| E | T | K | N | R | L | P |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | ||
| 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 |
| 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 |
| 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 |
| 27 | 28 | 29 | 30 | 31 |
31. juuli 2008
digifotograafia miinused
suvehommikune linn on üsna tühi. tavaliselt poole kümne ringis on ikka mingi elu, täna oli kõik nii tühi. ainult sadama poolt valgus turiste linna suunas.
lõunal on kohalikke ka juba liikvel ja turiste on vähegi vanalinnapoolsemad kohad paksult täis.
digifotograafia tagasilöök: ma vist olen ühed pildid ära kustutanud mälukaardilt, teadmisega, et kopeerisin arvutisse ära. aga ilmselt ei kopeerinud. õnneks on tegu väheolulise asjaga. siiski..
negatiiviga sellist asja ei juhtu.
üldse on sellest digiuputusest kuidagi suhteliselt siiber. fotograafia kui selline devalveerub. õnneks on sellest hoolimata siiski ka häid pilte olemas. ikka neilt, kes on kogu aeg häid teinud + normaalne väike juurdekasv. et see suurenenud pildihunnik ei ole suurendanud head pildistajate hulka. küll aga netis leiduvate kehvade piltide hulka. aga mida tahta, kui on inimesi, kes arvavad, et netialbumid on parimad kohad oma digipiltide arhiveerimiseks. kodus riiulil olev perealbum oli ikka parem - seda ei saanud kogu maailm vaadata. ning üks film jõulust jaanini ja teine jaanist jõuluni tekitas ka vähem jubepilte. lisaks pidi siis ju enne pildistamist mõtlema ka. mitte et hoiad päästikut all ja vaatad, mis tuleb.
nojah, aga et mida ma ise teen? netti küll pilte ei arhiveeri ja teen mingi valiku, aga eks ole mulgi neid avalikkusele kättesaadavaid pilte, mis mitte millegagi ei hiilga..
30. juuli 2008
töökiun
ma teeks veidi jälle töövirinat. sest ei saa ju nii, et kui mina olen hommikul, siis on teatud asjad, mis ma püüan ära teha ja jätta õhtuks vähem pingelisi asju. aga kui ma olen õhtuti, siis on hommikut tehtud need vähem pingelised asjad ära ja mulle jäävad need, mida ma teen tavaliselt hommikuti.
jama on see, et sel nädalal ma olen peamiselt õhtuti tööl ja siis kolmas päev juttis sama asi tüütab ära natuke. urr!
ja ma ei ostnud kohvi kõrvale midagi väga head kah, aga selle peale tahaks ju..
29. juuli 2008
õhtupoolik stromkal (taaskord)
28. juuli 2008
hajameelne
eksole, jõin kohvi ära ja oma meelest sõin magustoiduokolaadi ka ära. aga kuidagi jäi kripeldama, et kas oligi nii vähe.
ja nüüd siis avastan kõrvaloleva ajakirja pealt pool oksi. normaaaaaaaalne!
alkoholireklaam, milleks?
Nipitiri viitab oma loos ühele artiklile ja arutab selle tagamaid. noh, mina Postimehe toimetust õlletehase poolt äraostmises ei süüdista. aga kui rääkida alkoholireklaamist laiemalt (vastavad seadusesätted on Nipitiril kenasti välja toodud), siis minu meeles tuleks igasugune alkoholireklaam ära keelata. tegelikult ka. sest olgu reeglid ja jutud millised tahes, (tele)reklaamidest tuleb ikka välja, et alkohoolse joogiga käib kaasas pidu ja lahe seltskond. ehk just see, millega alaealisi peibutada.
see, et kella 7-20 ei tohi telekas alkoreklaame olla - no mis piirang see on? mul on tunne, et tänapäeval istuvad pubekad nagunii keskööni üleval. noh, ehk küll rohkem arvutis - aga seal on ka neid reklaame ju maa ja ilm.
et miks neid üldse reklaamima peaks? hea küll, tehakse mingeid uusi tooteid kogu aeg - aga kas ikka on vaja? tooted, mis tulevad ja lähevad ja teeksid seda ka ilma reklaamita. kusjuures - see reklaam tehakse ju meie endi raha eest.
ning jah, mina löön käega mingile reklaamile, kus koopainimesed zipi saatel tantsivad, aga ma arvan, et on mingi vanusegrupp, kes peab seda jõle lahedaks ja see kinnistub lihtsalt ning võimalusel proovivadki selle zipi järgi.
mitte et ilma reklaamita ei proovitaks alkot. nagunii proovitaks, aga lihtsalt pole vaja reklaamiga seda veel takka kiita ja soodustada.
27. juuli 2008
nädalavahest veel: turust ja lohest ja maisist ja liiklusest
kui me eile Kaberneeme jõudsime, oli lohetuul juba kadunud. aga see oli esimene mereäär, kus veidigi ruumi oli.
täna tegime sisemaaringi.
soojenduseks oli Balta turg, kust varusime veel puuduvat piknikukraami. natuke liha juurde, tomatit-kurki-soolakurki ja meie lemmikut, värsket maisi. viimase hooaeg on jube lühike (need poe vaakumpakendi omad on imelikud), seega tuleb seda ära kasutada.
turu juures parklas juhtusime nägema mingit vana pikka Cadillaci. läksime uurima ja saime soomlastest automeestega jutule ka. pilte panen kunagi hiljem - enamiku tegin vana Smena ja Agatiga, lomograafiat niisiis. digiga on ainult detaile :)
ring läks üle Aruküla ja Raasiku lõuna poole. kusagil Anija vallas Soo-Otsa bussipeatuse lähedal pakkisime lohed lahti ja lennutasime veidi. tuul oli üsna tugev, nii et väike Eden oli minu jaoks täitsa paras. aga eks ma ikka hätta jään, ei õnnestu spinnist alati kenasti välja saada, paar korda pani tänagi ninaga vastu maad. aga see-eest sain mõned korrad vinget kiiret spinni, paarkümmend pööret suurel kiirusel. väga efektne :)
paar mööduvat autojuhti tervitasid meid signaaliga ka.
Aegviidu ja Nelijärve vahet sõitsime kohe paar korda. sest tahtsime kusagil oma söögid ära grillida, ent korralike kodanikena keeldusime seda suvalise põõsa all tegemast. kuigi sildid olid kadunud, selgus mõne telefonikõne järel, et Nikerjärve lähistel siiski on RMK telkimisplats ja sinna siis maandusimegi.
kena koht, kui inimesed seda veidi paremini hoiaksid. vähemalt oli sodi siiski prügikasti kõrval, aga inimetegevuse kurjemaid jälgi on ikka ka näha.
korjasime käbisid vähe korralikuma tule jaoks, kui meie ühekordne grill võimaldas. nii et vahepeal keerasime selle ühekordse pisikese asja teise tule kohale. et see keeramine nii väga ei kriuksuks, sai natuke võiga määritud õiget kohta :) või oli muidu maisi jaoks kaasas.
mais saigi esimesena valmis, võiga üle ja veidi soola (turul olid muidugi aint 1kg soolapakid müügil :P) peale ning oi kui hea!
liha sai hiljem ja seda jäi kojutoomiseks veel järgigi.
kui taipasime kella vaadata, hakkas natauke kiire. sest lomograafia esimesi negasid sai kella 9ni kätte. aga meil õnnestus jõuda neile järele just viis minutit enne sulgemist ja seda ilma liikluseeskirju rikkumata. pigem vastupidi: tegin telefonikõne politseisse, sest meist sõitis mööda auto, kus ni umbes neljane laps oli peadpidi küljeaknast väljas. mida? - see oli ka minu esimene reaktsioon. aga püsisime neil sabas nii kaua, kuni saime ning loodan, et politsei ikka helistas autoomanikule ja tegi märkuse.
veidi sai siis veel linna vahel sõidetud ja nüüd on põnev skännimine käsil.
seniks siis pilt tänasest maiuspalast :)
26. juuli 2008
Kabreneeme, mälestustega
inimesed jõuavad ka igale poole. Haapse rand oli paksult täis, Kaberneeme rand veidi rahulikum. aga ikkagi! ma mäletan aegu, kui seal ei olnud peale kohalike kedagi. noh, meie, koolilaagri lapsed ka muidugi.
metsaalused teed on laiemad ja ära sõidetud, mõned vanad rajad on täis kasvanud. kivi oma nimega ja endaistutatud kadakat ei läinud ma otsima. või mis neid otsida, ma peaksin teadma ju täpselt, kus need on. ainult et puud-põõsad on selle ajaga palju kasvanud ja enam pole see leidmine üldse lihtne.
aga rand oli peaaegu seesama, ärantuntavad kivid ja liiv ja alatine adru. isegi lõhn oli sama ja ma peaaegu võisin tunda end veneaegse hambapastaga selle veega hambaid pesemas. mida sai ju korduvalt tehtud.
Haapse rannas käisime veidi vähem, aga siiski. suurepärane liivarand.keerdus madalad männid ja läbisid täis maa.
õhtuti käisid seal piirivalvurid ja mingist kellast alates oli meil rangelt keelatud mere äärde minna. tegelikult pidimegi siis juba magama. aga pubekatena lippasime vahel ikka mere äärde ja passisime aega, kui piirivalvureid näha polnud ning käisime mere ääres ära. õhtuti liivale tõmmatud joontele jäid meie jäled mõlematpidi. me ei osanud seda üldse karta ja vahele ka ei jäänud. või siis piirivalvurid ei võtnud pubekaealisi noori lihtsalt tõsiselt - kuhu meil ikka minna.
kuskil Haapse kandis sai metsa all olevast pangast üles ronida ja siis oli seal üks kena suvilarajoon. ma olen sealt ühte imelist kadakat joonistanud, koos vanemate lastega. lihtsalt kuna mul ei olnud muud teha. siis ma olin päris pisike ja need vanemad olid jube hirmuäratavalt vanad, kes aasta hiljem lõpetasid keskkooli.
hiljem maalisin seal juba muid asju ka.
ja siis seal Kaberneeme teeristi juures on selline paekivisse kavatud auk, nagu Suurupi kandis ja siis kusagil Keila tee ääres. niinimetatud tuletõrje veevõtukoht. kuigi ma ei tea, milleks need tegelikult olid. äkki olidki mingid sõjaväe jaoks olulised veevõtukohad? ometi on Kaberneeme ja Suurupi ümbritsetud veest, peaaegu.
igal juhul sinna meid ujuma ei lubatud, sest need augud on ju järskude servadega, mitte nagu meri. aga eks me vahel ikka hiilisime, keskkooliealistena siis.
siis, kui meist aasta vanemad olid viimast korda seal, jäi meid lõpuks lõkke äärde väike punt. mõned viimase korra olijad ja paar tükki meilt, mina kaasa arvatud. istusime seal, kell muudkui veeres ja korraga tuli mõte minna sinna auku ujuma. juuniöödel ei olnud meri piisavalt soe.
nii me siis läksime umbes kuuese pundiga. mitteametlikult muidugi. aga täiskasvanud magasid juba ja nii me vaikselt ära hiilisime. ja siis ujusime alasti seal veeaugus päikesetõusu ajal juuni algul. me ei olnud poisid ja tüdrukud, me olime lihtsalt üks punt. ning oma klassiga ei olnud mul iial sellist klappi.
Kaberneeme pood oli see, kust me ostsime kõrsikuid. ilmselt ka midagi muud, aga kõrsikud on mul meeles. süüa saime ometi korralikult, aga lastele jääb sellest väheks ju.
ja piirivalvuritel oli lehm, mingi hetkel küla pea ainus lehm. seda me siis joonistasime :) kanu, kasse, koeri, hanesid oli küll.
selline suhteliselt kohalikule elule keskenudnud külake oli.
need praegused massid on on muidugi loogilised, aga nii ebameeldivad ja mu mälestustesse mittesobivad.. kuigi mälestustesse ei sobigi ju muutused kunagi.
25. juuli 2008
orants
ma sain ilmselge vihje, et fotodega on siin blogis kehvasti jälle.
minu uus moblakott seega, pildile püütud mitteminu poolt :P
kiusatus
täna ostsin magusaks kohukese. sõin salati ära ja kõht polegi väga tühi, aga see kohuke jõllitab mu laua peal ja nii ma võitlen kiusatusega, vähemalt kuni kella viieni :) sest muidu ei pea õhtuni vastu.
ma võiksin selle kohukese silma alt ära ka panna, aga siis ma kindlasti unustan selle olemasolu üldse ja järgmine kord meenub siis, kui kusagil riiuliserva peal koledasti haiseb :P
24. juuli 2008
***
poolekuuene linn hingab
kajakate ja üksikute
mööduvate autode rütmis.
vastasmaja akendelt
peegeldub tõusev päike
mu silma.
kassipäeva hommik.
23. juuli 2008
murphy, nagu ikka
sel kenal hommikul, kui ma ostan kohvi kaasa tööle siis lõpuks, on sekretär puhkuselt väljas ja kohvimasin töötab :P
täna õhtul olen hernetakso ilmselt. kesklinnast Mähe taha, siis linna teise otsa Õismäele ja lõpuks koju. sest muidu lähevad herned raisku ja nimelt on laps ja herned linna eri otstes.
einoh, muidugi tuleb kaks minutit hiljem mõte, et kui ma ikka ise täna ei suuda nii palju liigelda, siis saab linna ühest otsast herned kesklinna homme hommikul ju lasta tuua. jääb vähem seiklemist.
22. juuli 2008
kohv, tulirebane ja bikiinid
sõin oma tööle kaasa ostetud salati ära ja lootsin, et kõik on hea. no ei ole. sekretär on puhkusel ja kohvimasin veest tühi ja keegi ei saa või oska seda täita kah. lisaks kuluks tükike magusat ka ära. olgu see peale kaheksat või rummikoogike või midagi. kohviga muidugi. aga pole magusat ka. sest ma ei ostnud. sest ma arvasin, et pole vaja. ja isegi kui ma võtaksin kätte ja tooksin selle magusa, siis ma peaksin kohvi ka tooma. sest ilma kohvita ma ei taha ka. nokk kinni - saba lahti.
aga ma ei viitsi siit veel kord kusagile koperdada. parem halan blogis. sest see on märksa lihtsam (mitte)lahendus.
P.S. kodus ma muidugi upgradesin oma Firefoxi ära ja nüüd jälle mingid pluginad ei tööta. TabMixPlus kaasa arvatud ja see on nii rõve, et ma pean akende vahel kerima ja ei näe hoobilt, mis mul lahti on. noh, akende listist näen küll ka. aga selle jaoks pean ma jälle hiirt liigutama. ilmselt on mingi shortcut ka olemas, aga ma pole vaevunud miskipärast seda selgeks tegema. tegelikult mulle meeldivad shortcutid märksa rohkem kui hiirega siiberdamine.
P.P.S. ma ostsin orani moblakoti omale (et olla aus, siis eile sain omale orani raamiga päiksekad ka. ja nädal tagasi Anttila poest Viljandis oranid Karhu Originals tossud, allahinnatud!). vana punane läheb pessu ja siis kärab veel veidi ilmselt. aasta on siis see aeg, millega ära kulub täiesti. kusjuures ärakulumine meenutab eilses mingis seltskonnaajakirjas olnud juttu ee.. Airi Ojaveega vist, kes ütles, et ta kuluvad bikiinid veerandi suvega läbi. et pleekivad ära või nii (seda ma lugesin täna, sest mind ikka vaevas see küsimus, et kuidas need tal ära kuluvad küll. ühe tuttava mõte, et äkki suusariiete all kuluvad kiiremini, ei tundunud päris hästi klappivat veerandi suvega). huvitav, kus ta küll suvitab?
ellujääja
lugesin CV eileõhtust sissekannet ja see lõi mind pahviks. miks ma pole ise nii lihtsa asja peale tulnud?
kui panna kogu oma energia ellujäämisele (olgu see füüsilises või vaimses mõttes), siis polegi võimalik selle kõrvalt midagi üles ehitada. või juba ehitatut korralikult hoida.
sest just nii on see tiominud ja ma tean seda. aga ma pole iial mõelnud selle peale niimoodi või üritanud-osanud sõnastada.
kuigi, ellujäämisinstinkt on mul väga tugev, nii et küllap ma jõuan selle ellujäämisega (ja selle juures mingite muude asjade kadumisega) kokku puutuda veelgi.
21. juuli 2008
mõtted kodu ümber
tööl üle 10 päeva taas.
korrus on üsna väljasurnud. meie koridori mööda kõige tagumine uks on ainus, mis lahti on ja nii ma võtan sekretäri asemel vastu kirju ja pakke. milledega ma ei oska midagi peale hakata.
nädalavahetusel vaatasin kodus ringi ja avastasin taaskord, et mul on ruumipuudus. mul on vaja hoiuruumi ja korteris pole seda kusagilt võtta. kuidas mul on nii palju asju?
eilegi loobusin mõnedest. sõbranna, kes sätib omale linnaelu sisse, maaelu kõrvale, sai mu köögist päris korraliku noosi. mina loobusin hulgast oma vanadest kuivainetest koos karpidega tema koera kasuks.
ja RM tahab endiselt oma tuba.
kas ma olen suuteline tegema ümberehituse tubades ning keldri korda ja tekitada sinna mingi hoiuruumi või peaks tõsisemalt mõtlema linnast ärakolimise peale?
mõlemal juhul on piirav tegur eelkõige raha. ühel juhul koliks seda rohkem ja teisel vähem. aga kuluks ikka.
pesumasin hakkab ka ikka täitsa üles ütlema.
20. juuli 2008
muuga sadam
19. juuli 2008
öö uitmõtted
lõpetasin oma öise töö, täna nii hilja.
see öine pilt, mille ma oleksin tahtnud siia panna, ei ole minu arvutisse jõudnud. nuuks.
aga öö on täis mõtteid ja tundeid. mida ma järjekordselt tapan ja tapan. kuni ma olen piisavalt väsinud, et voodisse kukkudes uinuda. tegelikult ma olengi. aga ma siiski kardan seda ööd.
'imelik on magada siin üksi, kui sind ei ole'.
hajuvad sõnad kusagilt.
ma ei oska varsti kellegagi koos magada. sest see tähendab hommikusi lahkumisi ja teadmatust, millal on järgmine öö mitteüksi. isegi siis, kui ma arvan, et ma seda tean, ei tea ma tegelikult.
see meenutab mulle seda, et teleturu reklaamitud leheimur imebki kuivi lehti siledalt põrandalt, nagu reklaamis näha on. me lihtsalt ise fantaseerime juurde, et imeb muru pealt ja niiskeid lehti ka. see süsteem toimib elus igal pool. me ei näe kosmoselaeva, sest me ei taha näha. elevanti on kõige lihtsam peita. ja nii edasi.
"Hea inimene võib hea eesmärgi nimel teha kohutavaid asju," ütleb Sven Sildnik, viimasel ajal tuntud kui (:)kivisildnik. "Halbade asjade põhjendamatut kiitmist, inimestele valetamist on minu meelest üle mõistuse palju,"
see kõik mahub ühte peopessa suletud öösse.
18. juuli 2008
meeldetuletuseks
pidin selle ka kirja panema, et:
soov hetkes konflikte vältida ja kõikidega hea olla lõpeb sellega, et konflikte on õhus rohkem ja hea pole kellelgi. ning rohkem kannatavad ikka need, kes on lähemal. as usually.
ehk siis alati tuleb teha valik, kellega ei taha üldse konflikte ning tuleb õppida 'ei' ütlema. sellest on kasu, kuigi algul tundub see väga kole ja hullupööra konflikte tekiteav. aga inimesed harjuvad aja jooksul sellega, et sul on isiklikud soovid ka ja ei ole kõigi lükata-tõmmata.
ma olen selle aja jooksul ära õppinud.
17. juuli 2008
raudteemõtted
ma sõitsin täna hommikul rongiga ja see tekitas jälle väga mitmesuguseid mõtteid. kaduvatest asjadest.
näiteks et vanasti olid rööpaseadjad sellised füüsiliselt kohalolevad tüübid, kes siis keerasid neid pööranguid. ja olid vagunisaatjad ja korras jaamahooned ja rongid vist käisid tihedamini ka.
veel varem oli kitsarööpmeline raudtee, mida oli märksa rohkem kui seda 'suurt'. ja mul on hullupööra kahju, et see viimane omal ajal maha kisti. sest kui see oleks olemas veel, siis saaks siiani paljudesse kohtadesse rongiga (ehk), nagu mujal Euroopas.
aga meil on kõik raudteega seotud kuidagi - kaduv. kuigi teisalt, mingeid nn kiirronge ju tekitatakse. aga kuni meil on ikka needsamad vanad suured rongid, näib kõik nii mõttetu.
ja uusi liine ehitada ei õnnestu nagunii, isegi siis, kui selleks raha leida. sest mittekeegi ei taha ju, et mingi rong tema elamise lähedalt mööda läheks. jah, autorahvas nagu me oleme, ega enam ei harjuta inimesi naljalt rongile ümber. kuigi kütusehindade tõusuga - mine tea.
aga see on utoopia nagunii, sest meie rongiliiklus on nagu on. diiselrongid käivad harva ja elektrirongidega on kaetud ju ainult paar suunda.
ning kergematest rongidest võime edasi ilmselt unistada.
Haapsalu raudtee üleskiskumine oli ka kuritegu minu meelest.
aga rööpasedjad istuvad nüüd kusagil arvuti taga ja vagunisaatjat olen näinud ainult Türil...
tegelikult oleks siin mingi pildi aeg, ammu juba. aga täna ei jaksa enam panna.
16. juuli 2008
lolcat test
Daki juurest leidsin.
Your result for The Which Lolcat Are You? Test...
Lion Warning Cat
67% Affectionate, 73% Excitable, 36% Hungry
To see all possible results, checka dis.
Take The Which Lolcat Are You? Test at HelloQuizzy
back in da city
et ma olen nüüd siis tagasi. tegemist on kuhjunud ja järgnevad paar päeva on ka sisustatud.
ma pean jälle midagi ette valmistama, välja mõtlema, logistikaga tegelema. brrrr! nii palju siis puhkusest. seda puhata ja mängida aega on nagu liiga vähe.
peangi minema mingi paberimajandusdega sahmima.
vannis tahaks logeleda.
ja magada.
13. juuli 2008
metsas ära
jään siia kauemaks kui planeeritud, sest mõnus on. võimalik on ka õnneks.
kuigi oleks olnud võimalus täna õhtul Tallinna ära saada. millel oleks ka omad plussid olnud.
homme on nüüd vaja veidi töiseid asju siin teha - aga see on ikka teine asi kui linnas.
11. juuli 2008
Marjasoos
kõik on teistmoodi kui varem. hoovile kerkib uus maja, meie "tavalises" toas on ehitusmehed ja õues lõugab SkyPlus. õnneks vaid tänase õhtuni.
RM läks perepojapojaga kuuri katusekambrisse ööbima, aga öösel kella 4 ajal hakkas neil seal maru külm ja lõpuks maandus ta ikka minu juurde. aga päris mõnus oli, et poisid kahekesi normaalsel ajal eraldi magama said.
kuna täna ehitusmehed lähevad puhkusele, siis vaatame, mis ööseks orgunnime. kas poistele posu tekke kaasa või kuskile mujale. sest nad saavad kahekesi kenasti hakkama, hoolimata oma vanusevahest.
mina, nagu ikka, hakkan kohe koristama ja süüa tegema.
sest nagunii ma unustasin päevitusriided maha ja teisalt ei kipuks seal ehitusmeeste rõõmuks poolepaljalt koperdama nagunii. kuigi metsaalune on maasikaid ja metsmustikaid täis. kukeseeni leiaks ehk ka. ja kausitäis murakaid on samuti laual ;)
9. juuli 2008
õhtused täpsusharjutused
relvadega puutusin ma lähemalt kokku pubekaeas, kui mu ema töötas lasketiirus. lihtsalt valvurina. aga aeg oli selline, et ikka sai laskma, kui omal aega ja tahtmist oli. ega ma palju käinud, aga suutsin piisavalt muljet jätta, et mind tollasesse TSIK-i üritati püstoli peale meelitada. olin laisk, mugav ja teise trenniga (siis veel) seotud ning jäin kodu kõrvale kooli edasi.
hilisemad kokkupuuted on olnud kaootilisemad. aga ma siiani naudin, kui saand vahel relva käes hoida. ei midagi militaristlikku selle juures. ma ei talu sõda ja ma oleksin täitsa rahul, kui maailm oleks relvavaba. aga kui nad juba olemas on, siis võib ju mõnega nendest sõber olla.
sportpüstolist ma muidugi niimoodi kahe käega ei tulistanud. aga see on õhtul, üsna väsinuna ja siis tundus selline 'politseiasend' parem.
oma laskmiskiirusega ma millelegi ei pretendeeri. tihedusel pole siiani väga viga ;)
muuhulgas aitab see tegevus vahel ka pingeid maandada. ainult väga ärritunult ei tasu vist laskma minna :P ikka siis, kui oleks rahunenud, aga pinged sees peidus. saab välja tulistada. noh, muidugi mitte vastu liiklusmärke ega üldkasutatavas kohas ;)
igapäevast relva ma kindlasti ei soovi omale ja ilmselt kedagi maha kõmmutada ei suudaks nagunii. aga sportlikus mõttes väike õhupüstol - miks mitte?
ja RM-ile peaks ka õpetama, kuidas tegelikult relva suhtuda.
loomulikult ei ole pilt taaskord minu tehtud ;)
paari lausega juttu vahele
peaks mainima, et kehvema tuju päevad mõjuvad tööviljakusele kuidagi hästi. sest siis ei taha nagunii midagi teha ja teen pigem tööd. kuigi veidi sõltub ka, et mismoodi täpselt kehv on.
nädala lõpul pean kätte võtma ja vajalikud projektiasjad joonele viima. need kõik mis on. et mitte hätta jääda ja oma vahepealsed lisarahasüstid kätte saada.
aga ma loodan seda teha linnast väljas :)
Noarootsi oli muide väga värskendav. kahju, et üritus nii lühike oli lausa.
8. juuli 2008
Spithami
7. juuli 2008
ma oleksin jalgratta alla jäänud
olen mina siis Pärnu maanteel Laste Maailma ees üle tee astumas. veendun, et vasakult tulevad autod on kõik hästi kaugel ja hakkan oma esimest sammu kõnniteelt tegema..
... kui kihutavad mööda sõiduteed paremalt kaks jalgratturit ja tuhiseb minust mööda. omavahel rääkida karjudes, nii et üks neist ei vaadanud isegi ette mitte.
aga kui ma oleksin sekundi murdosa võrra varem astunud?
ma pooldan küll jalgrattaga liikumist linnas ja mul oleks hea meel näha, kui jalgrattaid oleks Tallinnas liikvel rohkem. aga elementaarseid reegleid peaks ikka jälgima!
6. juuli 2008
kokku-lahku ja muud grammatikat :P
mina, tuntud tüpograaf ehk hooletusvigade tegija, võiks muidugi vaikida grammatika koha pealt.
ja mis puutub hooletus-kiirustusvigadesse, siis nende kallal ma ei virisegi. need on muide reeglina päris kergelt äratuntavad.
aga viimasel ajal on jubedalt silma torganud kokku-lahku kirjutamine. on sõnu, millede puhul võib nii ja naa, ilma et see silma riivaks. aga teatud olukordades on ikka kindlad reeglid. vot, jälle, ma ei ole grammatika teoorias väga tugev, nii et pean näidetega seletama.
mis riivavad minu silma, on sellised asjad nagu:
suhtlus fraasid
pilditöötlus programm
...
saate ju aru küll mida ma mõtlen?
et need on sellised näited, mille puhul minu meelest ei tohiks üldse kahtlusi tekkida, kuidas kirjutada. sellega, et gi/ki liidet ei kasutata õigesti, olen ma peaaegu harjunud. aga sellise lahkukirjutamisga veel mitte :)
4. juuli 2008
kurat, ma olen tüdinenud..
sellest, et ikka kerkib tööl mingeid imelikke asju üles. jälle ja jälle.
raske on töötada, kui tegelikult ei ole ülesanded täpselt fikseeritud.
sain praegu ühe maili (mitte ainult mina, kogu kollektiiv), kus oli kirjas üks puudus meie töös. see ei olnud üldse minu pihta. aga igal juhul saatsin ma vastuse, kus ütlesin, et mina enam ei teagi, mis on meie kohustused ja mis mitte. sest ma ei teagi mõnede asjade puhul. neid ei ole fikseeritud kusagil. nii et ma pean iga kord küsima või oletama midagi.
üleüldse on täna selline natuke kuri tuju ja juhe koos.
3. juuli 2008
kolmekesi jäätistega
2. juuli 2008
nii on
CV oli see, kes kirjutas, et kui ei kanna meiki iga päev, siis hangi omale nühkimiskindel ripsmetu :P
ma tunnen end täna just sedamoodi ja püüan kramplikult meeles pidada, et ma ei tohi silmi nühkida. tavaliselt polegi väga vajadust, aga see on Murphy muidugi.
1. juuli 2008
minu töönädal algas täna
Väga Töine Päev.
põhimõtteliselt töötan täna hommikul 10st kuni üle kesköö. ei, ma ei tee vaid ühte asja selle aja jooksul.
üldse on tihe nädal ees. aga küllap see on vaid hea.
üleeile ära kõrvetatud nägu annab juba veidi tagasi ja ma ei näegi väga keedetud vähina välja.