| E | T | K | N | R | L | P |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | ||||||
| 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 |
| 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 |
| 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 |
| 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 |
| 30 |
29. september 2007
mihklipäev
igal juhul, mihklipäev on, nagu meenus.
sel puhul peaks oma pojale midagi head tekitama. pooltõbisena küpsetama ei hakka. mõtlen.
head mihklipäeva mu Mihklile :)
28. september 2007
kassitest
Your cat sounds a lot like a Serious Soul
It looks like your cat's got quite the serious side. Thoughtful and dedicated, they'd be best suited to share the silver screen with actors with depth like Johnny Depp or Scarlett Johansson in artsy and creative pieces.
Maybe your cat's a little shy. Maybe they're just not into feather wands and balls. Cats can be independent creatures, and yours sometimes enjoys quiet time on their own over a rambunctious game of cat and mouse. No feline is an island, though. So when your budding star is looking for love, be sure to be there to dole out kisses, hugs, and pats on the head. The purrs will make you glad you did!
Who's Your Cat's Celebrity Match?
Brought to you by Tickle
kui juba, siis juba
PilleRiin: hommik
* PilleRiin oigab
PilleRiin: eile kell 5 avastasin palaviku
PilleRiin: kell 6 tulid külad viina ja pelmeenidega
PilleRiin: õhtu jooksul peavalu aina kasvas, isegi viin ei aidand [tglt ma harilikult ei joogi viina]
PilleRiin: kell 10 sain külad välja ja hakkasin ööhaltuurat tegema
PilleRiin: peavaluga
PilleRiin: siis selgus, et mingi ühendus jamas
PilleRiin: rääkisin itimehega. korduvalt
PilleRiin: siis helistas räpina koolivend, kes üritas mind oma naistejuttudega kunagi rajalt maha võtta
PilleRiin: ja oli umbes solvunud, et ma ei lugenudki msnis tema nime kõrvalt, et ta on tallinnas ja ei helistand talle
PilleRiin: et ta on juba terve nädala olnd
PilleRiin: (mul on msnis 100+ kontakti ja offline kontaktid on üleüldse kinni eksole)
PilleRiin: siis ma sain töö toimima
PilleRiin: siis toodi mulle poest jõhvikaid ja viinamarju ja kokakoolat
PilleRiin: siis ma võtsin retsepti alusel saadava vinge valuvaigisti
PilleRiin: ja nüüd ma ei saa aru, kas ma olen ikka haige või oli viinast abi
PilleRiin: tööl ülemus ei suhtu hästi, et ma jälle tööle ei tule [küla ja koer]
PilleRiin: ja järgmine nädal on nii täis, et ma olen lapsega kasvõi tasustamata haiguselehel, sest mul pole aega tööle minna ja nagunii ma ei taha teda veel aeda viia
PilleRiin: ja projektimailidele-telefonikõnedele vastavad ainult need, kellele meie peame maksma :P
* PilleRiin ootab lohutust ja patsutusi
* k lohutab & patsutab
k: & pakub, et parane täna rahulikult
k: kyll Sa tuleval nädalal jõuad tuleva nädala asju sebida
PilleRiin: no ja ma olen tänagi juba asjalik jõudnud olla + täna on ka ööhaltuura
PilleRiin: ja mul peaks tänaseks mingid andmed koos olema, ja no pole
PilleRiin: sest nad ei vasta mulle
k: nojah, aga ära yle pinguta
PilleRiin: ei pinguta jah
k: aga kui nad ei vasta, siis see pole Sinu syy. mine kiusa neid veel
PilleRiin: no ma olen helistand neile
PilleRiin: vabandusi on kuhjas, kõigil on kiire
PilleRiin: ja esmaspäeval pean kell 9 olema põltsamaal loengut pidamas
k: peavaluga inime on kole kiuslik, sobib väga hästi vajalikke andmeid välja pinnima;)
PilleRiin: + mailid saadetud kuhu vaja
PilleRiin: st, lisaks telefonikontaktile
PilleRiin: a kõigil on
PilleRiin: KIIRE
PilleRiin: või HAIGE
PilleRiin: või POLE INTERNETTI
PilleRiin: vms
k: kiire, haige & pole internetti? kõlab nigu kärss kärnas, maa kylmanud
---
see oli lõuna paiku. täiendused päeva jooksul: ma suutsin esmaspäevaks tekitada olukorra, kus ma pean normaalselt üle 2 tundi võtva sõidu läbima alla 2 tunni; ma sain mõned vastused; mu pea hakkas uuesti valutama; ma sain juba aru, et ma olen ikka haige; lisaks koolivennale võttis eile veel keegi kontakti, kellega ma suhelda ei viitsi; mul on täna ka ööhaltuura teha; põhikoha palgaks on arvele tulnud eriskummaline väike summa ..ja päev pole veel läbi!
sassi poolsaar
27. september 2007
ma peaksin hoopis koristama, aga lükkan seda edasi
ma juba peaaegu et ootan, millal töölt mulle teatatakse, et nad ei soovi minuga enam suhelda. kui ma täna ütlesin neile, et ma olen tuulerõugejärgse lapsega veel kodus, siis reaktsioon oli üsna selline, nagu arvata oli. aga no mis teha. ma saan aru, et keegi peab tööd ka tegema jne, aga see on natuke küla ja koera teema ikkagi. et miks ma väga ei kipu tööle. aastaid ei võtnud ma mingeid haiguslehti ju ja ma polnud ainus. saime kõik põetud ja põetatud niisama.
üleüldse on siuke peavalune ja külmavärinane tunne. umbes nagu hakkaks ise veidi põdema. aga pooleteise tunni pärast tulevad külad, õhtul on vaja ühte tööd nokkida ja projektiteemad tahavad ka tegelemist. sisemist energiat peaaegu nagu oleks, aga füüsis annab vist tunda. või ongi see väike tagasilöök, kuna see sisemine lõi ka veidi kõikuma. taastataval määral hetkel siiski küll. sest ma olen peale jalgeleaitamist suutnud seal enamvähem ise püsida. ning mitte väga kõrgele ronida.
aga üldiselt peale lõunauinakut punase kassi kaisus oli tunne, et sinna jääkski, lükkaks telefonid välja ja teataks külalistele, et midagi ei toimu. kuna aga nii poleks väga ilus, siis las toimub pealegi. tulen toime.
niigi olen täna teistele palju küsimusi tekitanud.
sulanduda kaitsvasse Linna
Isegi kui mulle on tundunud, et Linn on mind reetnud, ei ole ta seda mitte.
Sest Linn võtab mu avasüli oma öösse. Ma neeldun sinna sujuvalt, nagu alati. See on soe, tuttav ja turvaline. Mis sellest, et mõnede meelest on see Linn elutu ja mõttetu, tappev monstrum. Mis sellest, et mulle vahel endalegi tundub, et see Linn tapab mind.
Me kõik eksime vahel.
Linn ei tee seda, vaid pakub mulle kaitset. Oma suuruses, oma anonüümsuses, oma tempos. Ma olen lihtsalt osake linnast ja kolooniana ei hävita me teisi osakesi. Linn vajab meid kõiki. Meie kõik vajame meid kõiki. Meie kõik vajame Linna. Isegi kui üritada seda eitada, ei tee seda olematuks. Isegi Linnast väljas ei saavuta seda sõltumatust.
Või olen ma narkomaan? Olengi sõltuvusest Linnast? Teen, mida Linn tahab? Elan oma elu Linna reeglite järgi? Ja Linn ei lase mind kunagi päriselt lahti, Linn ongi see, kes määrab mu elu, suunab mu suhteid, hoiab mind lõpuks ikka ja ainult endale?
Mu katkiolemistes on Linna kutset.
Ma järgnen sellele ja naudin seda. Sest Linn on kogu aeg olnud. Mina olen Linnas kogu aeg olnud. Ma hingan Linnaga sama õhku, samas rütmis. Suurim ühtekuuluvus tekib samas rütmis hingates.
Ma sulandun Linna, muutun ühekst tema tuhandetest nägudest ja sa ei leia mind üles enne, kui mina seda soovin.
Enne, kui Linn seda soovib.
26. september 2007
kiired ja vihased
25. september 2007
üleväsind seosetus ehk täna ma olin tubli
hunnik asju ära aetud ja täiesti kohutav väsimus. homne päev algab ka vara, aga tundub hetkel veidi vähem tihedam olevat.
üritan projekti tööle lükata ja midagi nagu liigubki, aga mitte veel nii nagu mulle meeldiks. mingi lõplik tõuge on nagu puudu. eks see mu enda taga seisab.
ühe lepingu tegin veel. üldiselt vaadates graafikut lähinädalail, peaks nn päris töölt palgata puhkust võtma. no vaatab, kuidas aeg jagunema hakkab. sest ega nad taha mulle anda puhkust ju nagunii.
---
kari kummalisi mõtteid on peas, aga tänase väsimuse taustal jäävadki need pähe. sest muidu tuleks siit liiga haige sissekanne. väsimus moonutab kõike omakorda ja niigi kummalised mõtted muutuvad veelgi kummalisemateks.
ääretult mõistlik oleks magama kobida. äkki varsti kaongi. sest kes siis minu eest ikka veel hoolitseb, kui ma isegi seda ei tee?
---
seesmised konfliktid, väljaheitmine endast, egosuvi, aastaid vastutust, väsimus, väsimus, peitupugemine, täiskasvanu tasand, hirm, kompensatsioon, matahanollaväiketüdruk, mul pole enerigat mulle vastu töötavate inimeste jaoks, hold me thrill me kiss me kill me
maailm ei ole alati liiga suur.
öine moos
viimati keetsin ma hilisõhtul tomatimoosi, mis läks kätte siirupiks. tegin ühe nõksu lihtsalt veits valesti.
seekord lugesin retsepti hoolikamalt ja tänane marmelaaditegu on ühel pool. konsistentsi järgi tundub tänane täitsa õnnestunud olevat.
retseptid viskan kokkajasse mingi hetk lähitulevikus.
mitte praegu, uneaeg on. homme pikk ja tihe päev.
ja tänud usinale abilisele, kes aitas mind nõu ja jõuga ;)
24. september 2007
ma käisin Pärnus sõbrannaga kohtumas, sest Tallinnas pole meil selleks kunagi sobivat aega
me rihime oma kokkusaamist tükk aega ja no kuidagi ei klapitu.
nädalajagu tagasi oli tema Pärnus oma ema juures ja mina tegin sinna lihtsalt peaaegu et niisama asja (sõitsin sõbraga kaasa, kui tema midagi sinnakanti ajama läks). lasime siis sõbrantsiga ühes Pärnu söögikohas toidul hea maitsta ja ajasime tibijuttu (loe: rääkisime tuttavaid taga ikka :P). kuidagi läks jutt figuuriteemadele, nagu naistel ikka. närisime searibi ja lohutasime ennast, et tegelikult ümaramad naised ei lähe nii ruttu kortsu kui peenikesed (selle peale muigas eile üks meie ühine tuttav tibi, et 'te olete ka tõeliselt paksud muidugi'). ja siis irvitasime, et lohutuse (nagu ka põhjuse) leiab alati.
kuigi kas see kehtib just selle kohta, kui see ümarus avaldub kõhu peal elava angerja näol.
aga õhtu nael oli see, kui arve toodi ja kuidas me siis klapitasime seda. sest miskipärast olime mõlemad üsna rahavabalt välja tulnud. lõpuks läks käiku mu krediitkaart, sõbranna andis kogu kaasasolnud sularaha mulle ära ja selle peale ma tegin talle lahkelt kohvi välja :P sama raha eest, mis ta mulle andis.
tegelikult siin ei kõla see üldse nii naljakalt kui see oli. me ikka naersime päris ohjeldamatult.
üldiselt näitab mu seltsielu taastumise märke.
täiendus kell 16.30:
sellesama sõbrantsiga rääkisime asjad üle, et tegelikult on mehed kõiges süüdi. selles ka, et me tol õhtul end lapikuks sõime ja et rahaga nalja sai. sest tellides arvestasime me ju meesterahvaga ka, aga tema praktiliselt hüppas alt ära. noh, muidugi oleks tal meie tibijutu kõrval igav olnud, aga me ei tulnud varem selle silmnähtavalt mõistlikuma lahenduse peale. ja kõhuangerjates on ka mehed süüdi, sest enamasti tekivad need angerjad meile, sünnitand vanadele naistele ;)
ja üleüldse, tegelikult oleme me väga ontlikud ja toredad noored emad. sest naise vanuse määravad tema laste vanused. ja kellel pole angerjat, on lihtsalt kadedad, et meil on selline hea asi omast käest võtta. ja tegelikult sõitsin ma kaasa ühe kassiga.
P.S. sellest ma ei räägi, mis oli sõbrantsi reaktsioon mu caipirinha proovimise peale. see oli õhtu teine nael. või kolmas.
22. september 2007
asine laupäev
kuigi ma pole täna koristada jõudnud, olen ma keskeltläbi olnud päris tubli ja tegev. paari toidukorra jagu sööki tehtud, kõrvitsakooki tehtud (RM-i soovil), pesu triigitud ja puha.
nüüd on mõnus hetkeks kott-toolis lebotada ja veidi puhata. jõuaks veel poodi veini järgigi, aga ei viitsi ju. kassi võiks ka kammida, aga selleks peaks kammi tooma. kass on hetkel käeulatuses olemas.
see meenutab, et uus kassidega voodipesu ootab aluslinu. päris musti tavalisi polegi nagu eriti saada. mõtlen nüüd, et võtaks punased? sest suvalisi vanu kirjuid küll sinna ei taha ju.
juukseid ei ulatu enam hobusesabasse panema.
uudishimu
.. ehk leia pildilt Evelin ;)
21. september 2007
homme ei hakka tubliks
aegajalt ma mõtlen, et 'homme hakkan tubliks'. targu ainult mõtlen - sest kui ma seda endale lubaksin, siis tekitaks see (mõttetuid?) sisepingeid. neid viimaseid on ju niigi piisavalt, vaja siis veel nii neid juurde tekitada.
mulle meenub mingi paari nädala tagune vestlus paari teise tibiga. sellest, kuidas ikka pidevalt käib mingi seesmine vaidlus ja kohustused (to-do list) mõlguvad meeles ka suvalistel mõttetutel ajahetkedel. ja mina väitsin, et mul on täitsa rahulikke hetki ka. mil ma ei vaidle ja to-do list ei mõlgu peas. ja et neid hetki on rohkem kui mõni sekund korraga :)
tegelikult ma tean, mul on see ka olnud ja muidugi on kohati siiani ka. aga ma trennin, et sellest lahti saada. sest mis mõte on mul tööl põdeda selle pärast, et kodus kraanikausis on mustad nõud? ma ei saa ju nagunii kohe midagi selles suhtes ette võtta. seega on mõistlik sellele mitte mõelda.
naistele on põdemine nagunii sisse programmeeritud ja me teeme seda nagunii. kes vähem, kes rohkem. päris vaba pole ilmselt ükski.
aga on ometi võimalik ära tabada neid hetki, kui mingi selline asjatu vaidlus iseendaga või suhteliselt mõttetu põdemist tekitav mõte pähe ronib. kui õigel hetkel neil sabast kinni saada, võib öelda 'tsurr!' ja lihtsalt keelduda nendega suhtlemast. vahel töötab päris kenasti.
aga mitte alati muidugi.
ma olen ise supernäide tegelikult. ma suudan hullupööra põdeda midaiganes. aga harjutamisest on kasu. ma enamasti ei püüa enam hüpata üle oma varju. ma olen leppinud, et ma olen laisk ja mugav (st, ei korista-triigi-pese nii tihti, kui ilus oleks). et ma ei kanna kostüüme, ei tee kolm korda päevas süüa ('emme, sina oled ainus, kes lõunasööki ei tee!', ütles mu laps eile. täna soojendasin talle eileõhtust suppi siis lõunaks, piinlik oli noh). et ma õpin üsna viimasel minutil, et mul enamasti ei ole vaba raha, et ma oskan olla nõudlik ja tujukas (ja leian, et mul on täielik õigus seda olla aegajalt) ja nii edasi ja edasi.
küllap tuttavad võivad seda listi täiendada vabalt.
siit ka see teema, et ma ei anna juba ammu uusaastalubadusi. suuremast ja väga oluliselst endaga leppimisest on möödas üle 10 aasta ja sellest ajast saati on see olukord aina paranenud.
aga Bridget Jonesi juures panid tema lubadused endale mind küll imestama. ta ju ei olnud purunoor ja oleks võinud juba targem olla. aga selliseid inimesi on ka ja mitte vähe, nagu selgunud on (ega ma pole ise ka kindel, kui palju ma sealt tegelikult edasi liikunud olen - aga loodan, et siiski-siiski!).
küll aga võin ma lubada, et kõik nõud saavad kunagi pestud, laps saab kõhu täis (seesama laps, kes praegu mu kõrval seletab, et kui on laps, siis ei saa enam väga palju suurte inimeste asju teha, vaid peab lapse asju tegema), toad saavad kunagi korda ja kui vaip juba väga sodine on, siis võtan kasvõi keskööl tolmuimeja ja puhastan ära. ning kooli pole ka midagi võlgu jäänud veel. kui mitte homme, siis ülehomme. või veel hiljem.
häbelik Evelin
20. september 2007
vaikselt kodune
vihmane ilm ja mina passin kenasti täpilise rüblikuga kodus. nokin vaikselt projektitööd teha ja üritan RM-i suunata siia-sinna, et tal igav ei hakkaks. vaene laps, ta peab veel kaua kodus minuga hakkama saama. või siis mina temaga.
toas ma üritan ringi mitte vaadata, sest muidu on tunne, et tahaks selle tühjaks visata ja sorteerida ja siis uuesti täita. või pigem see, et ei taha just väga, energiat pole ju - aga peaks.
kaisukass on meil jõle popp. käib öösel kaisus range graafiku järgi.
mul jäi täna teine trenn vahele ja ilmselt ei saa järgmisel nädalal ka. sest haige lapse kõrvalt on päevane trenn jama. terve lapse kõrvalt on õhtune jama.
valikud.
19. september 2007
pealelõunauimasus, see tavaline
pealelõunane uimasus on kallal. tahaks kas a) kohvi b) lebotada. aga a) ei viitsi teha b) laps nõuab süüa. pluss et natuke peab projektitööd ka tegema ikka. algus tehtud, laseks edasi.
P.S. soeng on ka uus, aga seda ma ka ei anna siia.
18. september 2007
kahe telefoniga
kuna (projekti)töiselt tekkis vajadus uue telefoninumbri järele (et era- ja töökõned ei läheks sassi, ma ei talu, kui kõik tuleb ühte punti), siis sai seda hankimas käidud.
teenindaja küsis kolm korda üle, et kas me soovime ikka uut numbrit ka, mitte ei too üle. jah, muidugi, uus number. ei, me ei too midagi üle.
üllatavalt hea numbri sain, arvasin, et kõik sellised kenamad numbrid on ammuilma otsas. aga näe :)
kui see nüüd aktiveerub, siis hakkan asjalikuks. iseenda peavalu ja veidi keerava kõhu kiuste. meil ongi ikka mingi viirustehunnik majas. RM on juba peitsimisel ja tänud Anule, kes Zyrtecit ka meelde tuletas.
täpiline laps
Antonio on täpiline. eilehommikusest paarist juhuslikult punnikesest on saanud täiesti lööbeline asi. ta ei lubanud nägu ega kõhtu pildistada, nii pidin leppima seljaga.
oma arst on puhkusel ja registratuurist öeldi, et helistaks teisele arstile. telefoni teel tuvastame haiguse?
aga muidu on laps reibas ja rõõmus, öösel magas nagu nott, palavikku pole ja ei kratsi end ka. vähemalt mitte oluliselt.
17. september 2007
hall esmaspäev
täna on see päev, mil tundub, et teha on rohkem kui selleks energiat.
ilmselt algas kõik juba sellest, et unustasin telefonile äratuse panna ja ärkasin tunduvalt hiljem, kui hea oleks. muidugi ei leidnud ma kõike vajalikku üles, mida kaasa võtta; lapse kehal oli paar naljakat punni, aga ta ei kurtnud midagi ja tundis end hästi (ja lasteaiast pole ka helistatud, aga mul on ikka hirm, et äkki..) ja ilm on kah siuke parajalt hall.
õhtul tahaks teha lambaribi, aga muidugi pole mul kodus kartuleid ja õhtused turud on lagedad. poest ma ometi ka ei osta, seal ei näe iial, mis kotis on.
siis on mul veel vaja ühte ilusat mobiilinumbrit omale, suvalises võrgus. see eeldab sebimist.
ja veel umbes 5 asja teha, mida peaks tegema tööajal, aga mida ma ei saa kontorist teha. telefonikõned noh. oma moblalt ka väga ei kipu neid tegema.
ning ma pean sellel nädalal olema kaks õhtut tööl, et teistele 'vastu tulla'. jajaa, ma tulengi, loomulikult. kuigi porinal. mul ei ole iseendast midagi õhtuste töölolemiste vastu - aga ma olen siin ainus, kes peab selleks organiseerima lapsele kedagi aeda järgi ja sealt jätkutegevuse. oh, ma tulen isegi sellega toime.
aga mis ma halan- kõik on praegu siiski ilusam, kui paar kuud tagasi oli.
onju, üleni must talvekombe ei ole kena? isegi poisile tasub sel juhul osta see, kus on veidi punast ka?
16. september 2007
reklaamtoolid
14. september 2007
liftist ja tööst ja üleüldse*
mul sai täna liftis oma lõuaotsa kasvanud üksiku karva ja seekord eriti koledaks läinud ohatise vahtimisest kõrini. ma olen enne juba ka kirjutanud, et mulle ei meeldi peeglid liftis. eriti kuna tavaliselt on inimesed liftis väga reserveeritud ja mornid, mina kaasa arvatud.
lõpuks ei suutnud ma kiusatusele vastu panna ja istusin lifti ühes seinas asuva kinnihoidmistoru peale ja tõstin jalad vastasseinas olevale. no muidugi siis kui ma olin üksi liftis. haa! parem hakkas!
peale pikemat pausi olen jälle nädala jagu tööl käinud ja ei istu mulle see siin ikka. eriti, kui olen nüüd harjunud suhteliselt vabalt elama.
tegelikult on ju mingi porjektitöö ka olemas, aga selle rahastamine jaguneb ebaühtlaselt. no ja lapsega ei julge ma niimoodi jääda. tahaks ikka mingit enamvähem stabiilset ja regulaarselt sissetulekut. teate ju küll - kindlustunne, et arved ikka makstud saavad. hetkel olen ma nendega üsna mäel, mingid pisiasjad vaid ripakil (ja see ON saavutus minu jaoks, arvestades, kui palju ma olen viimastel aastatel nendega mänginud-sebinud).
kui ma oleksin nagu hästi kindel, et iga kuu oleks üks kobedam pildistamine ka (noh, kasvõi pulm), siis võiks ju mõelda. aga see vabakutselise elu lapse kõrvalt.. oeh. liiga palju kahtlusi.
ma ei ole liiga riskialdis.
tegelikult on elu näidanud, et alati saab rahadega kuidagi hakkama.
võisiis. mul on hetkel nö päristöö, siis üks osalise koormusega töö, siis projektitöö ja siis aegajalt pildistan ka. ja käin koolis ja elan oma elu ja kasvatan last ja peame kassi(de)ga üksteist. isegi lugeda jõuan ja ringi sõita.
selle taustal julgen öelda veel seda, et tegelikult mulle ei meeldi üldse mingeid asju ajada. ma lükkan mingeid telefonikõnesid edasi muudkui, sest igasugu ametnikud ja asjapulgad pole need, kellega mulle meeldiks suhelda. ma olen vist lihtsalt nii vana, et eelistan turvalist keskkonda. seda naljakam on see mu projektitöö, mis eeldab päris hullu sebimist. loomulikult ma teengi selle ära.
a kui see kõik niimoodi kirjas on, siis on päris hirmuäratav.
peab tihemini liftis rumalusi tegema.
* ma tahtsin selle posti asemel panna lõunase kohvi pildi, aga maisaa moblast pilte kätte tööl. sest juhet pole ja tööarvutis pole bluetoothi.ja täna pole pealkirjade päev.
töölejõudmine ja hommikutest üldse
hommikul istusin maja eest trolli, et sõita üks peatus. trammi peale. kui trolli või bussi ei paista tulevat, siis ma käin selle maa jala. täna tuli sobivalt troll ja hüppasin peale.
ja järgmises peatuses EI läinud maha!
kui uksed juba sulgusid, siis korraga vahtisin hämmeldunult ringi, et mis nüüd siis ometi? et miks ma ikka trollis olen?
ainus põhjus, mis ma oskan mõelda, on see, et RM-i aeda viies sõidan ma trolliga tõesti edasi. aga täna mul polnud vaja teda kuskile viia, vaid iseend tööle tirida. ja ma ei saagi aru, mis mu peas sel hetkel toimus.
nojah, järgmises peatuses on ka võimalik trammile minna, mida ma ka tegin. ja jäin tööle hiljaks selle ühe trammi võrra, mis vahepeal ära sõitis.
kui ma viin lapse aeda, jõuan ma tööle oluliselt varem. sest iga kord ei viitsi-taha hommikuses lagedas virukeskuses ka hängida. kui last pole, siis jään ma hiljaks, kasvõi veidigi.
no ja tegelikult mulle meeldib täpsus ja ma jälestan hilinemisi.
13. september 2007
nisupõllul
12. september 2007
ihule lähedal
Daki on viimastel päevadel kirjutanud kaks naistepesuteemalist sissekannet, ühe ööpesust ja teise hoopis pesukaitsetest.
ma natuke kommenteerisin seal ka, aga no ei saa ju teise blogi täis läbuda.
tähendab, mul oli hea meel tõdeda, et ma polegi ainus, kes magab suvalises mugavas ööpesus ja kannab öösel villaseid sokke. sest nii on mõnus, soe ja turvaline. eriti pitsilised ja läbipaistavd öösärgid jäägu teistele. ausalt noh. siiani on kõrvalolnud mehed sellega ka toime tulnud. ilmselt need, kellele ei meeldi, laseks ka nii kiirelt jalga, et ma ei fikseeriks neid äragi. pigem olen sattunud sellise eksemplaride otsa, kes väidavad, et sellised puuvillased ja tihti totrate piltidega öösärgid on nunnud. ma ei tea muidugi, kas nad on ka siirad olnud seda öeldes.
üldse on mul see kiiks, et võimalusel puuvillane ja polsterdamata pesu. rinnahoidjate kohta siis see viimane. jumala eest, ma saan aru, et A või ehk ka B korviga pesu on polsterdatud, aga C või D? tootmisprotsess on lihtsam ilmselt. aga need polstrid ju suurendavad kuigipalju ikka. see on küll viimane asi, mida ma tahan. mitte et mul oleks mingi hiigelsuur rind, aga ikkagi ei taha.
ning puuvillaseid rinnahoidjaid meie kaubandusest leida on ka päris hea trikk. nii et selle koha pealt annan ma tihti alla ja lepin lihtsalt võimalikult lihtsa ja mugava esemega.
puuvillaseid pükse siiski veidi leiab. jälle - ma ei kannata stringe. ma tean, et need on jõle popid ja ma olen aut ja nagu meil tibijutukas tuli kogemata selle kohta uus sõna: 'emamoodne'. see ei viita üldse, et enamik emasid ei kanna stringe. pakun, et minu vanuseklassi ja minust nooremad emad kannavad enamasti neid (ma ei tea ega tahagi teada mingit statistikat selle kohta :P). mulle meeldivad tanga tüüpi püksid või imeväikese säärega bokserid. nendes on mugav ja turvaline olla. isegi siis, kui neil on ka napakad pildid peal. kusjuures, mu riidekapi ainus roosa pesuese on Lätist ostetud roosad kiisudega bokserid (midagi intiimsemat mu kohta teada saada on küll raske).
ja mingeid pesukaitseid ma ei kasuta. hea, et ma vajalikul perioodil mingi jura enda vastas ära kannatan. siuke õrnanahaline olen. ja vajdust nagu ka pole, sest pükse mul õnneks leidub piisavalt :)
sokid jms kuulub ju ka pesu alla? viimati ostsin omale kodusokkideks miskised suvalised sokid. need on mingist naljakast kunstmaterjalist ja ei hoia varbaid üldse soojas. ilmselt pean meeste sportsokkidele tagasi minema. loomulikult on mul sobivas suuruses sokke ka, aga kuna mul on soki-sukariiul korrastamata, siis ma ei leia neid kunagi ja haaran esimestena kättejuhtuvad 5 numbrit suuremad meestekad.
see meestesokijutt meenutas, et hommikumantel on mul tegelikult kuskil olemas ka, aga reaalselt kasutan ma selle asemel dekaadivanust ruudulist voodriga meeste flanellsärki. see jäi mulle kunagi ühest elukaaslasest ja on üsna lagunev juba. aga lihtsalt nii soe ja pehme ja sissekantud, et ma ei raatsi ära ka visata. variant oleks leida mõni uus selline. samas - tutikas ei ole see. ikka võiks olla, et mõni hea mees on veidi sisse kandnud enne.
vahel vaatan poes korralikke hommikumantleid ka, aga ükski ei isuta.
sukapükstest eelistan ma miskipärast paksemaid. üldse mitte praktilistel kaalutlustel, ma arvan. ma ei teagi, miks. aga täna on mul erkoranzhid põlvikud kolmveerandpükste all.
aga ma sorteerin täna selle riiuli ikka ära, leian kindlasti veel palju põnevad, mida kanda.
nüüd olen ma paljastatud. niivõrd-kuivõrd :)
nurrutamine
11. september 2007
elu teeb tempot
täna on kuidagi kiire ja pikk päev. tempo tuli äkitselt selga. selle aeglustumist pole niipea näha üldse.
tegelikult on kole unekas, tahaks kaisukassi juurde pugeda ja magada veidi. aga koju saab alles õhtul hilja.
10. september 2007
lõpu õudus vs õuduse lõpp
kui inimene on öelnud, et pigem õudne lõpp kui lõputa õudus, siis miks ta ise pakub mulle välja lõputa õuduse variandi, oma tegudega? mille ma pean ikkagi ise õudsaks lõpuks ära vormistama. oma tegudega.
sest keegi peab selle ära tegema. ilmselt tugevam pool.
on teatud asjad, millede puhul lihtsalt peab olema aus ja seda ka silmast silma. see teeb hulka vähem haiget kui mõttetu kummivenitamine ja hea näo tegemine. või lihtsalt äravajumine.
kui kellelgi on mulle antud teemal etteheiteid, siis laske tulla.
esmaspäev
nagu arvata oli, mõjus-mõjub töölenaasmine kõike muud kui positiivselt. ehk siis siin on sügavamad mõjud-probleemid, kui arvata võiks. isegi kui need on ainult minu sees, on need olemas. hetkel ei suuda ma neid harutada ka, kuigi ideid on õhus.
vahetasin veebiraadio tavapärase tausta-lounge trip-hopi vastu.
9. september 2007
uut sekondhänd tehnikat
täna oli siis Uuskasutuskeskuse kirbuturg ja tegelikult ei saa ma aru, miks see ei võiks toimuda kuidagi regulaarselt?
kuigi tegelikult ei saanud sealt suurt midagi. noh, üks päris heas korras duubelplaat 30.- eest ja Trusti 4MP seebikas 100.- eest. viimane toimib veebkämmina ja on ilmselt pädev lasteaeda kaasa anda.
aga parim ost oli Balta turult. selleltsamalt, mida kaotada ähvardatakse. see viimane oleks muidugi ogarus.
igaljuhul, täiesti töötav läpakas 130.- eest :) lisaks DOSile Win3.1 ka sees. Toshiba. Intel inside. haaa!
ma ei ostnud neid ise tegelikult, aga vahet pole.
8. september 2007
harjutusi iseseisvaks eluks
Evka on mõnna
päris tore on, kui hommikul mu ärkamisliigutuste peale tuleb Evelin käeulatusse ja kergelt nurrudes hakkab nurrutamist nõudma. selline kahepoolne tegevus - mina silun ta pehmet karva ja kratsin, tema nurrub täiel häälel vastu. mõlemil on hea.
vahel ronib mulle kõhule või üritab uudishimulikult teki alla asja teha ka ;)
see on ka tore jälgida, kuidas talle meeldib seltskonnas olla. kui ma olen köögis, siis ta sätib end ka kööki (RM-i toolile enamasti) või äärmisel juhul köögi kõrvale tuppa. kui ma lähen suurde tuppa, on ta varsti seal järgi. kui olen magamitoas, siis sätib end voodinurgale. isegi oma liivakastil meeldib käia siis, kui mina ka vannitoas midagi teen.
7. september 2007
elupeegeldused
ma ei saa sellest aru, et vahel on mingid asjad, mida nagu teed üsna vabast tahtest, aga mis mõjuvad kuidagi hävitavalt. et peale nende tegemist oled iseendaga tülis. ometi pole tegu mingite pealesurutud asjadega. mingi vastik kahestumine oma soovide, normaalse käitumise ja kogemuste vahel. või mis kahestumine, see oleks lihtne, kui tegu oleks vaid kahe poolega.
aga neid on oluliselt rohkem.
avastad korraga, et mingid asjad, mis on kunagi olnud täiesti lihtsad ja ühesed, ei ole seda mitte.
sest mingid neetud kogemused on seljas ja nendest ei saa lahti. ja need mõjutavad iga su sammu ja kogu elu edaspidi. isegi kui mingid nurgad ümarduvad, ei kao need lõpuni kusagile.
muidugi see ei meeldi, aga seda ei saa muuta ka.
mitte iial ei saa olla enam puhas leht. mis on ka mõneti hea. sest siis poleks ma jälle see kes ma olen praegu..
aga ma võiksin olla midagi paremat.
elatud elud peegelduvad mu sees ja väljagi.
peab minema mere äärde kivide peale turnima, enne kui RM ära tuua aiast.
hinnasildiga mees
6. september 2007
kassid öös
teadliku alguse sai kõik üleeile, kui käisin ema töö juures ja puhkeruumis teda oodates sirvisin kohe varsti lõppevat hobbyhalli kataloogi. seda, mis on mullegi mingi hetk koju laekunud ja mille ma ilmselt mingi muu asja kõrvalt olen üle ka vaadanud.
aga ilmselt mitte eriti põhjalikult. või siis.. ma ei tea.
igatahes avastasin ma sealt kassidega voodipesukomplekti. ahjaa - vanale tekile ei olnud sobviat tekikotti seal, võibolla seepärast ei ole ma seda fikseerinud.
aga nüüd ma fikseerisin.
kodus läksin hobbyhalli netti sobrama - aga mida pole, seda pole. pakuti küll lambaid ja igast pudipadi. kasse - ei ole. isegi 'telli kataloogist' alt ei saanud kasse, koguse kontrollimine andis errori.
mis siis ikka - telefon kätte ja helistama. ei ole jah praegu, ütleb tädi ja lubab kontrollida, kas tuleb veel. ei tule.
kirun ennast veidi, mitte et sellest midagi muutuks.
täna trennist tulles ja veidi siinseal inimestega kohtudes tuli mõte, et käiks õige hobbyhalli peost ka läbi. just in case.
see oli hea otsus. tähendab, rahakotile mitte. mulle küll. eem, kuigi ilmselt mingi hetk tundub, et ka mitte mulle, sest ma olen oma rahakotiga seotud. aga sellele ei mõtle ma praegu.
igal juhul väljusin ma kolme pesukomplekti õnneliku omanikuna. kolme, jah kolme! sest need on nii šefid!
ja kõigele lisaks sobivad sinna juurde Dreamlandi poe kaisukassid, punased ja valged. neid võib mulle nüüd vabalt kinkida igal puhul :)
tagatipuks avastasin kassikujulises pudelis veinid kah Prismast. igaks juhuks ma ei hakanud ostma täna. aga ükskord teen ma seda nagunii. näiteks siis, kui kassipesu voodise panna ja kuskile (magamistuppa) sobiv riiul tekitada, kuhu saaks mõne tühja veinipudeli panna.
onju need sobivad kokku? kaisukassidest pole ma taiband isegi moblapilti teha..
sügis vää?
sellest, et sügis on saabumas, annab sel aastal märku jälle see neetud seljavalu. ilmselt pühapäevase ürituse tagajärg. või siis ilma, mitte ürituse, õigemini.
väga hull veel ei ole. ma saan peaaegu et kummarduda ja kerratõmbunult magada. ja püsti voodist saan ka, kui külili kenasti enne sättida end.
ja loodan, et tänase trenni saan ka tehtud. oma poolplaasterdatud seljaga.
loodan, et asi ei lähe nii hulluks, kui üle-eelmisel sügisel. valuvaigistite peal tegutseda on suht karm.
mingises hiljutises unenäos rääkis ema mulle, et ma pean oma blogis ebamäärasemalt kirjutama. et praegu on liiga konkreetne ja miskipärast pole see hea.
nagu saaks palju ebamäärasem olla kui ma olen :)
5. september 2007
tüüpe sibulalaadalt: papp
4. september 2007
alustasin trennihooaega
täna oli siis esimene trenn. see, mille jaoks ma ostsin nüüd pädevamad püksid ja särgi. sest kui ikka juba teine hooaeg läheb, siis võib lisaks spetstossudele ja -pesule ka muidu siuke higitaluvam riietus olla.
ja hea oligi. sest tempo on juba hoopis teine. jube võhmale võttis.
mispeale, kohtasin pärast Balta turul ühte ekskolleegi, kes on vahepeal mehele läind ja lapse saand ja siis tuli välja, et ta on ka seal trennis käinud jupp aega juba. kui ma jagasin talle lõunase trenni koht inffi, arvas ta, et äkki peaks ka jaanuarist käima hakkama.
üks mu tuttav juba tuli ka meie gruppi, kuigi ta seal väga regulaarselt käia ei saa.
ah, tegelikult on mõnus. ja mulle meeldis, et see esimene uus tants oli siuke jazzulikum. kuigi lõpus olid sammud sassis.
a no küll jõuab.
purgirummkoola, Dakile ja Evule
ma lubasin Daki blogis, et näitan seda Lätis müüdavat rummkoolat, mis kõlbab juua. see pole kuubaliibre, sest sidrunimahla pole sees või sidrunhapet vms. et kas see on sama, mis Evul oli või mitte.
igal juhul oma mälu järgi panin ma selle Dakile kuskile kommentaari ka, aga ei suuda seda ise tuvastada. ja loomulikult ei ole ma oma pudelist pilti teind. aga see asi on vot selline. ja koostist ei ole peal kirjas.
aga ma pakun, et selle suhteline joodavus tuleb äkki kangusest?
3. september 2007
ititibi, myass
paar nädalat või nii olen ma mõelnud, miks mu isiklik internet ei tööta. õnneks on siin mingil naabril kenasti lahtine wifi ja kõuepurk, mis Marjasoos kaasas oli, on ka siiani minu juures. nii et kuidagi sai hakkama, aeglaste ühendustega.
igal juhul oli mul mingi tunne, et äkki ma olen neile liiga palju võlgu ja seega ei helistanud ka. ja telekas ju töötas ometi (mis neid tundes võis ka eksitus olla ja nende juures ikkagi kirjas, et on välja lülitatud). aga kuna ma eelmise nädala lõpul likvideerisin kõik oma võlgnevused selles vallas, siis mõtlesin, et sel nädalal võiks ju asi toimida.
igal juhul täna, pikal unisel hommikul, mil ma siis peale poisi aedaviimist veel rõõmsalt magasin ja tavapäraseid ogaraid unenägusid nägin (ma olin Haapsalus, ei, kuskil mujal, Pärnu saa ka polnud, kaugemal, aga Eestis, ma ei mäleta miks, sinna tuli üks jobu tüüp Haapsalust (keda ma tegelikult üldse näinud polegi) ja meelitas mind välja, korraga me olime nagu Barcelonas (mis muidugi polnud üldse nagu mingi linn, kus ma käinud olen, kõige vähem Barcelona, veidi meenutas ehk Glasgow äärelinna), kell oli palju ja ma tahtsin kuskile shoppama minna, see oli asinus põhjus miks ma temaga üldse kaasa läksin, ma ei mäleta, miks me autost maha tulime ja ma käisin osa maad sokkis, sandaalid näpus, korraga oli minuga mu sõbra pooleneljane tütreke, me komistasime mingite muude eestlaste otsa, aga nad ei saanud aru, et meie oleme ka eestlased enne kui ma tüdruku nende juurest ära kutsusin, nad jäid meile lollakate nägudega järgi vahtima, tüüp kadus kuskile ära, ma hoidsin tüdruk läekõrval ja tõstsin ta äärekividele, kui me mööda mingit kitsast sõiduteed läksime ja mulle meenus, et eelmine kord sealt minnes tegime väikese ringi üle mingi muruplatsi ja siis ei pidanud mööda sõiduteed patseerima), kuni telefon mind äratas, plõksus mu peas korraga lambike. ma ei saa aru, kuidas see oli võimalik. sest ausalt öelda pole ma siiani päriselt ärganud (kuigi ma olen ikka suutnud päris mitu asja ajada).
niisiis, vedelesin peale seda telefonikõnet veel mingi aja voodis, sest poole une pealt äratus on alati selline kummaline. no ja kui ma lõpuks siis magamistoast kööki jalutasin läbi suure toa, siis süttiski see lambike. tänase päeva helge hetk.
igal juhul nihutasin nurgas oleva sahtli, mille peal on laud, eest ära ja torkasin netikaabli pistiku (mille ilmselt kass, kes end vahel sinna sahtli taha peidab, oli paigast ära ajanud) jagajasse tagasi. kaabelmodemile restart, wifipurgile juhtmed kõue tagant kaabelmodemi taha jälle sisse ja voilà, mu isiklik internet töötab mis mühiseb.
tegelikult on piinlik. ausõna noh. sest see oleks pidanud olema üks esimesi asju, mida kontrollida. aga ei. tegelikult ei saa ma ikka üldse aru, kust mul tänagi see mõte tuli sinna ronida ja see pistik tagasi panna?
no ja siis mingid sõbrannad kutsuvad mind oma wifit või netti või arvutit konffima või kontrollima või puhastama. appiappi! ma ei tule iseendagagi toime!
peale seda sain ma veel ühe negatiivse emotsiooni. või poolteist.
ja mõne peaaegu et hea.
ilusa maa ilusad pilved
mjuuzik: Kid Loco - Relaxin' With Cherry
2. september 2007
Minu Maja 2007
isegi tänase ilmaga sai fotokala traditsiooniline MinuMaja üritus peetud. aga ma ei teinud ise pilte, seega neid ei demo. oli tore, nagu alati ja mu kook söödi edukalt ja küllalt vähese rahvaarvu juures ära.
kusjuures, minul näiteks pole olemas tänasele ilmale sobivaid riideid. aga ikka sain hakkama :)