev
ringutan ja vaaatan köögiaknast välja. ilmselt kaob päike varsti nonde pilvede taha, aga praegu igatahes veel paistab ja paneb mind ootama sooja ilma, mil saaks aknad lõpuks ometi ära pesta. panen kohvivee üles ja annan poisile krõbuskid ette.
'elu on ilus', mõtlen, 'isegi siis, kui hetkel elus kõik ei olegi ilus'. juhhuu!
6. aprill 2006
Tõnu
5. aprill 2006
Me elu on me elu ainus mõte
Me elu on me elu ainus mõte.
See pulss, mis verd me vaikimisse taob.
Üks armastus. Üks päev, üks öö, üks lõke.
Hirm hetke ees, mis puruneb ja kaob.
Näo teeme, et me leekidest ei hooli,
mis kuiva säsi õgivad me seest.
Kord kukud kokku oma kõval toolil.
Sa tead, ei päästa miski selle eest.
Kord kukud kokku, seestpoolt õõnsaks söödud,
sa tead. Kuid praegu vaikid sellest veel.
Üks puudutus. Üks lõhn, üks hääl, mis möödub.
Ja hirm ja võlu, kui sus katkeb keel.
Doris Kareva
Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.
eileõhtune teatrielamus oli Võimas. ma keeldun seda panemast selle arvele, et ma pole ammu nö Päris Teatrisse sattunud (tjah, lapse-aastate kirja läheb ainult paar vabaõhuetendust. kuigi 'Südamete murdumise maja' siiski vist klassifitseerub pigem Päris Teatrina.. või?).
igal juhul ma natuke kartsin seda Tõde ja Õigust, kunagi ammu sai loetud ja mälestused on tuhmid ja tumedad. peale tükki tekkis tunne, et nüüd oleks ehk siiski paras aeg seda taaskord lugeda, kui omal juba piisavalt elukogemust selja taga.
ma tundsin, et ma suudan Mõista. või kui mitte alati päriselt Mõista, siis küllaltki palju Aru Saada. rohkem, kui oleksin suutnud aastat 10 tagasi. ja kuigi seal oli hetki, mil ma oleksin tahtnud karjuda mõnele tegelasele, et 'kuidas sa niimoodi saad!?!', oli tegelikult ka nende taga see Mõistmine, et nagunii ei suuda alati aru saada, miks inimesed teevad ja on. nagu nad on (ja taga kumamas ikkagi see, et Elu rajad on kummalised ja olen minagi teinud asju, mida ma .. Enam ei Mõista, ning küllap teen veel nii mõndagi, mida ma Veel ei Mõista).
rütm, selles etenduses oli ka mõjuv rütm. esimese vaatuse teatav kergus muutumas samm-sammult rusuvamaks, tõsised hetked lahendataud võtmes, mis mingi hetk nagu ajaks naerma, et samas tunda, et see oli vale koht..
ilmselt on selle etenduse puhul tavaline, et lõpus ei taha aplaus kuidagi ära lõppeda, rahvas seisab püsti ja Nüganengi lavale kutsutakse.
aitäh BC-le, kes sisuliselt mind sinna etendusele vedas :)
P.S. mul tekkis vajadus minna täna vanaema hauale. eile, etenduse mingil hetkel.
4. aprill 2006
suve tahaks
3. aprill 2006
istun tööl ja..
linna tagasi saabumine on alati kuidagi väsitav, kuigi keskeltläbi magan ma koolis olles ilmselt rohkem kui kodus.
igal juhul alati, kui lõpuks koju jõuan (türi-tallinn-pood-laps), siis on laip olla. vahel kukun juba kell 9 ära.
unenägusid ei mäleta, kuigi nad olid. mingid muud kummalised asjad olid ka. poiss ägises vahepeal ja otsis oma jänkut taga, lõpuks kamandasin ta potile ja peale seda oli rahulikum.
hommikul lasteaeda sõites meenus, et mu id-pilet on läbi. ostsin putkast üksikpileti ja nüüd uue kvartalikaardi. hea muretu jälle tükk aega.
hoolimata kahest tassist kohvist on tunne, et lõunaund oleks vaja. täna ei saa jalgu ka lauale visata, seelikuga oleks see veidi kummaline. pole viga, õhtuseks uneajaks on uni läinud. nagu alati.
1. aprill 2006
tee pool, aga..
kodustest füüsikaülesannetest tegin ise ära umbes pooled, üks nendest polnud kohe päris kindlasti õigesti lahendatud ka.
eile õhtul - täna hommikul kirjutati töid umbes paari tudengi tehtud tööde pealt ümber. võtsin ka ette, koos konspektiga, kirjutasin ära oma ülesanded, paar tükki veel, millest aru sai ja.. mingi hulk jäi tegemata. sest ma ei suutnud tuimalt maha kirjutada, mõtlemata, kust midagi tuleb. ning mingist hulgast lahendustest ma ei saanud lihtsalt aru. seal puudusid seosed nii meie konspektiga kui nende käsiraamatutega, mis mul olemas on. sest need, mis ma ikkagi võtsin tehtud töö pealt, ei kirjutanud ma ju ka lihtsalt maha, vaid tegin muutuseid sisse (no seal oli mõni asi kuidagi seosetu või igatahes ma suutsin teistmoodi seostada).
täitsa totter, onju? see peab ikka mingi kiiks olema, mis ei lase lihtsalt niimoodi teha. teeb elu keerulisemaks ju?
/ma ei nori kiitust, ausõna. ma juurdlen, et mis pagan see ikkagi on, et ma ei pannud tuimalt kõike lihtsalt kirja/