| E | T | K | N | R | L | P |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | 2 | 3 | ||||
| 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 |
| 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 |
| 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 |
| 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 |
et kuna nagu on veel natuke puhkus või midagi ja suvi ka, siis kaon jälle ära eestimaa peale natuke. sedasama teilegi ;)
hakkasin ennist kirjutama, et olen sellel olematul maal (vt viimase sissekande kommentaare) .. kui elekter ära läks. meretagune asi noh. natuke tuuline ja vihmane ka, piisab, kui vähe suuremal kõrvalasuval saarel mingi äpardus liinides juhtub, kui ongi käes.
rahavas oli kõik ühes poes, kus kaalukaupa psta ei saanud, aga kus kassa polnud laoga ühenduses. õnneks tuli meie poesoleku ajal elekter tagasi ja saime nö suurde poodi löögile. vahetult peale meie maksimist kadus elekter veel korra ära, aga tuli ka õnneks paari minuti pärast tagasi.
praegu on popp kirjutada, mis toimus jaani ajal. ma väga ei viitsi. siuke organiseeerimata värk, tallinnast teele, teadmata, kuhu ööseks jõuab. teise päeva hommikul jäeti mind auto ja lapsega kaksi ja nii sai käidud paaris kohas külas, kuhu siiani jõudnud polnudki. mõnes minevikuga seotud kohas sai käidud ka. lihtsalt et .. ei, ma siiski eelistasin mitte mõelda.
lisaks õnnestus mul mingi käkk kokku keerata, teistele sedapuhku. puhtalt mõtlematusest. piinlik.
mingi kummaline kokkusattumus oli veel, millest ülejäänud teada ei taha - aga see jääbki minu enda sisse muiata.
suure hulga pilte tegin filmi peale. aeg kerib kusagile tagasi aegajalt. ma ei paku mittemingit tärminit, millal neid näha võiks.
sõprus on kummaline asi. teda on vahel seal, kus ei oskaks nähagi - ja mõnigi, keda võiks sõbraks pidada pealtnäha, ei ole seda mitte. veel vähem on siin seoseid suhtlemise tihedusega.
minu lugemine hommikukohvi kõrvale. well, detailides on õnneks erinevusi.
et minul siis ongi kodus see cd/dvd-rom, mis ei loe multisessioone välja. sellest arusaamine lahendab paar viimase ajal seoses sama asjaga õhku jäänud küsimust. mhh.. kas ma tõesti pean nüüd siia arvutisse midagi uut ostma?
huvitav on see ka, et peale seda, kui ma asendasin optioni, et windows mingi vea korral kohe restardiks, sellega, et ta annaks veateate, pole enam neid müstilisi ise-reboote arvuti käivitamisel toimunud. veateateid ka ei saa. ma ei teagi nüüd, et mis viga see olla võis.
aga oma vanuse kohta on ta ikka tublike, kuigi kipub uuematele op-süsteemidele aeglaseks jääma.
küünelaki peaks maha kraapima enne jaanile suundumist.
______
* - pealkiri laenatud viidatud nelladella sissekandelt
vihma sajab ikka veel. suvist ja sooja. vaikselt langevad piisad asfaldile, aken on pärani lahti, vihmasegune õhk hoovab tuppa. mu juuksed on vihmast juba kuivand ja nahk jahtund. seda lõhna ei ole muul ajal.
sel aastal on see vihm üsna hilja, aga ma jõudsin ära oodata. suvi võib alata.
jaanieelne valge öö on pilves ja pime ja nii ongi hea.
hala..
upgradesin oma opera ära. aga maitea, ma ei saand kõiki asju ikkagi toimima nagu enne. näiteks enne meie põhilisel töösaidil sain ma 'enteriga' hakkama, mitte ei pidanud vajutama 'saada' nuppu, enam ei saa (ja harjumatu ja tüütu on!). ja see 'meerikamaa-sait, kuhu mul pidevalt tööasja on, see on ka jälle paigast ära kuidagi.
ja menüüsid on ka liiga palju ja ma ei saa neid ära.
ja kuigi ma üritasin igale poole öelda, et opera on endiselt default brauser, sülitatakse selle peale ja üritatakse ie avada, mil iganes väljaspool operat linki klikkan. set program access and defaults muide üldse ei paku operat välja mulle..
midagi oli veel. ah. loeks õige natuke manuale?
Fancy a big house
Some kids and a horse
I can not quite, but nearly
Guarantee, a divorce
I think that I love you
I think that I do
So go on mister, make Miss me Mrs you.
I love you, I love you, I love you, I do
I only make jokes to distract myself
From the truth, from the truth.
Fancy a fast car
A bag full of loot
I can nearly guarantee
You’ll end up with the boot
I love you, I love you, I love you, I do
I only make jokes to distract myself
From the truth, from the truth.
I love you, I love you, I love you, I do
I only make jokes to distract myself
From the truth, from the truth

kaunist alanud suve kõigile!
võililleudemed lendavad laiali, linn on täis koolilõpetajaid ja kevad selleks korraks läbi.
täna kummitav lugu: Zero 7 - Likufanele
juhtus see, et ma nüüd registreerisingi end üle 10 aasta mingisse trenni ära. sest ma ei suuda ju ise käia, mul on vaja mingit konkreetset ajakava ja gruppi, see sunnib mind natukenegi takka. ja iga asi mulle ei pruugi meelida ka.
niiet peale puhkust esimene proovitund tasuta.
ausõna, ise ka ei usu.
kontorist õue minnes peab sokid jalast ja kampsuni seljast võtma. sest muidu hakkaks palav ju. kuigi, ma olen paras külmavares, eriti siin istudes päev läbi. ma ei kujuta ette, mis peaks kontori temperatuur olema, et ma end normaalselt tunneks. viimased 5 aastat olen elanud korteris, kus ca 23-24 kraadi on normaalne toatemperatuur, see vist ongi mõjunud lõpuks. pealegi kodus ikkagi liigutan end rohkem, ei istu nii pikalt paigal. tean jah, et peaks siingi ja ma ikka üritan püsti tõusta ja liikuda - aga mis sa siin asja eest, teist taga ikka sebid. oleks siis vähemalt suitetajagi, et käiks suitsu tegemas..
õnneks kolleeg (kahjuks see, kes on puhkusel :P) on sama tüüpi. ja tegelikult me ei arva, et umbne kontor oleks parem. aga võiks olla õhutatud ja piisavalt soe :)
mulle tuli õues vastu mitu meie maja inimest, kes peaks mind tundma ja tere ütlema ja tavaliselt seda teevadki. hommikul tulid ka mõned. ca 6-7 inimese peale üks tundis mind ära ja teretas. selle peale tundis temaga kaasasolnu ka mind muidugi ära ja teretas ja kommenteeris midagi mitteäratundmise kohta. aga maiteagi nüüd, kas on need prillid või riietus või soeng? sest mille järgi me inimesi tänaval tunneme eelkõige?

merele ja rannakividele võib ka alati kindel olla.
Incognito - The Principles Of Love
tule tuul
ja pühi pisarad ta näolt
ja anna talle usku
anna lootust ja saada minema pilved
ja lase päikesel särada
kanna mured kõik kaugele ära
ja hoia neid eemal
ära lase neil naaseda
anna talle valgust
ja soojust
ja armastust
Olav Ehala - Valulaul (Nukitsamees)
tegelikult.. ei olnud mul alates reede hommikust praktiliselt ühtegi kohustust, välja arvatud eluspüsimiseks vajalikud ja tänased iluprotseduurid. põhimõtteliselt üksi kodus, välja arvatud kehva organiseerimise tõttu Tartust siia kutsutud 'lapsehoidja'. aga temaga oli lihtne, ta lõbustas end ise piisavalt jalgpalliga.
mina tegingi.. mittemidagi. võinoh. kui nüüd kokku lugeda, mis ma kõik ära tegin - siis vist ei saa päris nii öelda. aga mul ei olnud mingit sundust seljas. igatahes, päris teretulnud vaheldus.
kaamera oli ka kodust ära, nii et piltegi ei teinud. eile õhtul ei viitsind isegi linnapeale minna.
naljakas on see, et ma ei maganud üldse selle juures päevi maha. noh, vedelesin voodis ja lugesin, seda küll. muidugi, ilm ei soodustanud seda küll - aga ma sain nende päevade jooksul ikka päikeses istutud ja grillitud ka :)
sain rajalt maha natuke.
Ma ei vaata kella, sest ma ei taha teada, kui kaua ma olen voodis juba küljelt küljele unetuna vähernud. Üsna kaua, sest öö on endiselt vaikne. Heal juhul olen ma vahepeal tukkunud, aga ma ei ole selles väga kindel. Mõni üksik minut võib vahelt olematusse libiseda. Tegelikult ma tahan magama jääda, aga ma ei saa. Su sõnad lõid midagi mu peas liikuma ja nüüd ei anna mõtted mulle rahu. Need on küll ammu kaugenenud Su sõnadest, aga on veel liiga erksad.
Keeran järjekordselt külge ja kuulan lapse vaikset nohinat. Minu side.. millega? Maailmaga? Selle koduga siin? Selle voodi ja toaga?
Kohendan tekki. Mõtted valguvad taas pähe, kuigi ma püüan seda vältida. Ma ei taha neid mõtteid praegu, ma pean magama jääma, ma pean puhkama, mu organism vajab seda, mina vajan seda. Aga tundub, et ma eksin. Mu organism näib vajavat seda poolunes vaalumist öös. Uni on nõrkadele, mina olen harjunud tugev olema. Vähemalt olen ma niimoodi mõelnud viimased lugematu arv aastaid. Ekslik mõte, nagu ootamatult selgus. Ja ei anna mulle rahu.
Ma püüan meenutada, kuidas see kunagi oli. Üllatavalt palju tuleb meelde lõhnu ja hääli, aga mitte emotsioone. Kummaline. Nagu oleks luuaga ära pühitud ja veel ülegi pestud. Ka valu, kogu see suur valu mu sees. Äkki ma ikkagi peaksin Hea vastu võtma?
...
Hommikul ärgates olen unine ja loppis, aga mu ümber hõljub aimdus õnnest.
...
Kunagi hiljem tean, et petlik, nagu tavaliselt. See ei võtnudki kaua.
The Cinematic Orchestra - Night of The Iguana
sa said
mu unistused
said mu
soovid ja lootused
kinkisin sulle oma unenäod
see kõik tundus nii
tühine
selle kõrval mida sina...
----
Linn võtab mind veel omaks. Ma olen temas kahelnud, aga tema minus mitte. Ma võin olla ja otsida mujal, leidagi, aga Linn ei heida mind eemale.
Ma pole kunagi kartnud pimedat Linna. Ma tean, et ma olen hoitud. Ma tean, et mult pole midagi võtta. Ma tunnen neid tänavaid, hääli, lõhnu. Vaistlikult. Siin on turvaline. Ma võin olla väike. Hallide kivide kindlus. Kui ma ei mõtle teda külmaks, siis ta pole seda. See õhk ja tuul on saatnud mind kogu aeg. Viimased õitsevaad puud, nende kirbemagus lõhn. Värselt niidetud muru. Asfalt. Autod ja üksikud jalakäijad. Kusagil siin ma pean olema.
Ühe õhtuga ma siiski ei leia. Aga mul on aega. Linn ju peab oma lubadusest kinni?
----
kunagi hommikul pühin ma
killud
sisalik kirjutab tulest.
oojaa, oli põnev. aga mingi hetk hakkad tajuma, et saadav valu on siiski suurem kui saadav põnevus. või et kas kõik peabki põnev olema. või et .. milleks üldse tuli?
võtke siis teadmiseks, et mina ei käinud eile kontserdil. ilmselt jäin ma paljude arvates ilma aasta kultuurisündmusest. ma ise nii ei arva.
valik oli vabatahtlik.
seekord on tegu netiavarustest leitud pildiga, autorit ei suutnud tuvastada kahjuks.
lisa: loe seda (ja jäta viimane lause välja).
tappes mind hellalt
ei olegi vahet
kas teed sa seda nööri või noa või sõnadega
või puistad myrki mulle hommikukohvi sisse
kuni sa teed seda hellalt
ja mul on su paid ja musid ja kallid
ja su soojus mu ymber
lasen sul tappa mind hellalt
sinu soojuse lummavas säras
see tuleb nüüd üks virin aga..
ma ei saa aru, kuidas seda kooli on juba kümmekond aastat tehtud. selline tunne, nagu sügisel oleks mõeldud, et võtame teeme kooli ja nüüd käivad mingid inimkatsed. noh, juba paar sessi algavad tunnid varem kui üldse on võimalik Tallinnast siia ühistransaga jõuda. mingi sess topiti vahele juurde, sest umbes märtsis avastati, et oioi, muidu ei tule tunniplaaniga välja. õppeinfosüsteemi kasutamine on siin, khm.. no ütleme, et allapoole igasugust arvestust. kusagile end ise regada ei saa (see tehakse umbes koos eksamitulemustega meie eest ära), hinded ilmuvad tont teab millal ja räägitakse, et mingid hinded vist alles sügisel. mingites ainetes jääb osa töid ära (sest õppejõud ei jõua, ühel või teisel põhjusel), mingis aines, kus lubati anda üks kodutöö, räägitakse nüüd kohe algavast tunnitööst. hah!
täna tulime hommikuks kohale, et teada saada füüsika hinded. selle järgi tulev keemia ai alanud ega alanud, siis otsiti mööda maja õppejõu numbrit ja teatati, et kellaaeg on valesti öeldud ja tund algab 1,5h hiljem. no halloo!
ühika kohta ma ei taha rääkima hakatagi..
ühesõnaga, aegajalt mõtlen täitsa tõsiselt, et õpiks Tallinnas edasi. aga siis peab ju jälle otsast peale hakkama, sest päris üks-ühele ei õnnestu küll kogu asja üle viia - õppekavad jms on ikka niivõrd erinevad ju. oleks aasta kaotatud aega ja see ei meeldiks mulle väga. pealegi on päris kosutav aegajalt linnast välja saada ka ju. niiet..
tegelikult on mõnus ilm ja tahaks kusagile niisama päikese kätte end sättida hoopis.
P.S. siin on täna täpselt üks söögikoht lahti ja lisaks on kõrval Säreveres mingi põllumajandusüritus. kuna ma päevapraena lubatud guljašši ei tahtnud (10 minti pakuti sellegi ooteajaks!?!), siis loobusin hetkel üldse.
P.P.S. hääle järgi jõudis õppejõud ka kohale..
sattusin täna Nukuteatri Akna-sarja kontserdile, millel esines Helin-Mari Arder (btw, koduka pildid peaks olema Kalkari tehtud, kui ma õigesti mäletan). kuulasin seda popjazzi ja nagu sarjale kombeks, oli võimalus lavalolijatele küstimusi esitada. see selleks, hoopis mingid omad mäletused lõid pähe.
esimene asi, kus ma mäletan figureerivat sõna 'jazz', oli mul üks t-särk. käisime Assaku laadal, ma võisin olla nii 8-9 aastat vana (ma arvan, see võis olla esimesi aastaid, kui meil auto oli). hästi lahe oli, linnatüdrukuna polnud ma kunagi laadal käinud. türgi ja hiina kauba asemel oli tol ajal kohalike vabrikute kaup. tea, ilmselt ka selliseid asju, mida poodi eriti ei jõudnud. igatahes lunisin omale välja ilmselt saksofoni pildiga t-särgi, millel oli ka kiri 'JAZZ'. ega ma tol hetkel teadnudki, misasi see õieti on, teadsin vaid, et mingisugune popp välismaa muusika. muide, aastat 5 hiljem oleks ma sselle särgiga ilmselt häbi pärast maa alla vajund, sest siis ma olin juba teadlikum ja jazz polnud ometi popp tol ajal pubekate seas. aga tol hetkel oli see jõle vahva, peaaegu nagu välismaa asi. noh, eks ma kasvasin ilmselt kiriesti välja. hm, vend sai vist ka samasuguse küll.
teine jazzimäletus on seotud umbes aasta hilisema ajaga, kui ostsime.. vist Tapalt või kusagilt sealtkandist kassettraadio. vist oli Riga mingi mudel, või ma ei mäleta ka. sangaga, kaasaskantav, tol ajal ikka väga popp. no mitte stereo, onju. ja üks mu esimesi lindistusi oli Ella Fitzgerald. oli mingi.. vast pühapäeva õhtu, istusin, kassett sees ja ootasin. enamvähem oli teada, et mis aegadel lastakse mingite välismaa artistide muusikat ja niipea, kui kõlas välismaa nimi, lõin maki lindistama. oo kui uhke oli. ma ei osanud seda nime õieti kirjutadagi kassetikarbile, aga see polnud ometigi ju oluline. ega ma teadnuki, kas see muusika mulle meeldib üldse - oluline oli kassetile saada. muide, see püsis seal veel aastaid. aga jah, kui ma mingi hetk teada sain, et jazz.. ega siis polnud enam kuulamist.
igatahes, oma noorpõlvest hoolimata või just seetõttu olen arenenud sinna, et suudan täiesti vabatahtlikult kuulata jazzi, isegi üsna klassikalist. ja kui ma nüüd meenutan, siis ostsin üsna ilmumise aegu Sergei Manukjan & AVICENNA LP - ilmumisaastaga 1989. hm. mul on vahepeal lüngad..
aga 'musta' ja 'valge' jazzi vahel on ikka mingi vahe sees. või on see vahe lihtsalt klassikalise ja popikama jazzi vahel? viimases seguneb jazz ju bossa, samba jms elementidega.. (või mida ma üldse muusikast teangi)
T: 50ways to leave your lover?
T: sellekohane dokument asub kusagil, um, lingil?
P: eip
P: see on üks laul
P: vist film ka
T: a. okei.
P: ma eile kuulsin sellest laulust mingit popikat varianti
P: http://www.wbr.com/paulsimon/lyrics/50ways_to_leave.html
P: kuigi sellest võiks teha dokumendi kaa
T: mmmm. selge
T: lausa wiki võiks käima joosta rsk
mul oli msn'i personal message '50 ways to leave yout lover'
vaatasin hommikul uuesti üle Massive Attack 'Protection' video. eilsest jäi sellest kummaline mulje, mis sai täna kinnitust: see jookseb kõik juttis, ühegi katkestuseta. kahtlustasin juba digitaalselt töötlemist, sest kes siis tänapäeval enam filmib 6 minutit ühte kaadrit.
aga ma ei saanud rahu ja otsisin netist infot, mis kinnitab, et see on ikkagi üks kaader:
The Protection video was one of the most memorable because it was one ofthe most difficult. It was an amazing idea and, for Michel Gondry, to pull it off was just the most amazing feat. The two days of rehearsal and shooting in Paris were just so hard. Everyone was suspended in an upside down position and shot from above in a flattened building which was meant to look like it was upright. It was one shot from a moving camera in a crane and she used pulleys and projection screens to give the effect of things moving.
aga pikemalt saab lugeda sellelt lehelt, video on seal ka vaadatav.
see lugu kummitas mind öö läbi.
täna on päris mitu head ja rõõmustavat asja olnud, aga ikka peab olema tõrva meepotis.
hea on näiteks see, et sain oma eBay kasutajanime peale saadetud raamatu ikkagi kätte postkontorist. ometigi oli saatjal olemas ju õige nimi ka ilusti. tekkis juba hirm, et sinnapaika see jääbki. no ja veel paar sujunud asja. või õigemini minuni üht- või teistpidi jõudnud asja.
aga vot ühe softiga olen täna hullupööra hädas ja see ajab mind juba muudeski asjades närviliseks, jälle. või on need asjad kuidagi teistmoodi seotud. neetud tehnika ja mu liigsed mõtted!
vaevaga saabunud uni oli pinnapealne ja kuivava kurguga. lapse uni oli rahutu koos minuga. ärkamine oli märksa kergem, kui ma arvasin.
ma ei tohi selliseid asju enam lubada, endale. aga vahel löövad igasugused segased asjaolud kokku ja kõike mu sees saab liiga palju. maailmalõhkumine ei ole lahendus. isegi see ei aita, et ma pole ainus. eilset Daki sissekannet lugedes oli pooliti deja-vu.
lõppeks teen ma kõik iseendale.
E. vaatas mind hommikul sellise näoga, nagu ta teaks rohkem, kui ma rääkinud olen. nagu ma oleks üldse eriti midagi rääkinud.
kui sa põletadki kõik sillad
kisud maha kõik talad
& lammutad tammid
ma ei taasta neid
yritan ujuda yle jõe
poole peal upun
mingi aastaid ripakil olnud 'saba' on lõpuks lahendust saamas. sisuliselt saigi, ootab vormistamist. mingites asjades saabub rahu. osast ebameeldivast minevikust saab lahti öelda. võinoh, päriselt ei kao kusagile, aga vähemalt ei tuleta end aegajalt pealesunnitud sagedusega meelde.
mul on hea meel, aga ma olen ka kuidagi väsinud.
arvestades Ikla-Riia vahel olevate teetööde mahtu on lätlased saanud hulga eurorahasid peale. igatahes sõitmine seal teel oli üsna aeganõudev tegevus.
Riias on madalad bussid, konduktorid ja ca 5-kroonine pilet ning liiklusummikud. üle jõe ehitatakse uut silda. kesklinna apteeki lapsekäruga naljalt sisse ei saanud. vene keelt kuuleb rohkem kui siin - või tundub see ainult nii? linn on linnam ja igal juhul suurem kui siin. korraliku masinaga tehti aga ainult tavalist kohvi, mugavat topsikuga kaasahaaramisvõimalust ei märganud. latteed oleks ehk kusagilt kohvikust ka saanud. rongijaam on kaubanduskeskus, bussijaam umbes nagu Tallinnas.
hommikul sinna ja õhtul tagasi on üsna väsitav. lastele, kelle unegraafiku see sassi ajas, ilmselt ka (minu laps oli kenasti Tallinnas, kohalikud lapsed olid sunnitud oma ema ja minuga päeva üle elama).
taksojuhid kasseerisid mult nii hommikul kui õhtul sama summa. üks firma, sama tee.

taustaks: Lovie Austin - One Night In Rio