| E | T | K | N | R | L | P |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | 2 | |||||
| 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 |
| 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 |
| 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 |
| 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 |
29. veebruar 2008
another gray day
28. veebruar 2008
sinine
see pilt kingiti mulle mõned päevad tagasi. õigusega siia üles panna. ehk siis - mul ei ole omatehtud pilte, mida üles panna, et panen teiste omasid.
valus mugavus
nii mõnedki korrad elus olen ma vähendanud isikliku heaolu määra, et kellelegi teisele haiget mitte teha. olen jätnud ära mingeid tegevusi, vähendanud isikliku mugavuse ja laiskuse määra - sest see mõjuks halvasti sellele, kellest ma hoolin. aegajalt lööb mu ego nagunii välja ja suudab tõsist kaost tekitada.
seega: ma võin küll olla veidi tujutu, kui ma oma mugavusest vahel loobun, aga kui ma tean, et perspektiivis on see parim variant, siis ma ikka teen seda. siiani. sest laiskus ja mugavus on tegelikult päris ebapädevad põhjused.
kuigi elu, see tuntud korrektuuride tegija, näitab, et see on üsna mõttetu.
sest sa võid arvata, et saad vastu seda, mida annad. ei saa.
oma mugavus ja laiskus on liiga kallid, et neist loobuda. prioriteedid. sest laiskus on isiklik, aga valu on võõras.
27. veebruar 2008
ma ei esitanud isegi kaebust
ma olen ikka kuri inimene küll.
võtsin mingi aeg tagasi ette ja tegelesin ühe protestiteemaga, mis oli tolle sissekande aluseks. saatsin maili, kus uurisin vastavast ametkonnast, kas konkreetselt selline käitumine on aktsepteeritav. et siis vastusest lähtuvalt edasi tegutseda. ise ma polegi mingit vastust saanud, aga kuuldavasti on nüüd ametkonnast läinud ametlik kaebus kooli. ja koolis muidugi oletati, et mina võiksin seal taga olla.
suurepärane.
(maailm on väike ja infot imbub sisse imelikest kohtadest. ma ei peaks seda üldse teadma praegu)
ilmselt on nad nii harjunud sellega, et keegi midagi ei kobise; ning ilmselt mina olen selle 2,5 aasta jooksul silma jäänud, sest ma olen öelnud oma arvamuse välja.
ma tean küll ka, miks keegi midagi ei ütle. sest see kool on siiski vaid üks elunüanss ja kõige muu kõrval suhteliselt väheoluline. ehk korra ärritabki midagi seal, aga siis kaob see ärritus ja igaüks mõtleb, et noh, ega nagunii midagi ei muutu.
ja ei muutugi, kui keegi midagi ei ütle.
ning selge on ka see, et mingi suhtumine minusse seal koolis juba korra on ning seega ma võin vabalt kobiseda. st, paremaks see suhtumine ei lähe ju nagunii.
mis meenutab, et ma pean ikka uurima edasiõppimisvariante Tallinnas.
26. veebruar 2008
ajasisustamise võtteid
paras aeg oleks nädalavahetuse pilte töödelda. kahepäevane tagasihoidlik safari-tüüpi üritus oli, mille käigus õnnestus tekitada paar giga pilte ja paar tundi videot. digiajastu on paras nuhtlus küll.
aga ega midagi, eks hakkab vaikselt nokkima..
25. veebruar 2008
tasakaalutus
vahepeal kaob ikkagi tasakaal ära ja pead kogu jõu appi võtma, et mitte kusagile poole maha prantsatada.
suur vahe on selles ju, kas astuda ise maha, ükskõik kuhu poole siis - või kukkuda maha.
kuigi kõige parema meelega kulgeks sujuvalt edasi..
23. veebruar 2008
Evelin ja Jojo
lähemale neid omavahel ei saa ja tavaliselt sellise kauguse pealt nad pole eriti leebed..
21. veebruar 2008
mindmapper
ma hakkasin ükspäev seda nokkima ja täna nokkisin veel. elu esimest mindmappi. arvutis. vabavaraga. algeline jäi, aga mul on hea meel. ja ma usun, et see aitab kaasa selguse saamisele uute projektide tekitamisel.
pilti ma ei näita.
hea meel on, nagu ikka, kui oled millegi uuega hakkama saanud :)
20. veebruar 2008
raamatupall
heh, Katariina on põrgatanud mulle blogipalli.
ega ma neid alati väga fänna, aga see on piisavalt lühike siuke. nii et osalen :P
Reeglid: võta endale kõige lähemal asuv raamat lahti ja kirjuta sealt blogisse välja esimene, viimane ja kuldne lause (suvalise koha pealt lahti tehtud ning vasaku käe pöidla all olev lause). Muidugi avalda ikka raamatu autor ja pealkiri oma blogis ning viska pall edasi kahele blogijale.
"Professor Veljo Kaasik küsis minult 1990. aastate lõpus, kas oleksin huvitatud lugema linnageograafiat Eesti Kunstiakadeemias."
"Üldisem kultuuriga seotud strateegilise koostöö tugevdamine teiste riikide linnadega on oluline ning see on vajalik sõltumata kultuuri megaprojektidest."
"Lynchi meelest tahavad inimesed elada keskkonnas, mida on võimalik lugeda, millest on võimalik lihtsalt, visuaalselt aru saada ja kus on võimalik orienteeruda teatud objektide abil."
Jussi S. Jauhiainen "Linnageograafia", välja antud Eesti Kunstiakadeemia poolt.
raamatu lugemiseni pole ma veel jõudnud, sest seda ei saa möödaminnes lugeda ja süvenemisaega ei ole. aga ostsin mõttega korralikult läbi töötada. mul on selle suunaga mingeid plaane ka ;)
aga palli viskan CV-le ja Sinisele :)
une näod x
mõned unekatked on jälle nii selgelt meeles.
ma olin kusagil reisil. põhimõtteliselt pidi see olema Kanada, kuigi nagu ei olnud ometi. ma ei mäleta, miks ma sinna läksin või mis ma muidu tegin, aga igatahes olin ma mingite eesti sõbrannadega kesklinnas ja jälgisin hoolega kella, et jõuda lennukile ja tagasi sõita. mingil hetkel otsustasin kontrollida, mis kell ma täpselt lennujaamas pean olema.
miskipärast olim siis kusagil õues, istusin muru peale ja mingi noormees oli ka, kes üritas meiega suhelda. miks ja kust ta end meie ligi haakis, ei mäleta.
igal juhul ei leidnud ma oma piletit kotist üles ja läksin närvi. samas ma teadsin, et aega on.
panime sõbranandega siis marsruudi paika, et mu majutuskoht jääb lennujaama tee peale ja saab sealt läbi sõita. siis ikkagi leidsin korraga pileti üels ja selgus, et aega tõesti on palju. mind pani imestama, et lennujaamas pidi olema 3 tundi enne väljumist.
igal juhul olime varsti jälle mingis söögikohas varsti ja korjasin oma kotte kokku. seal aga oli korraga suur reisikott kadunud. jälle paanika. aga noh, selgus, et see oli autos.
ja kogu aeg olid mingi mehed ka seal uneas, suvalised, seostumatud.
siis korraga läksime kusagil mööda teed ja oli hoopis teine seltskond. aga ma ei olnud veel ära lennanud igatahes.
seal oli mingi naljakas pääs kusagil tänavale, et polnud otseselt tõkkepuud, aga mingi luba pidi olema. meie ees läks üks inimene, kellel see oli ja meil oli ka. aga veel eespool olid mingid poisid, kellel polnud. ja see meie ees olev tüüp lasi nad oma loaga sisse.
hetk hiljem avastasime miskipärast, et selle läbipääsu mingi valdaja on kusagil sajakonna meetri kaugusel teiselpool teed ja nägi, kuidas need poisid sisse sai. haakusime selle sisselaskja ligi ja üritasime minna kusagile mingi maja põõsastesse luurama, kas haldaja tuleb järgi ja üritab poisse kätte saada.
olimegi mingi maja hekipõõsastes, aga siis tuli majast kuri vanamees ning peletas meid ära.
ja siis korraga olin ma oma lapsepõlve suvila tänaval. aga see oli samal ajal jälle mingi siseruum. ja seal oli peal nö järgmine põlvkond ehk need tüübid, kes olid meist ca 4a nooremad tol ajal. ja üks mu suvilaaegne sõbranna, keda ma kaua näinud polnud. miskipärast hakkasime mingeid pilte vaatama..
ja siis ma ärkasin üles.
19. veebruar 2008
***
mulle meeldib pärastlõunati üksi tööl olla.
omaetteolemise aeg.
vahel ajab liiga palju mõtlema, vahel keerab mõtted kinni.
töö vahele vaatan merele ja puhkan.
18. veebruar 2008
näiline sõjakus
hommikune päike on asendnud halliga. vastupidiselt eilsele.
CV ütles mulle eile (või oli see üleeile), et ma olen ikka üks sõjakas hing. või võitleja, ma ei mäleta, kumba ta kasutas. lihtsalt seepärast, et ma tahan kooli jälle ühe kurja kirja saata. isegi mitte ainult kooli. aga ei saa ju kogu aeg lammas ka olla. ma olen niigi loobunud mingitest protestidest, mis mul olnud on. ja üldse ei pea ma end väga konfliktseks ja sõjakaks inimeseks.
või siis et tegelikult ma pelgan igasuguseid asjaamisi veidi. ma suudan end ametlikes situatsioonides tunda nii umbes 10-aastasena enamasti. aga et see väga välja ei paistaks, siis ma blufin. naljakas on see, et selle juures õnnestub mu vahel täiesti asjalik mulje jätta ilmselt. vägahea.
vahel ma mõtlen, et kas see on kõigiga nii? ei usu.
17. veebruar 2008
merekivikesed
16. veebruar 2008
väike kokkuhoid :P
seda juttu on viimasel ajal palju räägitud, et koduelektroonika jms ooterežiimis hoidmine kulutab ka elektrit. hea küll, sai siis arvutid ja igasugune juurdekuuluv kola sätitud ka nii, et pikendusjuhtme lülitist saab voolu päris välja lükata. hetkel pole mul küll aimugi, kas see elektrinäitudes ka kajastub.
aga eile hommikul püüdis ema mind kätte saada ning kui me lõpuks mobiilis ühenduse saime, imestasin ma, et miks ta koju ei helistanud, et ma olen kodus ja lauatelefonilt kättesaadav. ema ütles, et oli helistanud, aga ma ei olnud võtnud. mhh?
urdlemise tulemusel jõudsin järeldusele, et juhtmeta telefoni ei ole mõistlik ööseks elektrivõrgust välja lükata :P sest kuigi torul on aku, pole seda alusel ju mitte ja noh, seega alus lihtsalt ei töötanud.
nii et sättisin telefoni nüüd nii, et seda ööseks elektrist välja ei lülita.
15. veebruar 2008
klaaspilved
kohtumine tuttava teega
sõidan mööda seda ammust ajast tuttavat teed, mis enam polegi nii tuttav.
siiski-siiski. ma vähendan kiirust automaatselt kohtades, kus seda vaja. ma sõidan mööda kindla peale. ma tean, kus võib vabalt kurvi lõigata. ma ei tee seda nii, nagu võõrama tee peal, kõheldes.
ma tean.
vahepeal ma unustan selle tee ja selle teadmise. aga siis ma tean, et ma pean jälle siia tulema ja olema jälle lihtsalt üks nendest selle tee peal. lummatud kõigest sellest, mis on selle tee ümber.
segu kesksuvesoojusest ja külmast talvepärastlõunast. kõik ühineb selle tee peal ja homme on sama lähedal kui ta oli kümme aastat tagasi.
ma tean, mida on oodata mingi kurvi tagant. ma tean, millal mingi asi paistma hakkab. ma tean, kaua ma sõidan mingit lõiku sellest teest. ma tean, kus olid kümme aastat tagasi poed, nendes praeguseks mahajäetud majades.
see teadmine on rahustav, kindel ja hea. ma ei pea mõtlema sõidu peale. ma lihtsalt sõidan ja mul on kahju, et seekord ei saa ma minna teelt kõrvale.
aga ma teen seda teinekord. sest ma tulen siia jälle, ma tean.
ah et sõbrapäev oli?
ma tahtsin täna siia kirjutada, st kuupäeva järgi eile, aga esimene selline vaba moment saabus nüüd.
lähen parem tuttu. on mõnusam ja mõistlikum kui kirjutada.
(ja sõpru pean ma meeles suvalistel päevadel - kuigi minagi sain ühe kaardi, RM-ilt :)
12. veebruar 2008
jätan su lasteaeda!
sõltuvalt asukohast (ja kõigest muust) on meil selline lasteaed, kus käib ka hulk venekeelseid lapsi. RM-i rühmas vähe, aga mõnes rühmas rohkem. no olgu, iseendast pole mul midagi selle vastu, kui need lapsed eesti keele selgeks saavad. mingitel üritustel olen küll imestanud, et need vanemad ei pruugi ise eesti keelest väga aru saada, aga seegi selleks. ja tegelikult järgnev ei seostu ka koduse keelega üldse.
tulime aiast ja hoovi peal oli üks aasta noorema rühme poiss koos oma emaga, liikusid ka värava suunas meie taga. või õigemini me läksime neist mööda. poisil oli müts üsna must ja ema hurjutas temaga. ega ma kõigist venekeele nüanssidest seal aru saanud. igal juhul oli ema kuri.
kui me juba möödas olime, siis ikka käis sama jutt.
'vaata selle poisi mütsi, see on küll puhas' (viide minu lapsele)
'aga ema.. '
'tasa! kui sa teinekord veel nii must oled, siis jätan su lasteeda! istud seal koos kasvatajaga!'
voh!
geniaalne mõte.
ma juba kaugenesin ja ei kuulnud korralikult lõppu, midagi oli stiilis, et kasvatajad näikse taluvat, et lapsed nii räämas on.
no tõesti!
sellised 4-aastased muidugi mängivad selliste ilmadega nii, et ei lähe üldse mustaks. või mis? või et kas kasvataja peab hankima lapsele riided, millega laps saab vabalt õues mängida? või et kas lasteaed ja kasvataja on õiged asjad, millega last hirmutada? või et kas peaks last üldse niimoodi hirmutama?
10. veebruar 2008
täiskuu ja uduviirg
Pillapalus
8. veebruar 2008
asdasd (ehk pealkirjata)
minu tugevuse taga on minu nõrkus.
see, mida enamasti ei näe. võib-olla sa ei teadnudki, et see on olemas?
see ei paistagi välja ju. see on mu enda jaoks. see avaldab end siis, kui ma olen üksi. ootamatult ja tugevalt.
näiteks siis, kui ma tunnen, et mulle on liiga tehtud. alatult ja ebaausalt. oma võimupositsiooni ära kasutades. läbi demagoogia.
kuigi see pole ainus võimalus.
ma poen alati kusagile endasse, kui mulle on liiga tehtud. ja kui ma juhtun selle juures üksi jääma.
hommikul ajan jälle pea püsti ja keegi ei aimagi, mis vahepeal oli.
ma ei oska abi otsida.
7. veebruar 2008
pealinna liiklusdžungel, elevantidega
kui Lasnamäel see uus jalakäijate tunnel avati, siis ma mõtlesin kohe, et nagunii mingi hulk tüüpe ei hakka seda kasutama. aga ma ei arvanud, et see asi päris nii laheneb, nagu tänases Postimehes seda näha on.
tegelikult päris kole.
pole meil õiget liikluskultuuri ei autojuhtide, ei jalakäijate hulgas.
aga politsei püüab jätkuvalt peamiselt kiiruseületajaid või paneb juhte puhuma..
6. veebruar 2008
sõbrad, elu, armastus
istun tööl ja saan siin lõpuks aega ka mõelda. sest siin on hetki, mil ma saan korraks silmad kinni panna ja mitte mõelda. ehk siis just mõelda. aga mitte noile asjadele, millele peab. vaid kõigele muule.
sõpradele. elule. armastusele.
leida, et hoolimata kõigest on mul need kolm ju olemas :)
sõpru, kes minust hoolivad. kelledest mina hoolin. kellega saab asju jagada, kellele saab toetuda. kellele saab ka midagi vastu pakkuda. kellega saab olla siiras ja kes on minuga siirad. olgu nad siis reaalis või virtuaalis.
elu - no muidugi on. laps, tööd, kool, eraelu. kõik on olemas ja kõigi jaoks on isegi mingi aeg. kuigi vahel iseenda arvelt. aga ilmselt see sobib mulle, muidu oleks mul teistsugune elu. küllap see sõltub mingitest perioodidest ka. suvel ma otsisingi omale tegevust aja sisustamiseks. kah jälle elu, mis sunnib nii tegema.
eluga on üldse nii, et üsna pubekaeas, kui ma enamike pubetüdrukute kombel vahel igasuguseid mõtteid vaagisin, et mul pole mõtet elada (ee.. tänapäeval on osa sellised vist emod?), jõudsin ma lõpuks järeldusele, et tegelikult elu ongi mu elu mõte :P no ma sõnastasin selle teistmoodi kuidagi, aga lõpptulem võiks olla selline küll.
armastus ja selle mitu tahku. mul on laps ja mul on vanemad, sedapidi on armastuse liinid paigas. mul on ka see keegi, kellega ma vahel usun ka partnerlusarmastuse olemasolusse. muidugi on see tase hoopis teine kui varastel noorusarmastustel. usu ja lootuse osa on kordades väiksem. aga midagi siiski on.
kõik muu tuleb nende kolme järgi.
5. veebruar 2008
vahukooremeister
hingetõmbepaus
jah, mul on kiire olnud. jah, mul on pildid siiani tegemata. jah, ma olen vist haigeks jäämas. jah, ma pole jõudnud kirjutada.
tegelikult ma loodan, et nüüd on hullem aeg möödas. asjad vähemalt jooksevad kuidagi ja võin veidi kergemalt hingata. isegi pildid loodan ära teha. mitte veel täna küll :)
vaatame, kuidas tööd ja koormused kujunevad. see 'päris'töö tahab mu koormust suurendada. põhimõtteliselt ei ole mul selle vastu midagi. küll aga tundus mulle, et nad tahavad seda ka kuidagi ära vormistada ja see mulle ei sobi. ma olen väga rahul oma praeguse lepinguga, kus pole kirjas miinimum-maksimumtunde. aga eks näis.
koolitöödest pole nüüd ka ühtegi ripakil. üks sai küll ära saadetud oluliselt hiljem kui tähtaeg ning ma pole kindel, kuidas see konkreetne õppejõud sellesse suhtub, aga ükskõik. tõesti.
3. veebruar 2008
ma ikkagi olen eurolauluga kursis
juhtus siiski see asi, et eile oli kohalik eurovõitlus taustaks. no ikkagi peaaegu nagu laulupidu. sest ma saan aru, et masendav hulk inimesi võtab seda asja koletõsiselt. tõsise euroka aeg on ammu läbi.
ma ei hääletanud. ja ma teadsin ette, mis laul võidab. see polnud ju raske aru saada. kuna võistlus on farss, siis pole ju mõtet sinna mingit surmtõsist noort tegijat saata ju. ongi hea, et selline laul läheb. vähemalt ei hakka juhanpaadam ega keegi teine mingit iba ajama, et eesti on vinge favoriit - mispeale ei saa eelvoorust edasigi.
aga üldiselt kirjutas sellest Pirtsu Kiirnuudlites kah.
ning Kajar väitlusblogis.
1. veebruar 2008
roosa blogtree? öäkk!
eurohullus surutakse peale. mida nad ometi blogtreega teinud on? miks kogu see euroasi on avalehel? säästke mind sellest palun! tehti ju kanal selle jaoks, ma sain aru?
ohh. kus ma siis käin nüüd suvablogisid sirvimas? blogisilmas? aga see pole (veel) nii tõhus mu jaoks.
õnneks olulised asjad on googlis olemas.
3min hiljem: tuleb kontrollida, et aadressiribal oleks lihtsalt blog.tr.ee, ilma selle eurolaulujamata seal lõpus. aga blogtree siseselt logole klikkides viskab sinna eurolaululehel. no tobe!
miks ma ostan uusi asju
olid ajad, kui mind peibutasid kaltsukad. tihti leidis sealt huvitavaid asju ja üsna odavalt ka.
aga mingid poed on ära kadunud, osadest lihtsalt ei leia kunagi midagi ja osad on veidi liiga kallid. ma ei osta kaltsukast paarisaja krooniga teksapükse, kui saan vaid veidi kallimalt uued. allahindluste ajal on poodides asjad meilgi juba üpris odavaks läinud.
samas väljastpoolt Tallinna leian ma kaltsukatest siiani asju. suvisest Haapsalust sain kohe päris mitu riiet üsna mõttelise hinnaga. või samas, Tallinn-Väiksest sain viimati sellise metsaskäimise-jope ka väga odavalt. vaat - poes müüakse igasuguseid jopesid, aga ma ei ole suutnud leida sellist, mis oleks pikk, piisavalt veekindel ja soe, ning kuhu alla mahuks vajadusel kolm kapsunit (ok, kerge liialdus :P), et sellisega suvalisel ajal suvalises metsas ringi töllerdada. kusjuures meestele nagu veel leiab midagi sellist. aga näe, siin aitas ka kaltsukas välja.
igal juhul varustasin täna end uue paari teksadega ning kuna ma olen aasta alguse allahindlustelt veel omale mõningaid riideid ostnud, siis ma nüüd põen veidi. no et kas mul ikka on vaja ja üldse. ma olen liialt tarbimismaailmast mõjutatud.
aga ma õigustan ennast ka. näiteks sellega, et kui mul poolteist aastat tagasi teksad ühel päeval lihtsalt pepu pealt katki läksid, siis polnud võimalik mingeid normaalseid leida, vaid ostsin kiiruga mingid ära. ja nüüd need peamiselt seisavad, sest veidi hiljem ostsin korralikumad juurde.
see, et ma lapse riideid enam kaltsukast ei osta, on tingitud pigem sellest, et poistele üle 110 üole naljalt midagi korralikku sealt saada. mõne särgi vahel saab ja lühikesi pükse, kuid kõik muu nõuaks järjepidevat kammimist.
nii et tal ongi nüüd põhikombekaks Reima.
Haapsalust veel: kuna mulle see roheline (jälle kiiruga) ostetud kapp-sahtlid kodus väga ei meeldi, siis peaks minema ilmselt Haapsallu uut kappi nillima. seal oli kuidagi parem valik kui Tallinna vanamööbliärides näen.
ning köögi'tehnikat' olen ka uuskasutusest ostnud.