| E | T | K | N | R | L | P |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
| 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 |
| 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 |
| 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 |
| 29 | 30 |
28. aprill 2007
küsimused
vaatan pilte ja masendus tuleb peale. see ei saa ju toimuda meil ometi? no pole ju võimalik? see ei lähe kokku meie temperamendi ja ehk siiski ka väärtushinnangutega? ma ei tea, kuidas nooremal põlvkonnal nendega on, aga ma usun, et siiski on.
teisalt, suur osa laamendajaid on vist teistest rahvustest..
miks lõhkuda ja rüüstada suvalisi, asjasse mittepuutuvaid ehitisi? mida sellega saavutab? kus on nende lõhkujate mõtlemisvõime sel ajal?
on jah masendav ja kurb. õues on üsna kena kevad, aga selline jube möll käib.
jah, ma olen endiselt apoliitiline ja peale selliseid asju veel eriti.
27. aprill 2007
päeva kaja
täna tuleks siit ainult kiun ja ving. ma ei näe sel siiski mõtet. kirjutan teinekord, kui olen asju seedinud veidi.
ja see möll Tallinnas, no vabandage. milleks ja kellele?
26. aprill 2007
veel ajast
enne kooli on tavaline hoopis aja- ja unepuuduse printsiip. viimast jagub peale kooli ka. sest siis ei saa nädalavahetusel jätta endale kauem magamise muljet kuidagi :)
25. aprill 2007
stoo
24. aprill 2007
ajaprintsiip
ma peaksin vist täna rääkima sellest, kuidas ma oma külgmise selja hommikul Antoniot sülle tõstes ära tõmbasin. täitsa hullult kohe. imekombel olen siiski liikumisvõimeline. aga jäle on olla.
tegelikult on mul jupp aega õhus hoopis see, aja ja jõudmise teema. no et ükspäev oli kohe mitu inimest, kes ühte või teistpidi imestasid, et ma jõuan palju. või kurtsid, et nemad ei jõua. või olid heas mõttes kadedad. et töö ja laps ja kool ja trenn ja siis veel mingid üritused ja asjad ka (kuigi neid on küll vähem viimasel ajal).
ma ka ei tea. tõesti. ühelt poolt on nagu kogu aeg kiire, teiselt poolt tekib täiesti tühje ajajuppe, mida ei tahagi millegi asjalikuga täita. nagunii saab lõpuks kõik tehtud, mis teha vaja. lihtsalt et kui omale need asjad juba võtta ja organiseerida, siis jõuabki. muud trikki nagu polegi. kummalisel kombel vastab tõele ütlus: kes teeb, see jõuab.
ma muide tean inimesi, kes teevad minust kordades rohkem ja kellede kõrval mina tunnen end äpuna. või noh, mitte väga - ma lükkan selle oma loomuliku laiskuse kaela muidugi :)
ja vahel olen minagi kohutavalt väsinud ja ei jaksa midagi. või et nagu täna ei saanud selle selja tõttu trenni minna. lisaks mõjus see hommikul piisavalt paanikattekitavalt, et tänaseks planeeritud koolitöid ei jõua ma ka ilmselt tehtud. aga neid pole ka palju.
ning kui ma vahel tahan vaikust ja rahu, siis see seda tähendabki. laadida on ka vaja.
ja jälle oleme siin, et oluliste, tõeliselt oluliste asjade jaoks leiab ikka aega. kui millegi jaoks aega ei leia, siis see lihtsalt ei ole nii oluline.
mida rohkem ma sellele mõtlen, seda tõesem see on.
23. aprill 2007
päikeseratas
mulle ikka meeldib, misasju nad seal lasteaias vahel nikerdavad. noh, oli jah Antoniol pluus pärast kollase värviga koos ;)
ma ei taha olla popp
aga vahel tundub, et muudmoodi ei saa, kui peab kirjutama kõiki erutavatel teemadel.
olen harjunud blogilistile päevas mõne korra pilku peale heitma - väike meelelahutus asjalike tegemiste vahele. aga viimaste päevadega on see üsna mõttetuks muutunud. suur osa esilehe sissekandeid keerleb ühe teema või ühtede inimeste ümber ja nii vähe, kui ma üldse neid lugenud olen, on see üsna kummaline. ausalt öelda pean ma seda mingiks eksperimendiks.
õnneks oskan ma vähemalt virutaalselt päris edukalt ignoreerida.
pealkiri ei vasta ka neile reeglitele, et blogilistis toppi saada :)
kes neid ikkagi nii palju klikkab? jutu järgi on enamikel kopp sellest, aga kuidas siis ikkagi esileht neid ühekülgseid teemasid täis on? sama teema, et keegi ei loe avalikult Justi ega Kroonikat, ja ometi ostetakse neid päris korralikult?
---
kunagi õhtul: püüa veel olla ebapopp. blogilistis esileht pool päeva. Murphy?
22. aprill 2007
sabakergitus
nädalavahetus läks peamiselt koolitööde tähe all. päris palju sai tehtud ka ja järgmise nädala kaheks eksamiks õpitud. nüüd võin endale pai teha küll :)
20. aprill 2007
**
viltuvedamise ja valede valikute periood.
ma tahan vaikust, valgust ja rahu. saan kõik vastupidise. karmavõlg?
19. aprill 2007
mort kohviga, vol. z
18. aprill 2007
hetked raamis
On hetki, mida tahaks panna raami sisse. Nagu pilte. Raamida ära ja riputada seinale. Sest neis on midagi imelist, mingid värvid ja varjud ja sügavused. Mingid mälestused. Mingid olemised ja tunded ja kõlad. Imelised ja jäädvustamist väärivad. Sest headust ja ilu on vaja. Raamituna ja seinale, et oleks kogu aeg olemas.
Või ehk siiski.. pigem mitte.
Sest pea alati saabub hetk, kui tahaks selle pildi maha kiskuda. Või klaasi puruks lüüa. Või üldse ära visata. Kui ei taha enam midagi teada sellest, mis pildil on. Kui on piinlik või valus või kurb või lihtsalt tüdimus. Või ei sobi enam sinna seinale. Või siis..
Aga kuidas neid hetki siis hoida? Sest muidu need kaovad lihtsalt ära. Saavad viga, tuhmuvad, kaovatad läiked ja kõla ja sära. Rebenevad servast ja kaovad kapi taha. Ununevad nagu vana postkaart..
Ja päris seda ju ka ei taha.
17. aprill 2007
4 laeva
soundtrack: Massive Attack - Better Things
hommikune
vasak õlg on mitu päeva imelik olnud, praegu on tuntavalt paigast ära. jube ebameeldiv tunne.
öösel see mind nagu ei seganudki. kuigi öö oli auklik, mäletan virgumisi ja uinumisi, ööd akna taga ja lapse küljekeeramist. ükski uni ei meenu.
ilm on täpselt selline, et endale ja lapsele riiete valimine on parajalt keeruline.
16. aprill 2007
puhata ja mängida!
sellist tõrget töölemineku suhtes, nagu praegu, ei mäleta ma varasemast. loomulikult on olnud tujusid, et ei viitsi - aga konkreetset vastumeelsust (sealjuures konkreetsete põhjustega) ei meenu.
igal asjal on kaks poolt, muidugi. hetkel ma tunnen, et ma juhtun olema sellel poolel, mis on nõrgem, sõnaõigusetum ja alavääristatum. tunneksin ma seda üksi, aga kuna on teisigi peale minu, kes nii tunnevad.. siis see vist päris lambist pole?
13. aprill 2007
koolilapse rõõm
seda poleks ma küll uskunud, et siin ja siin ja siin kirutud aines saan ma nii positiivse tulemuse. 'väga hea' siis maakeeli panduna. see tundus ikka päris võimatu.
ise ma arvan, et test polnudki mul suurem asi, aga mu kodune kirjalik töö + ettekanne näis talle meeldivat.
igaljuhul, vedas.
paras aeg hakata järgmisele sessile mõtlema..
12. aprill 2007
peale päikesetõusu
11. aprill 2007
tsirkust ka ikka
viimased 2 tundi on tööl üsna .. ee... põnev ja naljakas olnud. aga kas ma ikka peaksin siin detailid ära rääkima?
igal juhul suuremat sorti tsirkus. see aitab mul kindlasti õhtul 8ni vastu pidada. kuigi pikemas perspektiivis ei ole kuidagi lohutav seis. suhtumine on endine. einoh, ikkagi.
issver, ma pole ammu nii stiilipuhta Tibiga suhelnud. aint ta on siuke, stiililt veidi ajale jalgu jäänd tibi, nii ee.. vast isegi viie aastaga.
ära hammusta kätt, mis sind toidab
on ju selline vanasõna, eksole?
eksole, me kõik oleme lugenud, kui jubedad inimesed on need, kes jagavad toetusi. noh, igasugustes omavalitsustes. et tegelik abivajaja ei saa midagi jne. selleni välja, et lasti maha üks tavaline töötaja, klienditeenindaja - kellest sõltub ju imevähe. sest reeglid ja eeskirjad on ette antud ja tema võimuses pole muud teha, kui oma tööd vastavalt nendele.
mul üks lähisugulane tegeleb ka sellise tööga.
üleeile pani üks klient tema mobiiltelefoni pihta. inimene, kes tuli toetust küsima. telefon ei olnud üldse väga kättesaadaval, küll aga nähtaval. veidi tähelepanu hajumist, tööasjade tegemist (noh, näiteks kasvõi paljundusmasin on teises toanurgas) - ja koos tüübiga on lahkunud ka telefon. piisavalt vana, et selle eest saad heal juhul paarsada krooni. normaalne?
(politsei sai kohe kohale aetud, varas ju teada. telefonikaart lukku ja IMEI ka teatatud kuhu vaja)
rääkimata sellest, et ma ei kujuta ette, milliseid kliente neil tegelikult käib seal. ma usun siiski, et enamik on meeldivad inimesed, aga aegajalt kuulen päris koledaid lugusid.
'ülemakstud ametnik'. ma ei kujuta ette, mis raha eest ma oleksin üldse nõus sellist tööd tegema..
10. aprill 2007
uudisterindelt
mõned päevad lihtsalt on popimad :)
9. aprill 2007
ö:
öös oli pikk unetu auk, täis mõtteid siit ja sealt, mis ei lasknud uinuda. vähkresin, et lõpuks vastu hommikut siiski veidi veel magada.
aistingud tulid hommikusse kaasa.
8. aprill 2007
sinine õhupall
7. aprill 2007
hommikud lapsega
selles mõttes oli Antonio imikuaeg ikka hea, et siis sai hommikuse vigina peale talle tissi antud ja seepeale kaisus edasi magada.
aga nüüd tõuseb vabal päeval ka varakult ja kuigi kaua üksi olla ei viitsi.
nii et minu jaoks on kullast kallimad need hommikud, kui ma saan ilma vahelesegamisteta magada nii kaua kui soovin.
6. aprill 2007
pooltoonid
ma teen just täpselt seda mida ma pean.
lõpuks ei ole mul ju muud teha.
ma olen kõndinud, ei, tormanud need kilomeetrid, ma ei tea mitu. ma ütlesin süütult, et ma jalutan. keegi ei jaluta nii. juuksed silmil, klomp kurgus, tempo viimse piirini üles kruvitud. pealtnäha konkreetne siht viib eikuhugi. tahaks väsida, aga seda ei tule. organism toimib veatult ja viib väsimust tundmata just sinna, kuhu jalad suunduvad.
tahe toimib just nii palju, et hoida eemal paigust, kuhu ei tohi suunduda.
ja siis on see, kuhu ei taha suunduda.
aga sinna peab.
'tahan' - 'ei taha' on liigagi lihtne dilemma siin. on sügavamad nüansid, mis lisavad mõõtmeid. see pole kunagi päris üks või päris teine, alati on natuke vastaspoolt.
nagu kõiges siin elus.
musta ja valge vahel on pooltoonid ka siis, kui värve näha ei taha. see üleminek pole kunagi puhas. ja valge vastu musta on valgem kui kaugemalolev valge (ja must vastu valget on mustem kui kaugemal olev must). aga vahepeal on ikka mingi virvendus.
taevas on külm, pilvitu ja tähti täis. isegi linnas.
ma olen keset seda virvendust, surun käed taskusse ja lasen minutitel minna. need ei too selgust. mul ei ole valida kahe võimaluse vahel. mulle on jäetud ainult üks.
tegelikult pole sedagi.
ma teen just täpselt seda mida ma pean.
lõpuks ei ole mul ju muud teha.
ma jõuan selle ukseni. ma võtan võtmed. ma lülitan end välja ja avan ukse. astun sisse ja imekombel olen ikka veel ühes tükis.
varjupaik olnuks mujal. aga ei tohi.
külm on.
4. aprill 2007
veebiteenus?
Piletilevi veebipool on minu jaoks pooliku lahendusega.
tahtsin täna minna pileteid välja võtma, neid mis ma mingi päev veebi teel ostsin. õnneks tuli õigel ajal (ehk enne kassat) meelde, et broneeringut või vähemalt selle numbrit on vaja. hea küll, tulen tööle, läbi uue ürituse valimise õnnestub Piletilevisse sisse logida (sest ei ole lihtsalt sellist sisselogimise kohta) - ja seal ei ole üldse mingit ajalugu ega tehtud broneeringuid ega makstud pileteid näha. või kui on, siis hästi ära peidetud. mhh! kui mul juba on oma konto kuskil sellises kohas, siis see oleks ju elementaarne? vähemalt kuni ürituse toimumiseni kasvõi. võinoh.
bussireisides näen küll oma 2a tagasi ostetud piletid ka ära.
nad võiks ju arvestada sellega, et alati pole kõigil võimalik kohe välja printida asju ja noh, nt mina ei ole suur paberile kritseldaja ka - et bronninumber mingile paberilipakale ja rahakoti vahele.
jah, õnneks on mul see arve siiski teises arvutis täiesti olemas.
koolitee
1. aprill 2007
kalender sassis
avastasin praegu, et siinne kalender paneb pada. täna on ju pühapäev?
oeh, eksole, peab jäle konfima..
huvitav, kaua see kalender vale on olnd?