| E | T | K | N | R | L | P |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | |
| 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 |
| 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 |
| 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 |
| 28 | 29 | 30 | 31 |
olid ajad, mil ma ei öelnud ma enamikke asju otse välja. ei julgenud, ei pidanud vajalikuks, ei..
nii mõnigi kord tundus, et väljaütlemata on kergem. tegelikult enamasti polnud. oli see siis enesekaitse või teiste säästmine. näilised mõlemad.
eneseleidmise tee.
läks aega, ja õppisin ära, et ei tasu loota, et keegi mu mõtteid loeks. olulised asjad peab välja ütlema. muidu jäävadki pähe keerlema ja teised neid ikkagi ei tea. eriti kui need asjad on seotud teiste inimestega ka. lõputult peas keerlevad asjad ei ole head, need võivad plahvatada.
ennast saab kaitsta teistmoodi. teisi samuti - kui seda ongi vaja. kes kaitseb mind peale mu enda? (võisiis et .. kes teeb mulle haiget peale mu enda?)
aeg lihvib nurki ja nüüd ma tean jälle, et kõike ikkagi ei pea välja ütlema. või vähemalt mitte päris nii. või vähemalt mitte alati just siis. või et..
aga sellega võib puusse ka panna. nii üht- kui teistpidi. ja ma ikka kipun ütlema. mõnigi kord pole võimalikud tulemuste variandid ette läbi mõeldud. mõnigi kord ei olegi neid võimalik mõelda.
aegajalt ma ei tea, mispidi on mulle parem. või mis ongi parem ..?
mul olid need mõtted tegelikult peas juba enne, kui ma lugesin seda asja.
| You Are 28% Girly |
![]() Gender roles be dammed, you like to do things your way. |
selle asemel, et kasutada juhust hommik voodis maha vedeleda, valisin ma teise tee, mis tähendas äratust minu jaoks tänasel hilisel päeval napakalt vara. ausõna, ma ei vihka ennast, kuigi ma nii teen. vahel lihtsalt - on niimoodi (võtmesõna - laps).
aegajalt on siiski tunne, et ma ei saa endaga päris hästi läbi. näiteks siis, kui ma tunnen, et kulutan end valede asjade, tunnete või inimeste peale. kuigi kes teab ette, et on vale? inimestele pole ju näkku kirjutatud. tunnetele vahel on. ma ei suuda end lõpuni positiivseks mõelda. ja kas peakski?* ingleid pole olemas.
harutamine võib olla tüütu.
_________
* - mul on aegajalt hirm, et lõpuni positiivne muutub tuimaks ja igavaks. võibolla see pole nii, aga mul puudub kogemus. või ei puudu.. ? igatahes, see pole ilmselt minu jaoks. I am what I am. kellele see ei sobi, see..
kell 16.56: avastasin äsja, et see on mu 1000ndes sissekanne. varsti saab 3 aastat siin alustamisest.
2500nda kommentaarini on veidike aega veel :)
eile kukkusin ma kusagil 11 ringis juba ära. lihtsalt ei jaksanud kauem üleval olla. tegelikult ju koolis saab mindud varem magama kui kodus, aga ma ei tea, miks see ikkagi nii ära väsitab. 2,75 lammast ka veel..
unes nägin teiste hulgas inimest, keda poleks sinna kuidagi oodata osanud. lihtsalt ei kuulu tihedama suhtluse ringkonda. miskipärast aga püsis seal pikalt ja erinevates situatsioonides. alates mingist turnimisest kusagile teisele korrusele, mingis värgist trollis ja lõppeks minu kojuviimisega, miskipärast lõpuks põrsakostüümiga. kusjuures ta polnud seal nagu pidevalt, vaid vahepeal lahkus stseenist ja tuli hiljem tagasi. detaile väga täpselt pole meeles ja need mis on, on liiga ogarad, et kirja panna. või siiski? see turnimine teisele korrusele käis läbi mingi imeliku augu, umbes nagu ahju siiber oleks olnud, või ka mitte päris. mina igatahes loobusin ja arvasin heaks trepist minna. üks sõbranna aga ei viitsind trepini jalutada. heh.
ja mu kodu oli mingi 9kordne maja teiste kesel. paar tornimat maja oli ka ümber. brrrrr. miks ma nii õudsat elukeskkonda nägin?
see, keda ma unes nägin, teatas, et puhtjuhuslikult oli ta mulle ööbinud täna oluliselt lähemal kui tavaliselt. heh. müstika.
veel 1,5h füüsikat.
hommikul vara ärgatud, sõidetud.. päev läbi keemiat ja füüsikat.. üldse ei pane imestama, et juhe on juba koos. selle korra tunniplaan juba iseendast tõmbab juhtme kokku. ilmselt pühapäeval kunagi hilja koju jõudes olen suhteliselt laip.
lisaks veel paar tegurit, mis aitavad juhet sõlme ajada. isegi kehv teadmine on parem kui igasugune 'õnnis' teadmatus. vähe on asju, mis on hullemad. eriti, kui on nagunii segased ajad.
õhtu Laelatul, juuni 2005

selle naeratuse taga on ikka
need maad mida sa pole veel avastanud
sind rahuldab see naeratus ja
sa ei lähe pinnalt kaugemale
küllap sa tead et
väljapoole on pööratud sära
selle vaikimise taga näed sa
ainult vaikust
ehk mõnda võbelust
kui ehk aimad
ja libised üle
see läheb sust mööda
peale kevadkoristust on kindlasti ripakil asju, milledest tahaks lahti saada, aga õieti kuhugi viia pole.
kuulutusteleht kiire.ee korraldab järgmisel nädalal heategevusnädala. anna oma asjad ära ja soovita tuttavatelegi!
ma ei tea, kas see on õhukesest tekist, mille all ma olen kaks viimast ööd maganud - aga nende ööde uni on kerge ja pinnapealne, nagu see kerge tekkk, mille all ma tavaliselt ei magai. vist on mõni sügavama une faas ka olnud, aga ma ei mäleta neid.
peab vist paksema raske teki alla tagasi kolima, ehk aitab see mul magada. ma ei taha homme jälle zombi olla.
ma ei tea, miks hakkab tööl alati varem või hiljem külm? on see sellest, et peamiselt istud laua taga ja ei liiguta end? sest kui püsti tõusta ja natuke liikuda, siis pole üldse nii hull. või on vanus juba selline lihtsalt? või..
kogu aeg ei taha sooja juua ju ka sisse lürpida.
ja see ei ole tänasest ilmast, see on muidu ka.
I was walking in the park
Dreaming of a spark
When I heard the sprinklers whisper
Shimmer in the haze of summer lawns.
Then I heard the children singing
They were running through the rainbows.
They were singing a song for you
Well it seemed to be a song for you
The one I wanted to write for you
Lavenders blue, dilly dilly, lavenders green
When I am king, dilly dilly
You will be queen
A penny for your thoughts my dear
A penny for your thoughts my dear
I.o.u. for your love
I.o.u. for your love
Lavenders green, dilly dilly, lavenders blue
When you love me, dilly dilly, I will love you
A penny for your thoughts my dear
A penny for your thoughts my dear
I.o.u. for your love
I.o.u. for your love
Lavender dreams dilly, dilly lavender true
When you miss me dilly dilly, I did miss you
A penny for your thoughts my dear
A penny for your thoughts my dear
I.o.u for your love
I.o.u. for your love
For your love
Marillion & Derek William Dick
minu jaoks lõppes see bänd koos Fishi minekuga..
pool päeva veensin last, et võiks ikka õue minna, et on enamvähem soe ja kena ilm. aga ei, oli tarvis teha seda, teist ja kolmandat. lõpuks, kui ma juba käega lõin ja otsustasin rattaga kiire ringi teha, oli ta nõus.
vihma hakkas sadama siis, kui me olime rannahoone juures. nagu ma arvasingi, kodust kõige kaugemas punktis.
aga tore on see, et külas olles on ta nõus minema kohe täitsa eemale mängima, lausa teisele korrusele ja mina saan jääda kohvitassi juurde lobisema. võttis aega 4 aastat, aga lõpuks ometi :)
ma usun, et kõik teavad kinkekaarte ja mida need endast kujutavad. mingi konkreetse väärtuse eest on ostetud kaardid, need kingitud ja sa saad neid hiljem ostude-teenuste eest tasumisel kasutada. kui su ostu või teenuse hind jääb madalamaks, siis vaheraha tagasi ei saa. kui hind on kõrgem, siis maksad juurde. eksole, nii on ju tavaline?
aga.
mina sattusin teenuse otsa, mille puhul sa ei saa kinkekaardile juurde maksta. sa võid kasutada odavamat või täpselt sama kallist teenust. "Kahjuks ei ole võimalik kinkekaardile juurde maksta, et selle väärtust suurendada." oli kirjas mulle saadetud mailis.
eriti koomiline on see, et kuna tegu on üsna fikseeritud teenuse kinkekaardiga, siis Tallinnas polegi võimalik selle kinkekaardi väärtuses seda teenust osta. on kas 25.- odavam variant (antud juhul on see ca kolmandik ühest võimalikust hinnast - st 25.- pole ju suur raha, kui see on nt 5% teenuse hinnast ) või siis juba kallim. lähim muu võimalus on Tartu, aga see tundub juba ogar..
ja noh, see teeb asja ka ogaraks, et kinkekaart on ju kingitus kellelegi, hea tahte avaldus kinkija poolt - ja siis teenusepakkuja käitub niimoodi!
paneks selle tarbijalehele ka või, koos konkretse firmanimega?
kõik on suhteline, ka valikud keskkonnasäästmisel. mõnigi 'roheline' valik, mis omale tundub suure ja tähtsana, pole seda mitte; ja mõnigi asi, mille peale ei mõtle, omab palju suuremat ökoloogilist mõju.
ka mina ei tea tõde ja lähtun nii mõnigi kord emotsioonidest.
aga kaks toredat artiklit on siin, teine täiendamas esimest: Epu oma ja Arni vastus sellele.
ligilähedane arutelu on Rohelises Foorumis ka.
mhh.. ma peaaegu et vihkan sõna 'öko'. see tundubki juba natuke liiga võltsina.. aga 'roheline' on liiga pikk.
viimasel ajal on igasuguste mobiili kõnekaartide reklaamplakateid vaadates jäänud mulje, et neid doteeritakse minusuguste lepinguliste lollikeste pealt. miks mina ei saa x-arvu räägitud minutite eest tasuta minuteid või x-krooni makstud summa eest lisaaega peale? sellest pole mõtet rääkidagi, et liitujatele on ka hulk soodustusi, aastaid klient olnud inimesele mitte. ma ei viitsi tõmmelda eri firmade vahet ja ma ei taha ka kõnekaarti. tahaks lihtsalt suhtumist, mis väärtustaks ka minusuguseid. aga seda on vsit palju nõutud ükskõik millise operaatori käest.
btw, kunagi ma saatsin oma teenusepakkujale ka maili analoogsel teemal. vastus oli ümmargune ja püüdis mulle väita, et suhtuvad igasse klienti kui püsiklienti. !@#%!@^%!! ( <-- serbohorvaadikeelne sõim )
Ma tahaksin sult küsida, miks sa lõhud mind, aga ma tean, et ma ei saa sellele vastust. Oma võluval moel sa lihtsalt ignoreerid mind ja mu küsimust, libised sellest üle, teed selle olematuks. Nagu sa suudad ignoreerida enamikku, mida sa tahad. Ühel, teisel või kolmandal moel. Vahel ma kadestan sind selle võime pärast – aga nähes selle tagajärgi, olen vaid rõõmus, et ma päriselt nii ei suuda. Kuigi endal oleks ju vahel kergemgi.. või?
Aga.. sa unustad selle juures inimesed, kelledele sa oled tähtis. Sul on ju neid omalgi vaja, sa tead seda. Ometi miskipärast teed sa neilegi haiget, lõhud neid, suudad olla alatu. Ja siis suudad veel imestada, et kõik ei olegi su suhtes vastutulelikud ja kenad, kui sul neid vaja on. Kas sa tõesti ei näe neid seoseid?
Kas sa mängid Jumalat, arvates, et maailm ongi sinu?
muusika: Massive Attack - Unfinisehd Symphaty
mõtlen praegu, et miks tööl on mul veebilehitsejaks Opera ja kodus Firefox. st ma tean, miks on tööl Opera - mingi hetk üks tööks vajalik lehekülg ei töötandu FFga eriti. samas, nüüd töötab, aga mul on Opera juba käepäraseks konfitud, kõigi tema lisadega. FF on ka masinas olemas siiski. aga kodus Operat pole üldse. mõlemal on oma head ja vead. ja tegelikult võiks ju jääda ühe peale kindlaks, aga ma ei tea vist ise ka, mida tahan. noh, nagu naised ikka ;)
aga no tegelikult ka. ma ei suuda tööl Operast loobuda ja kodus Firefoxist.
P.S. kas enne kirjtuada vanu pilte dvd-le ja siis võtta uued maha või võtta uued maha, teha korda, panna üles ja siis tegeleda arhiveerimisega? ;)
eile õhtul oli juba nagu täitsa kevad. vaikne ja roheline ja õitsema kiskuv. akna all oli kastan, lehenupsud täitsa ägedad ja õiepungad silme all kasvamas.
täna kisub natuke liivatormiks ära. liivatormiks, sest õhk on liiva täis. mu hambavahed ka natuke.
aga siiski, soe on :)
eileõhtune Raekoja platsi kontsert oli igatahes äge.
aga näha oli, et infot selle kohta eriti polnud, sest rahvast ikka väga palju polnud. ja õhtud lähevad ikka päris jahedaks ära siiski. kaamerat mul ka muidugi kaasas polnd.
näe, ja äsja tuli õppejõult veel kinnitav kiri, et saan ainepuntkid ühes aines üle kanda. ehk siis ma ei pea olema 2 tunni pärast eksamil (teised juba liiguvad sinnapoole nagunii). tunni pärast rongis küll.
-----------> kooli ära
põgeneb unenägude sekka
& naeratab
läinud lumede järel
haarab kõrtest & lehtdest
tema meloodia & sõnad &
laul
libiseb & kukub & tõuseb jälle
tirib maski näolt &
lontsib koju
muusika: The CineMatic Orchestra - Dawn
aegajalt mulle tundub, et mõni mu foto on isegi päris talutav.
siis aga annab sõbranna mulle lingi sellisele lehele, ma klikkan linke ja tekib tunne, et ma võin kaamera ära visata või lapsele mängida anda.
lohutan end sellega, et foto pole siiski mu töö, vaid hobi, millega küll vahel natuke teenida õnnestub.

ma mõtlen juba .. eee.... 5ndat kevadet (lugesin näppude peal kokku), et magamistuppa oleks vaja pimendavat rulood või kardinaid. lisaks ribidele. sest hommik tungib tuppa ja laps tõuseb külje keeramise asemel üles. täiesti absurdsetel aegadel minu jaoks (see, et paljud tõusevadki sellistel aegadel, sõltub ju nende päevarütmist).
nojah, aga nagu ikka - seekord läksid kingad katki ja raha kadus sinna auku. sel kuul pole nö haltuurasid* ka ette näha.
tänane ilm paistab tulevat vähemalt samasugune nagu eile. no ei oska kevadel end sobivalt riidesse panna. last ka mitte.
aga vähemalt pole külm ega porine ;)
* - nö seetõttu, et haltuura peaks olema täiseti must värk. mul on enamasti ikka lepinguga.
miks hammas peab valutama mitu tundi peale arstilkäiku? kas on see matriitsist või ta lihtsalt ei taha harjuda, et on nüüd teistsugune kui enne? hea, et ma veel süsti ei lasknud teha, muidu oleks pool nägu lihtsalt olemata vist.
ja üleüldse on tunne et .. ah, aitab küll tööl istumisest. homme tuleb jälle nagunii linna tulla ja siis juba tööle ka ju. asendama selle nädala tava-vaba-päeva (lisa-vaba-päev oli ju nagunii) paari lühema tööpäevaga :)
ja mul on täna üle poole päeva läbi nagunii, poiss ärkas 6.48.
siuke igapäevasem sissekanne, et Rehepapil lihtsam oleks :)
täpi eilse i peale pani see kummaline vestlus.
tegelikult see üllatas, et ta minuga rääkima tuli. tõesti, ma arvasin, et parimal juhul mind lihtsalt ei ignoreerita. seekord läks mööda. ma arvan, et viimati me rääkisime rohkem kui 5a tagasi.
veeretame repliike, küllap me mõlemad umbes aimame, mis teiselt poolt tuleb. eiei, mitte fakte, aga toone. vahele mõni libe smaili, mis ei suuda siiski varjutada kerget irooniat ja sarkasmi. kirbehapukad mälestused. tuimalt arutame asju, mis olid. nagu sa ütlesid, justkui pensiokad rääkimas 63nda suvest. yeah. right baby. you're so sweet.
ma saan veel kinnitust, et ma oskan tekitada rohkem segadust, kui ma ise ette kujutan. aga ma ei palu sult mitte kõige pärast vabandust. minu poolt vaadatuna on nii mõnigi asi läinud õigesse kohta. sest see polnud ka mulle nii valutu, nagu sa arvata võisid. mütoloogiline kangelane.
aga me loobime palli edasi üksteisele, hopsti, me mäletame veel, kuidas seda püüda. isegi kui me teeskleme seda. oo, ma mäletan seda aastate tagant. kogu selle vaikse irooniaga. ma pole alati osanud seda õigesti lugeda.
võibolla see kõik polegi siiski nii tuim, kui välja paistab. aga ma ei juurdle selle üle. võibolla on mõnigi asi tõsisem, kui välja paistab. ma ei juurdle selle üle ka.
ma tean, et siis ma olin elus ja tahtsin veel. karm tõdemus, millega mul pole midagi peale hakata.
Ma tahaksin talle öelda, et …
Aga ma ei saa. Realist mu sees tirib mind kiiresti kahele jalale ja ütleb, et sellest tuleks hetkel ainult probleeme juurde. Ma tean, et palju muutuks paremaks. Ma tean, et nii mõndagi muutuks halvemaks. Siiski, kõik on suhteline ja ma tean, et ma hetkel ei taha neid raskusi. Või siis et…
Ma ei võta ette paberit, kasvõi mõtteski, ega hakka sinna panema kirja plusse ja miinuseid. Ma ei teagi, kumba rohkem saaks. Ma ei teagi, kumba tulemust ma tegelikult ootaksin. Ma ei tahagi seda niimoodi arvestada.
Ma tean, mida ma siiski tahan. Ma arvan, et ma tean. Sest tegelikult ma ei tea nagunii kõiki asju, mida see kaasa tuua võib.
Aga ma ei saa seda hetkel hetkel naguni.
… sest ma pole üksi.
… sest see mõjutab liiga paljusid.
Mul pole julgust.