| E | T | K | N | R | L | P |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | ||||||
| 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 |
| 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 |
| 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 |
| 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 |
| 30 | 31 |
31. märts 2008
oOoOo
30. märts 2008
kassi-ime
ma juhtusin täna nägema, kuidas kassid olid ninapidi koos ja EI kakelnud. üsna lühike viiv oli seda küll, enne kui Jojo käpaga rehmas ja nad laiali jooksid, aga igatahes. ninad vastakuti!
29. märts 2008
võimalus veeta laupäeva koolis
see õppejõud, kes on siiani nt ühele tütarlapsele nööri soovitanud, jõudis täna juba Särevere kooli soovitada osadele. vaatame, mis põnevat veel täna juhtub.
aega on meil kella viieni, nii et jõuab veel.
28. märts 2008
talvine lohe
kingiti mulle jälle pilt..
***
haa, päike!
et võtaks kätte ja jalutaks mereääres käsikäes.
ainult see teine käsi on suht kättesaamatu hetkel. nii et lükkame edasi.
27. märts 2008
***
huvitav, kas tänane Tai massaa˛ tegi seda, et veidi pidetu olemine on? loogiliselt peaks see just tasakaalu paika panema, aga mul nihkus ära. hmm.
kuigi muidu oli hea ja mõnus. peale sellist asja ei taha üldse püsti tõusta ja asju hakata tegema. võib-olla see mõjuski halvasti? :P
nüüd peab vist õhtuni ootama, küll mõni kalli parandab olukorda.
26. märts 2008
selline kevad siis
lihtsalt selline päev
et see on siis kevad. tore :P
endalegi üllatuslikult on mingi kerge tuikav peavalu kusagil taustal. ometi sai magatud küll ja rohkemgi. veel tassike kohvi?
või on see midagi muud ja seotud mu kergelt tunda andva kurguga? mingi viiruseuss meil kodus on nagunii, mina olen siiani kõige tervem.
tegelikult võiks vahelduseks veidike tõbine olla kah.
veidi liiga palju asju on ripakil. noh, nõuavad tegelemist, organiseerimist, mõtlemist. pean hakkama tasakesi harutama.
25. märts 2008
õhtupoolik Lahemaal
24. märts 2008
õdus õhtupoolik
täna on kuidagi siuke lapsene päev.
sain varakult aeda järgi ja kuni RM oma joonistust lõpetas, küsisin, et kuidas ta siis aias on. tuleb välja, et väike viks laps. tavaliselt teda keelama ei pea, tunnis kuulab vaikselt ja mõtleb kaasa, st vastab küsimustele pädevalt. sööb ilusti ja üldse probleeme nagu polegi. hea meel kuulda muidugi.
ja siis läksime kinno, Muumifilmi vaatama. et pigem see kui mingi 'meerika asi, eksole.
poole seitsme ajal kinost välja tulles oli RM üllatund, et õues on ikka valge. jalutasime läbi vanalinna trammi peale, mitte ei läind lähimasse peatusesse.
ja ühe uue aabitsa ostsin ka, äkki ikka saab kuidagi tähtede-lugemisega järjele.
kelguga või rattaga?
täna hommikul kodust välja minnes küsisin RM-ilt, et kas ta tahab kelku kaasa lasteaeda. ei tahtnud. nojah, eks neil on selle lumega muud möllamist seal ka.
lasteaias aga küsis RM minult, et millal me hakkame jalgrattaga lasteaias käima.
õige küsimus tänase lumise kevadilma kohta :D
23. märts 2008
kes otsib, see leiab
aegajalt meenuvad mingid kunagi nähtud filmid või seriaalid. enamasti ei mäleta neist suurt midagi sellist, mille järgi neid tuvastada. loomulikult ei nime, tihtipeale ei näitlejaid jne. ma ei ole mingi siuke fänn, kellel isegi mingid suhteliselt tuntud näitlejad meelde jääksid. noh, muidugi jäävad need, kes mulle läbivalt on mingi positiivse mulje jätnud, aga mitte sellised, keda umbes tean, et olen kuskil veel näinud.
igal juhul eile tuli mingi jutt seriaalidest ja ma pusisin tükk aega netis otsida, et leida üles see krimiseep, mida ma 3a tagasi usinasti vaatasin. briti seriaal, kus üks meespsühholoog aitab politseid. nagu ikka, on ta oma elu veidi nihkes. ei, Monk ei ole, Cracker ei ole.
lõpuks leidsin, mis tahtsin. Wire in the Blood (meil linastus nime "Loodud tapjaks" all).
nojah, ma olen üldse pigem euroopa filmikunsti sõber, olen seda ennegi öelnud. ka inglise seriaalid on teistsugused. ma ei räägi klassikalistest mõrvakatest (nt miss Marple põhjal arvan ma, et Inglismaa väikelinnades on umbes kolmandik inimesi lihtsalt maha notitud :P), vaid just mingitest sellistest poolpsühholoogilistest. heh, eksole, Ruth Rendell on üks mu lemmikkirjanikke. kokkusattumus?
Amazonist saab 4 hooaega mingi ca 130 dollariga kätte. aga ma ei raatsi muidugi.. või siiski?
22. märts 2008
munad
20. märts 2008
Massive Attack eestis
wow!
sellest on aastaid möödas, kui oleks olnud võimalus minna Soome neid kuulama-vaatama, aga noh, asjaolud ei soodustanud seda.
aga nüüd on nad tulekul siiasamma.
ma lihtsalt pean sinna saama!
nii väike kontserdilkäija, kui ma olengi, aga on asju, mida peab nägema. enamik, kes Eestisse tulevad, jätavad mind külnaks ja vahel lihtsalt ei õnnestu minna.
aga seekord vabandusi ei ole.
pilt FBI kodukalt
kevad!
mitte et see õues väga välja paistaks hetkel, aga siiski:
kena kevadet :)
19. märts 2008
tuukrikell ja liblikas
ma käisin nädal tagasi kinos ka. 'Tuukrikella ja liblikat' vaatamas. sisuliselt eelviimasel seansil.
ja ma ei oskagi seda kommenteerida. mõtlemisainet on igal juhul siiani. kui guugeldada, siis leiab ka päris mitu arvamust.
ning hoolimata päevasest ajast oli kinos üllatavalt palju publikut.
ning ma ei saa parata, mitte-'meerika filmid meeldivad mulle rohkem. võinoh, mitte-mainstriim. kihilisemad sellised. jäävad veidi kummitama.
selle konkreetse filmi puhul kiskus silma ka paar korda märjaks. mitte niivõrd ühesest kaastundest, kuivõrd teatud, ma-ei teagi-mis, asjade tabamisest. mingid hoomamatud isiklikud seosed.
seda, mis on kallis ja oluline, peab hoidma iga päev. sest kunagi ei tea, kui kauaks seda on.
miskipärast meenub mulle mu vanaema.
paar kassilauset
mis kasu oli eileõhtusest vannitoa peaaegu-et-kevadpuhastusest, kui hommikuks oli jälle hulk kassiliiva põrandal. pean kinnise liivakasti panema oma prioriteetide hulka.
aga muidu väideti mulle juba, et olen vahetanud fotoseltskonna kasside vastu.
ohissand.
selline mulje võib jääda küll. asun olukorda parandama.
16. märts 2008
mäng
veetsime täna selle mänguga pä'ris mitu tundi ära, harjutades :)
15. märts 2008
**
kevad või asi. nõuan päikest ja kohe!
või saaks mõned head mahlased apelsinidki..
14. märts 2008
ütle mulle..
olulisi asju peab aegajalt meelde tuletama. iseendale. ja laskma tuletada. sest asjad ja situatsioonid muutuvad ajas.
häid asju ei saa kunagi liiga palju öelda.
ma olen tüüpiline naine, kellele meeldib kuulda :)
13. märts 2008
rand
12. märts 2008
mida naised on väärt..
ma ei hakka omale kopima, aga minule pole see ringikiri veel jõudnud.
punane kott
10. märts 2008
päevapäästja
kui päev kipub halliks kiskuma, siis tuleb leida tegevust.
näiteks suhelda inimestega.
ning siis avastad, et su ümber on endiselt need head inimesed, kes oskavad öelda hea sõna õiges kohas ning kes on valmis veidi üle oma mugavuspiiri astuma su pärast. lihtsalt niisama.
sõbrad, kes hoolivad inimlikus mõõtmes. kelledel sa oled mingil määral südames. kes lihtsalt ütlevad need paar asja, mida oled asjatult oodanud mujalt ja kes toovad hetkeks naeratuse näole. andes lootust, et ma suudan seda naeratust jälle mõnda aega kanda - kui ainult õigest kohast tillukese tõuke jälle saan.
aitäh :)
kasside elust (või minu elust kassidega)
õues on päike ja kraadiklaas ütleb, et 7 kraadi. nagu kevad või mis?
kahe kassiga läheb sööki minu meelest rohkem kui topelt. kas nad kujutavad ette, et neil on mingi söögikonkurents või mis? kusjuures enamasti on kausis ikkagi süüa.
küll aga peaks suurema veekausi ostma. praegu täidame enam-vähem kaks korda päevas. või kolm korda kahe päeva peale.
ning kuna uuem kass suudab liivakastis jube hoolega kraapida, siis peab vist kinnise liivaka kah soetama. mul on sellest minimaalselt kaks korda päevas vannitoa põranda harjamisest veidi tüdimus peal. pealegi see praegune liiv jätab põranda peale ärapühkimist määrdunuks.
väidetavalt lihtsalt mu vanem kass ei kraabi korralikult, nagu peab - aga mulle sobis see variant veidi rohkem :P liiv oli kastis ja ei pidanud väljaheiteid mööda kasti taga ajama, olid koos ühes kohas.
aga no loomad on loomad ja kuidas keegi just toimetab, ega siis seda neile pahaks panna ei saa. eks meie peame ikka kasside järgi muganduma :P
9. märts 2008
minumaja
8. märts 2008
foto-naise-päev
minu naistepäevalilled olid Reformierakonna poolt.
see-eest vähemalt hommikukohvi ja -muna ei pidanud ma ise tegema. voodisse ei toodud, aga valmis tehti küll.
päevapeale sai endale ostetud esimene isiklik statiiv (jaa, ma olen siiani hakkama saanud laenates!) ja veidi Cokini tooteid veel. statiiv polegi Manfrotto, mida ma väga hindan. no ma ei kasuta nii palju ja raha pole ka nii palju, et seda parimat osta. käib mulle Velboni Sherpa kah.
Kristiine Fotoluksis on praegu vinged allahindlused (mingi suhteliselt okei Olympose digiseebi saab ca 1400ga nt) ja siis saigi ostetud mingeid asju, mis niigi mõttes mõlkunud. lisaks Anderit tüüdatud.
ja siis lõppes asi sellega, et õige rahakott õige kaardiga oli kodus :P
nii et tund aega poodi lõppes sellega, et koju ja tagasi ja siis alles ostudega välja.
ning seejärel mõned pildidki tehtud. aga kasutades ainult varem olemas olnud asju.
hea, kui koolis on ained, mis mul juba tehtud on eelnevate õpingute käigus.
une näod
ma läksin mingile üritusele, aga mul oli fotokott kaasas. läksin mingist (asukoha poolest tegelikult olematust) kontorist läbi ja ladusin fototräni kusagile teise kotti. selmet teine kott hoopis kaasa võtta.
mis üritus või pidu see oli, ei mäleta enam.
igal juhul hommikul pidin minema koos mingite sõbrannadega kuskile looduskaitsealale. see oli nagu Vilsandi, aga tegelikult ei olnud ka. sõitsime sinna üle mingi lühikese tammi.
selline koht oli, kus suvel käib mingi elu, aga praegusel ajal on vaikus. tahtsin hakata pilti tegema ja avastasin siis, et fotoaparaati polegi.
miskipärast sattusin sinna samas unes veel mingi aja pärast, sõbraga. siis oli saarel tammi kõrval olevale rajal asfaltiosa pikenenud ja seal parkis päris mitu autot.
saare nn keskuse juures olid ka mingid masinad. maja ees oli mingi künkaga muruplats. ametlikult polnud hooaeg ikka veel avatud.
mingid tüübid sõitsid oma autodega ümber seda platsi ja korraga üks pani otse üle platsi.
vahtisime üsna tigedalt ning kui tüüp seisma jäi ja välja tuli, läksime temaga rääkima. et nii ei tehta ikka ja eriti mitte kaitsealal. et kui praegu teatada ala töötajatele, siis saaks karmid trahvid ka. mingiks löömaks igal juhul ei läinud, aga rohkem ei mäleta ka.
7. märts 2008
kabel
show must go on
toas kõlab laul, et show must go on.
muidugi läheb edasi. alati läheb. sest valikut ju ei ole.
vahel läheb õige hädiselt ja üle kivide kändude. ja siis lippab jälle kiiruga.
ning iga uue ringiga kulud veidi rohkem ja veidi rohkem. ning saad kaasa eelmiste ringide kogemusi. milledest ei saa lahti nii ega naa. ja mis mõjutab iga järgmist.
too much love will kill you, kõlab nüüd. ja selles on ka tõde.
liiga palju ei tohi armastada. sest iseendale peab ka midagi jääma. liiga palju tapab. aga pigem tunde, kui inimese. kuigi - tapetud tunne on osa inimesest. iga taptud tunne tapab midagi hinges. nii et ikkagi.
liiga palju panjeb üle pingutama.
aga elu, see läheb ikka edasi. ükskõik kui palju armastad või kas üldse.
6. märts 2008
night closes in
jälle üks kingitud pilt..
5. märts 2008
abitus iseenda ees
ma ei oskagi midagi ette võtta aegajalt ründavate hirmudega. olgu neil siis alust või ärgu olgu.
igal juhul neid ei tohiks olla ja nende olemasolu lõhub mind ja mitte ainult mind.
ja ma olen sellega hädas.
sest selline asi ei meeldi mulle.
mõistus ütleb, et pole põhjust. aga kust siis tuleb see irreaalne hirm mu sisse? ja miks? ja miks see mu mõistusele ei allu?
4. märts 2008
ega tali taeva jää
märts käes ja talv kah.
RM-i pühapäeval ehitatud lumememm pidi rõõmsalt alles olema.
3. märts 2008
kadunud sõnad
ma ikka ei loe mõtteid. kui, siis vahel õige harva.
pole kasu, et mulle öeldakse, et jah, ma mõtlesin seda küll - aga välja ei öelda. need sõnad, mida ma ootan ja mis aitaksid mul tasakaalu hoida. ja mis jäävad välja ütlemata. telefonis, näost näkku, sms-is, netis.
ma ei tea ju, kas need on siis sees üldse olemas. (kuigi ka väljaütlemine ei anna garantiid tegelikult)
need sõnad on kõik olnud, aga nüüd on kadunud. ja see paneb mind ebalema.
minu sõnad kaovad nii ju ka.
need, mis niigi kardavad välja tulla.
2. märts 2008
õhtuhämar heietus
mingid asjad on kuhjunud ja ma ei kipugi neist jagu saama.
eile öösel meenus mulle miskipärast, kuidas ma suvel Haapsallu sõitsin. ma ei suutnud kuidagi liikuma saada ja läksin suhteliselt hilja. jupp aega venitasin asjade kokkupanemist; kui need koos, siis ei saanud ikka veel liikuma. lihtsalt ei tahtnud.
kui ma lõpuks mööda vana maanteed kohale jõudsin, olin ma muidugi rahul.
kuigi ma ei saanud seal ennast täielikult tagasi.
enese eest saab põgeneda vaid ajutiselt. eemalolek ei tee probleeme olematuks. edasilükkamine ei lahenda midagi.
ma püüan mõelda, kui palju ja kas ma olen püüdnud jätta oma endiseid elukaaslasi enda lõa otsa. vist väga ei ole. ma võin mingi aja neid üritada veel siduda, aga enamasti saan ma siiski veel üsna sobival ajal aru, et vabandust, mul pole sinna enam asja.
ja kui mul on siis vaja mingit abi, on mul piisavalt sõpru, et mitte hoida ühtegi endist enda küljes kinni väikeste palvetega.
vähemalt mitte tihti.
sest kui juba kõik on väga läbi, siis võib ju vahel paluda ka midagi.
ma ei ole tagasimineja tüüp, ent ometi on asju, mida ma oleksin pidanud kuidagi teistmoodi tegema. juba ammu.
aga ma olen tänases päevas ja lähen edasi sellega, mis mul. ja selleta, mida mul pole.