| E | T | K | N | R | L | P |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | 2 | 3 | ||||
| 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 |
| 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 |
| 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 |
| 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 |
Stromkale on lastele mingeid uusi atraktsioone tekitatud. päris lahedad. enam-vähem vanuseklasside järgi liigitatud ka, kuigi igal pool oli igas vanuses lapsi. see laev on RM-i lemmik ja tema on kindlal seisukohal, et see on piraadilaev.
pärast korjas sõbranna mees ta peale ja läks neile külla, neil samavana poiss ja nad on ühe vanaema juures, kus suur õu. andsin tema väikese tuulelohe ka kaasa. rääkisin kenasti, et kontrolligu maas järgi, kui pikaks tohib nööri lahti kerida, et andku teistele ka ja üksteise käest ära rabada ei tohi - võib ära lennata. et sellisel juhul tuleb kokku panna lohe pigem.
RM vaatas mulle otsa ja ütles: 'emme, see on minu lohe, mina võin selle eest ju vastutada ka'.
:)
ma noogutasin ja ütlesin, et jah, nii ma seda mõtlesingi.
ma ei suuda ikka harjuda, et mu laps on juba selline Inimene. kui mitte päris kogu aeg, siis ikka üsna palju. kui ta käib külas, siis üldiselt ollakse ka temaga rahul ja leitakse, et kena ja hästikasvatatud lapsuke.
siis ma mõtlen küll, et ju on ikka hullemaid ka ;)
eesti tomat on Stockmannis odavam kui Selveris.
pakendis piim on turul kallim kui poes.
orane madalaid kingi pole ikka saada.
ma jõuan jälle selleni, et üldiselt mulle meeldivad trammid. need käivad üsna tihti, neil on peatee ja üleüldse.
noh, mõnede meelest on aeglased, haisevad (reeglina muide ei haise) ja muu selline, aga sinna ei saa midagi parata. selge see, et isikliku autoga trammi ei võrdle. aga teadagi, ühistransport peab olema ja seda on meil niigi vähe. mul on pea mõtteid täis, mida kõike võiks ühistranspordiga teha, aga meie poliitikutel on teised eelistused (autod ikka), nii et jäägu minu mõtted minu mõteteks.
trammiga on aga jama siis, kui midagi rööbastel juhtub. avarii näiteks. ma olen näinud hulka tramme seismas kahe auto omavahelise avarii tõttu, mis juhtus trammiteel. nojah.
ilmselt oli midagi olnud ka täna hommikul, sest teise liini tramme ei tulnud jupp aega. kuna ma seda ei aimanud kohe, siis ei läinud esimese suhteliselt tühja Kadrioru trammi peale, vaid jäin ootama. ning siis tuligi üsna suure vahega paar esimese liini trammi (see käib harvemini, kui teise liini oma) ning need läksid muidugi üsna täis.
ja kui läheb juba meilt täis, siis hiljem on täiesti pungis.
ja vot, asi mis mulle ei meeldi, on täis tramm. kui on väga kiire, siis ma elan selle üle muidugi, aga tavaliselt tuleb väga täis trammi järgi teine, tühjem tramm.
täna pidin seda päris kaua ootama.
kuna aga olin varuga välja tulnud, siis ei jäänud tööle hiljakski. hea seegi :)
kuid tööd on palju, mul on ikka pooltõbine tunne ja ma olen kergelt jännis omadega.
hakkasin projektiasju ka liigutama jälle.
See on jälle siin.
See teadmine, et Linn on ainus, mis ei reeda.
Sa võid alati sukelduda Linna ja kaduda temasse. Ta ei ütle, kus sa oled, ta ümbritseb sind oma melu, majade, liiklusega, oma poodide, kasiinode ja bensiinijaamadega. Linn ei tee sulle kunagi haiget. Teevad inimesed Linnas. Aga linn lihtsalt on, ta pakub oma anonüümsust, oma varjet. Sa võod oga etk lipsata linna ja kaduda tuhandete teiste sekka, nii et keegi sind ei lei, enne kui sa ise seda eitaha.
Sest muid võimalusi sul ei ole. Kõik on alati liiga lähedal, liiga kättesaadav. Liiga päris, liiga hirmutav.
Haiget teevad ainult inimesed.
külmetushaiguse-eelne tunne. peaaegu et keset suve! kurk on imelik ja pea uimane.
aga ilmad ongi sellised: päikese käes on nagu soe, ent siis tuleb jahe tuul. normaalselt riidesse panna on väga keeruline. ikka on palav või külm.
meepurgi ligi saab alles õhtul kodus.
kliendikaardid on popid asjad. kellel ei oleks rahakoti vahel vähemalt paari? mul on ka. pluss need soodustused, mis ma saan näiteks ISIC-kaardiga. viimane vähendab muide kliendikaartide arvu.
ega ma enamasti polegi neid väga pingsalt omale sebinud, tekkivad üsna ise. no näiteks Laste Maailma oma sain, kui ostsin poisile vinge Reima kombe - ja üle tuhandese ostuga kaart tasuta. Stockmanni kaardi sebis väga ammu mingi sealne töötaja mulle, neile anti sõbrakuus värvtud uute püsiklientide pealt mingit preemiat. ja nii edasi.
igasugused sooduskaardid on ka bensiinijaamadel. ma saan näites UnoX tanklatest ee.. Säästukaardiga vist mingi 10 senti liitrilt alla. 'päris' kliendikaartide omanikud naeravad ja ütlevad, et nemad saavad lausa 25 senti alla. või veidi rohkem, kettides on see erinev.
tore.
aga.
mingi tavalise kliendikaardiga saab enamasti alla ca 5%. on muidugi erinevaid süsteeme, Partnerkaardiga ei saa Selverist midagi alla ja Säästukaardi boonus on ka üsna pisike.
igal juhul bensujaamade boonuste protsent lööb kõik. minu 10 senti liitrilt on hetkel alla 1% soodustust. 30 senti liitrilt on noh, peaaegu 2%. tõsine soodustus, mille nimel pingutada.
see tavaline 5% paneb ka õlgu kehitama, minu pstusummade juures oleks mingi tajutav summa siiski 10% alla.
aga kütustega (õnneks mul ei lähe neid küll väga vaja) pole küll mõtet rabeleda. võtta lähimast automaatjaamast, sest 'võit' on olematu.
Hipodroomi Juku poe juures pole jalgratast kusagile panna. ise veel müüvad lastele rattaid..
see eksam jäi sooritamata.
saime lehed kätte, vaatasime, ja tõusime kolmekesi püsti ning marssisime minema.
sest ei ole võimalik teha eksamit, kus on 9 või 10 peent ülesannet ning paar teooriaküsimust, kui me oleme teinud tunnis täpselt kaks ükesannet ja veel ühe lahendus on õppeinfosüsteemis üleval. aga ülejäänute kohta pole mitte midagi ei loengus ega õppeinfos.
nii et polnud võimalik ksuagilt üldse õppida. lisaks polnud mingit arvamust (loengutes toimunu põhjal), et enamiku eksamist moodustavad täiesti võõrad ülesanded.
jah, levisid mingid eelmiste aastate omad, isegi mõned lahendused ka. aga see pole ikkagi normaalne.
loengus käinuna ja õppeinfosüsteemis olnud materjalid läbi töötanuna, samuti ise netist üht-teist juurde otsinuna ei ole võimalik seda ära teha.
teooriaga oleks hakkama saanud, aga see oli võib-olla veerand eksamist. ehk nagunii läbikukkumine.
järjekordne kiri kooli läheb minu poolt. kus nõuan näidiseid või midagi.
see olukord ei ole normaalne.
veel:
tegelikult mõjub see mõnitamisena. et ei seletata asju. ja siis terve klassitäis täiskasvanud inimesi rahmeldab paberit pealet althõlma saadud eelmiste aastate ülesannete pealt midagi tekitada. ma lihtsalt ei suuda sellist asja teha. terve eksam niimoodi alandavalt sahmida. ei, tänan.
seda, kuidas ma homse eksami ära teen, ei tea küll mitte keegi. kõige vähem mina.
aga ükskord peab esimene läbikukkumine ka tulema ja selles aines on see pigem oodatav kui häbiasi. arvestades, et sama õppejõu oluliselt lihtsamas aines kukkus ka pool kursust läbi esimesel korral.
aga vähemalt kodutöö on tehtud ja saadetud.
ma ei saa muidugi aru ka, miks meie suhteliselt laiapinnalise eriala puhul mõni õppejõud eeldab oma aine kitsalt sügavuti tundmist? kui kõik seda eeldaksid, poleks võimalik kaugõppes kooli läbidagi.
peale seda, kui mu laps sai teada, et mina tema vanuses lugesin vabalt, on ta üsna löödud, et ei tunne veel kõiki tähtigi. ma ei saa aru ka, milles probleem. me vaatame, ta nagu saab aru - ja järgmisel päeval ei mäleta. osad on meeles, osad ei ole. ja me ikka kordame neid.
hääliku ja tähe seosed on ka segased. üritame leida sõna lõpus või alguses või ka keskel häälikuid, aga ta pakub üsna huupi.
ja siis kaob minul kannatus :(
kuna ta on ise ka hetkel õnnetu, et lugemine ei õnnestu, siis olemegi vahel nagu kaks õnnetusehunnikut.
sellised plakatid on ausõna olemas! kui ma esimest korda kuulsin, siis ma ei uskunud, aga nägin ise ka.
mõtlesin eile õhtul sellele, et peaks jalad sisse määrima. mitte kõige mugavamad kingad + päris pikalt käimisi eile päeval. arvasin küll, et hiljem tööl saab normi, aga ilmselt ei aidanud.
igal juhul jäin magama, jalad jahutava geeliga sissemäärimata ja muidugi ei maganud hästi.
nüüd olen loppis ja jalad valutavad ikka veel ja mul ei lootust sellest enne jagu saada, kui täna öösel.
Ruth Rendell on üks mu lemmikkirjanikke. teda on väga mõnus lugeda originaalis. esimese tema raamatu ostsin ma juhuslikult Vantaa lennujaamast.. kusagil 90ndate esimesel poolel. ma isegi ei mäleta, mis reisiga tegu oli. Vantaa lennujaamas olen ma väga vähe olnud üldse ja nüüd ei meenu seegi :)
igal juhul otsustasin nüüd siia kirja panna, mis mul on ja mis pole, et nimekiri oleks silme all. siis saab hankida neid, mida siiani pole.
nii et, kui keegi mõnda näeb müügil, siis palun andke aga teada :)
neid, mis on kaldkirjas, on mul olemas ja allajoonitud ei ole. ja nagu näha, on tegelikult Wexfordi lood viimases järjekorras. need on sellised, klassikalisemad ja seega väheke igavamad. kuigi igal juhul meeldivad mulle rohkem, kui klassikalised inglise krimkad :)
Novels
* To Fear A Painted Devil (1965)
* Vanity Dies Hard (1965) - eesti keeles
* The Secret House of Death (1968)
* One Across, Two Down (1971)
* The Face of Trespass (1974)
* A Demon in My View (1976)
* A Judgement In Stone (1977)
* Make Death Love Me (1979)
* The Lake of Darkness (1980)
* Master of the Moor (1982)
* The Killing Doll (1984)
* The Tree of Hands (1984)
* Live Flesh (1986)
* Talking to Strange Men (1987)
* The Bridesmaid (1989) - eesti keeles
* Going Wrong (1990)
* The Crocodile Bird (1993) - eesti keeles
* The Keys to the Street (1996)
* A Sight for Sore Eyes (1998)
* Adam and Eve and Pinch Me (2001)
* The Rottweiler (2003)
* Thirteen Steps Down (2004)
* The Water's Lovely (2006)
* Portobello (2008)
Inspector Wexford series
1. From Doon With Death (1964)
2. Wolf to the Slaughter (1967) - eesti keeles
3. A New Lease of Death (1969)(Renamed Sins of the Fathers)
4. The Best Man to Die (1969)
5. A Guilty Thing Surprised (1970)
6. No More Dying Then (1971)
7. Murder Being Once Done (1972) - eesti keeles
8. Some Lie And Some Die (1973) - eesti keeles
9. Shake Hands Forever (1975)
10. A Sleeping Life (1979)
11. Put on By Cunning (1981)
12. The Speaker of Mandarin (1983)
13. An Unkindness of Ravens (1985)
14. The Veiled One (1988)
15. Kissing the Gunner's Daughter (1992)
16. Simisola (1994)
17. Road Rage (1997)
18. Harm Done (1999)
19. The Babes in the Wood (2002)
20. End in Tears (2005)
21. Not in the Flesh (2007)
22. The Monster in Box (2009)
Written as Barbara Vine
* A Dark-Adapted Eye (1986)
* A Fatal Inversion (1987)
* The House of Stairs (1988)
* Gallowglass (1990)
* King Solomon's Carpet (1991)
* Asta's Book (1993) - eesti keeles
* No Night is Too Long (1994)
* The Brimstone Wedding (1995) - eesti keeles
* The Chimney-sweeper's Boy (1998)
* Grasshopper (2000)
* The Blood Doctor (2002)
* The Minotaur (2005)
* The Birthday Present (2008)
Novellas
* Heartstones (1987)
* The Thief (2006)
Short story collections
* The Fallen Curtain (1976)
* Means of Evil (1979) (five Inspector Wexford stories)
* The Fever Tree (1982)
* The New Girlfriend (1985)
* The Copper Peacock (1991)
* Blood Lines (1995)
* Piranha to Scurfy (2000)
* Collected Short Stories, Volume 1 (2006)
* Collected Short Stories, Volume 2 (2008)
mul paistab kooliga veidi õnne kah olevat.
oli mingi aine, kus oli valida praktilise töö ja eksami vahel. mõtlesin algul teha praktilise töö, sest noh, ma pidin seda asja nagunii tegema, aga ajaliselt läks veidi umbe ja tegin eksami. kusjuures eksam oli selline, et vahtisin küsimusi ja mõtlesin, et kas marsin kohe klassist välja.
siiski kirjutasin mingeid asju, et ehk saab ikka läbi. olin valmis vajadusel rääkima õppejõuga, et esitan oma praktilise töö lihtsalt hiljem.
täna kursavend teatas, et hinded väljas. läksin väriseva südamega vaatama ja mulle kargas vastu A :)
kuidas ma selle sain, ei oska ma küll aimata. ikka lihtsalt vedamine. ma olin lugenud veidi rohkem asju, kui ainult tunnikonspekt ja see ilmselt oligi abiks, sest päris palju küsimusi oli abimaterjalidest.
vähemalt on tunne, et võib kooliasju jälle edasi teha ;)
RM-il oli täna külaline. lihtsalt vaatasime, et kaks samavana üksikut last hädaldasid, et on igav ja teine ema tahtis nagunii minna poodidesse. võtsin siis tema tütre siia seltsi. toimetasid omi asju siin. muuhulgas uuriti veidi ka kasse (JoJo on hakanud esikuriiulis põõnama, ma peaks pilti tegema, vedeb mütside jms peal seal vahel).
vedelevad siis kassid siin toas, üks ühel toolil, teine teisel. RM paitab Evelin ja räägib külalisele: 'üks kass on veel paitamiseks vaba'.
meie, emad, kõrval köögis, ei hoidnudki oma muigeid tagasi.
reedeõhtu kontoris. mul on kolm tundi siin veel istuda. üksinda korruse peale. eriti praegu, suvele pöörduval ajal, lahkuvad kõik siit nii varakult, kui saab.
mina ei saa.
ma nägin hommikul tööle sõites ühes lapsekärus midagi, millest ma ei tea siiani, kas see oli nüüd laps või suur kollane teletups. ma sõitsin trammiga mööda ja lihtsalt jäi silma. see kollases olevus igal juhul ei lebanud kärus, vaid oli kuidagi poolpüsti lükkesanga najal. ma ei oska seletada. hoidis sangast käru poolt kinni, teiselt poolt oli ema käru lükkamas.
algul olin ma kindel, et see oli kollane teletups, aga mõnisada meetrit edasi nägin üht last enamvähem samasuguses kostüümis, aga sinises. tema oli isa süles ja ilmselgelt laps, kuigi üleni helesinises karvases kõrvadega kombekas.
aga see esimene olevus jääbki mulle müstikaks ilmselt.
eile tegi muhm mulle shin-do massaai. vot ma nüüd ei tea, kuidas ja kas see mulle emotsionaalselt mõjus, aga muidu oli selline hea tugev massaa küll. st, mulle meeldis. teoreetiliselt peaks ju mõjuma vaimule ka. aga mul on tunne, et ma ei ole äkki selleks ise veel valmis, et kõik jama endast minna lasta. kuigi võiks ju?
ja üldse, sellega võib ära harjuda, et regulaarselt massaai saab.
ma käisin eile mingis hulgas kingapoodides, mul on vaja mingeid orane sportikumaid jalanõusid, aga mitte kusagil ei olnud. ja kui ma ütlen, et oran, siis ma mõtlen ikka kohe päris orani.
pagan, mul õnnestus jälle plaadikõrvetamise soft tööarvutist maha installida.
kui ma selle avastasin, siis meenus ka, et see ei ole just esimene kord. kunagi paar aastat tagasi sain sama asjaga hakkama. samamoodi rutiinse arvutipuhastuse korras, mida ma aegajalt ikka teen.
aga no mis ta siis on seal kontrollpaneeli programmide nimekirjas nii mittemidagiütleva nimega!
ei, nüüd aitab. juhe on koos. täna tööpäev kasvab üle pea.
esmaspäev on alati kõige hullem, sest siis on nädalavahetusega korjanud asjad. kuu keskpaik on ka hull, sest järgmise kuu ajakirjad ärkavad. ja nüüd on üks tüdruk puhkusel, postkast maile paksult täis, arhiivitöö viimase tõttu täiesti pooleli, aruandeserver ütles üles koos vana upsiga ja ups undab viimased 10 minutit, mis ma itipoissi ootan. varsti on seega peavalu garanteeritud, kui ma veel veidi pean seda vilinat taluma.
ise ei jõua hakka uurima seda, nii üsna põhimõtteliselt. lisaks on siiski postkastis ka neid maile, mis ei eelda selle konkreetse masina ülevalolekut.
aga mul on üle tüki aja tunne, et ma lihtsalt ei näri end tänasest tööst läbi.
lisaks pole aega olnud söögile mõelda rohkem kui see, mis hommikul kaasa ostsin ja sahtlis on. ehk kuna ma sõin salati hommikul ära, siis jäi järgi magus sai. sahtlis on okolaad. mul ajab sees keerama, kui ma sellele magusale mõtlen.
ja üle nelja tunni on veel ees.
ahjaa, ma olen täiesti üksi kontoris, 10 tundi. homme ilmselt sama, kui ülemus ei tule lõunal korra läbi.
mõnda aega käib siis selline kampaania, et 'märka mootorratturit'. olen näinud kleepse autodel, mingeid plakateid linnas ja nüüd guugeldades videot ka.
okei, eesmärk on hea. mul on muide päris suur hulk tuttavaid mootorrattureid ja oma meelest püüan ma liikluses kõigiga arvestada. kaasa arvatud mootorratturitega, sest on nemadki kaasliiklejad.
aga - ma pean kurvastusega märkima, et suur osa rattureid sülitab ise eeskirjadele. neid, kes sõidavad lubatud kiirusega ja eeskirju järgides, on ikka imevähe. enamik kihutab üsna ogaralt ning süstivad autode vahel. kuidas üksteise kõrval sõitmisega ühes reas on LE järgi, seda ma ei tea.
olen rohkem kui ühe korra kogenud seda, et hakkan mingit manöövrit ette valmistama, vaatan peeglitest ja muidu olukorda, ahaa, siin see auto, siin see, seal kusagil 5-6 autot tagapool teises reas mootorrattur. panen suuna sisse, hakkan keerama, vaatan veel korra - ja see mootorrattur on korraga hoopis minu kõrval. halloo? ja ma ei räägi situatsioonidest valgusfoori taga - kuigi jälle, kas see ikka on LE kohane, et mootorrattur ei oota kenasti oma koha peal lubavat tuld, vaid üritab iga hinna eest autode vahelt ette trügida?
nii et, ma teeks veidi vastukampaaniat ka: mootorratturid, arvestage autode ja liikluseeskirjadega!
ja aitäh neile ratturitele, kes seda teevad :)
kuigi tänahommikul oli mul konkreetne liikluspaanika hoopis ühe väikese kastiauto pärast. see ei osanud piisavalt laial ristmikul oma rida hoida ja konkreetselt vajus meile parema esinurga peale. ehk siis minu suunas. signaali andmise peale siis reageeris üsna pika vinnaga ja vajus tagasi.
mul oli konkreetselt väga paha olla.
eriti, kuna see meenutas ühte olukorda, kui suur kaubaauto oli mulle samamoodi peale vajumas, aga tookord olin ma ise roolis. ja signaal ei töötanud. mingil imekombel juht siiski tookord adus, et midagi toimub ja ma olin selleks hetkeks hirmuhigis pidurdanud ka juba (ilmselt mõni meeter edasi oleks treileri kaubakasti serv mu auto katusele riivaka ära teinud küll juba).
kui olen üksi tööl ja lähen korraks poodi, et veidigi välja saada ja süüa osta (sest ei jaksa 10-20 päris söömata olla), siis kindlasti kohe peab keegi närviliselt helistama 10 minuti pärast, et kas ikka keegi täidab tellimuse. see on see, kui kliendid harjuvad ära, et tellimused täidetakse kohe. aga alati see ei ole võimalik.
ah et miks siis nii üksi? sest meie väikesest kollektiivist üks puhkab ja see tähendabki seda, et ülejäänud kaks peavad siis ära katma kogu aja.
no ja siis läksin kiirelt veel Piprapoest läbi, et osta kaks asja.
lõpetasin ligi 150.-kroonise arve ja kotitäie nänniga. lootusetu!
piprapoe aroomist ma parem ei räägigi. esimene hetk tahaks aevastada, aga siis sulad sinna aroomide sisse ja ei taha välja tulla..
kõik tootjad tahavad ju vaid parimat (vist?) ja muudkui arendavad oma tooteid. et kliendile ikka midagi uut ja head pakkuda. selle juures on paratamatu see, et mõnede toodete tootmine tuleb ka lõpetada. ei tasu ju toota liiga laia valikut.
et mitte minna selle teemaga väga laiaks, räägin - okolaadidest.
ma olen viimasel paaril kuul püüdnud leida koorekohvi okolaadi. seda Kalevi oma, tavalist. ma söön küllalt vähe magusat tegelikult ja siis eelistan ka puhast okolaadi. tavaliselt mõru, aga vahel tahaks magusat. ja see on olnud pikemat aega magusatest mu lemmik.
selline mõne koha pealt nõudlik tarbija, nagu ma olen, on mul kohati üsna konkreetsed maitse-eelistused. loomulikult proovin ikka ka uusi tooteid aegajalt ja leian ka nende hulgast uusi lemmikuid. st, ma ei ole oma meelest tapvalt konservatiivne.
aga vot seda koorekohvi oksi ma ei leia ja asendust sellele ka mitte. proovisin miskit, capuccinookolaad küpsisetükkidega vist oli, no teist korda ei osta. kusjuures ma mäletan vanat ajast mingit vahvlitükkidega okolaadi, mis oli täitsa okei.
üldse ma vaatan, nende okolaadidega, muudkui topivad igasugu asju sinna sisse ja siis katsetavad tarbija peal. hea küll, mingi hulk võib selliseid okolaade ka olla - aga paluks mitte klassikaliste arvelt.
minu meelest on ainsad asjad, mis sobivad okolaadi sisse tükkidena: (terved) metsapähklid, kakaooad, kohvioad. eriti jõledad on minu meelest kuivatatud puuviljad (ma ei talu neid näiteks jäätistes ka) - need jäävad vastikult hammaste külge kinni.
nii et, ei tasu üle arendada kah.
btw, kunagi toodeti külmhoones kohvijäätist. oli hea. nüüd pean ostma Ingmani oma.
sellest on juba mõned päevad, kui käisin söömas kohas nimega T.G.I Friday's. ehk siis kolmas selline suht ameerikapärane söögikoht, mida ma tean (Babybacki ja Macki kõrval). hinnatase ka üsna samasse kanti. toit päris okei ja alkoholivaba tsitruseliste jook mõnusa laimimaiguga.
aga ma ei tahtnud neid võrrelda või toidu kvaliteedist rääkida.
tahtsin võrrelda hoopis sama ketiga näiteks Ameerikas.
kilkasin nimelt oma meerika sõbrale ka, et selline koht siis. vaatas seda lehte ja siis oigas. et mis kuradi hinnad teil seal on? ning otsis välja oma kodulähedase Friday'si hinnad. ütleme nii, et peaaegu poole odavamad kui meil. hea küll, neil on hinnad ilma maksudeta, nii et vastavalt osariigile tuleb mingi VAT juurde, aga see tõstab hinda ehk kuni 20%. ikka jääb veel tunduvalt odavamaks kui meil.
mu sõber veel ütles, et kui seal sama hinnaga üritataks müüa, siis oleks varsti pankrotis.
meie kinnisvara hindasid ta enam ei imesta. irvitab ainult ja ütleb, et segased olete seal. eriti, mis puutub linnast veidi väljas olevaid kohti (et kesklinn on kallis, on ju normaalne). ning tõi võrdluseks mõned hinnad neil. mingi jõlesuur kivimaja (mina ei taha nii suurt, koristama peab) maksis umbes sama, mis meil mingi tilluke küprokmaja.
nii et rikkalt elame.
üldiselt olen ma oma telefoniga rahul ja varsti juba aasta aega. eelmine telefon enne seda oli veidi katastroofiline, aga see oli vist pigem softi viga. üle-eelmisega olen ka rahul, see on siiani teise numbri jaoks kasutusel.
samas on asju, mis mind SE juures ikka väga häirivad.
näiteks telefoniraamatus gruppide tegemine. esiteks saab gruppi panna vist ainult kuni 20 nime ja teiseks saab seda kasutada vaid ühise sõnumi saatmiseks. ei mingeid grupihelinaid näiteks, mis on see, mis mulle meeldiks. ma ei suuda manuaalselt neid kõiki tekitada, mul on pealt 200 kontakti aparaadis. nojah, selle juures on see grupi suurus ka muidugi suva, sest mingit mass-sõnumit ma ei saada nagunii.
ja siis see, et kui on vastamata kõned, näitab ta ühe numbri pealt tulnud kõnede arvu ja viimase kõne aja. vot Siemens oli see tubli, mis näitas kõik vastamata kõned kellaaegadega koos, olgu neid ühelt numbrilt kasvõi 20 tükki. ma isegi ei oska öelda, miks see mulle meeldis, aga meeldis.
aga kuna Siemensit kui sellist nagunii enam pole (ja nagu ütlesin, viimane mis mul oli, juhtus just selline olema, miks seda firmat kirutakse, ehk läks lolliks vahel), siis loodan oma SE-ga jätkuvat mõnusat kooselu :)
ma olen mingi suht hullunult koristanud. mitte igalt poolt ja mitte väga kapitaalselt, aga näiteks said ribikiardinad maha kruvitud ja vannis ribi-ribihaaval ära pestud. nüüd on nagu uued.
peale seda sai vann ka muidugi väga põhjalikult üle küüritud.
aknad ka enamuses paistavad täisa läbi jälle.
igasugusded kapid-riiulid tahavad muidugi tegelemist veel. see on see koht, kus ma tunnen end (vähemalt algul) täitsa jõuetuna. huvitav on see, et kui pihta hakata, siis ei ole enamasti enam nii hull. või siis et kui on keegi abiks. igasugused sellised asjad õnnestuvad mul päris hästi, kui võtan kellegi kõrvalise inimese appi, kes näeb asju teistmoodi. sorteerida on lihtsam, ära visata ka.
ja siis mind kummitavad jälle kardinad. et vähemalt magamistuppa tahaks mingeid tumedaid korralikust paksust kangast kardinaid ka ikkagi. mujal võiks ju ka midagi olla siiski, oleks hubasem, aga seal eriti.
pluss muidugi see, et RM tahab oma tuba ja mulle hakkab tunduma, et võiks ju olla ka. aga. see eeldab siiski mingit ümberehitamist. üks sein tuleks ümber tõsta. ja see tundub mulle päris hullu ettevõtmisena. nii füüsilises kui ka materiaalses mõttes.
peaaegu et lihtsam tunduks ära kolida. aga et kuhu? sest esiteks ei õnnestu praegu nagunii müüa korterit, kui väga odavalt ei müü; kui müüa odavalt, siis ei saa midagi mõistlikku vastu; suurt laenu ma ei taha ega ei saagi ilmselt.
mõtleb.