kj kaadrikarp vol 6: Middle East in the Magnifying Glass

Downhill Vaudeville

Thu, 07 May 2009 23:30:42 +0000

by the Red Sea

...

paus,
paraku.
pardon.
pea p�sti.
pean p�evikut.
peagi paljastan.

Damascus Underground

Wed, 15 Apr 2009 15:29:15 +0000

...

jammin' in my bedroom, as a matter of fact...

Erakorraline teadaanne!

Wed, 25 Mar 2009 17:58:50 +0000

Mul on r��m teatada, et laup�eval lisandus mu niigi eklektilisele h��letamiskarj��rile oluline verstapost. Nimelt leidsin end kella kahe paiku p�rastl�unal ei v�hem ega rohkem, kui kahe v�rvi keskelt. Sinine ja valge. Valge ja sinine. L�putult lumised n�lvad ja tipud ning relvitukstegevalt sinine taevas. Olnuks mul GPS �hes, k�ikunuks selle k�rgusn�it 2900 ja 3000m vahet.

Vaikus. V�rratu vaikus. Kuni tuul tuure t�stab ja seni vagusi orus p�sinud pilvemassiive uludes minu poole t�ukab. Aukartust�ratav m��r nihkub �ha l�hemale, �hvardades mind ehk parimal juhul veerandtunni jooksul tihke valge vatiga katta ja �mbritseda. Tavaolukorras plaksutaks ma r��must k�si, ent 3km k�rgusel merepinnast v�ib pilvedega �hes saabuda juba kuri k�lm ja tige tuul. Ahjaa, nagu ma �sja avastasin, on mu kompass kotis p�rutada saanud ning punane osuti n�itab, kuhu juhtub...

...kuni korraga eristab mu k�rv ulguva tuule vahelt mehhaanilisemat sorti kiunumist. �ksteise j�rel paiskuvad l�bimatuna n�ivast pilvem��rist v�lja mootorsaanid maskistatud meestega, nagu r�hm apokal�ptilisi ristir��tleid. Mootorratsud rebivad end must m��da otsekui madallennul, paisates �hku laiad lumevallid. Mul j��b �le vaid aimata, mida v�isid m�elda mehed ise, leides kolme kilomeetri k�rgusest t�hjusest eest p�stise p�idlaga poisi.

Edasi l�ks k�ik juba lihtsalt ja ladusalt - hetk hiljem hoidsin end �he k�ega elu eest kinni, teine kulus pildistamisel marjaks �ra. Lai irve ei kadunud mu n�olt ka siis, kui lumi oli juba kurguni ja pisaradki vastutuulest silmis. Priceless!

Tartous - Latakia (1/2)

Wed, 18 Mar 2009 01:07:26 +0000

Kell sai �sja kaksteist, taevas on pilvitu ja p�ike paistab soojalt. Deir-Ez-Zori, k�rbelinnakest elegantse Eufrati kallastel, 200km jagu ida poole, katsid eile samal ajal juba tihked liivapilved. M�ne tunni eest oli liivatormi h�ngu tunda siingi, �nneks ilm siiski selgines. Vastasel juhul ei k�iguks ma hetkel laptop�iga lahtisel r�duuksel. Kardan, et korpuset�is S��ria k�rbetolmu v�rduks garantiipaberite pooleksrebimisega. Hea meelega vedeleksin tegelikult lausa keset r�du, ent mu p�hjamaiselt lumivalge arvuti l�petaks kardetavasti parandamatu p�ikesep�letusega. Ja mis m�rksa t�htsamgi, bokserite v�el avalikult peesitada keset konservatiivset islamikantsi oleks siiski ��retult n�me. Varjan end praegugi poolenisti r�duukse ette t�mmatud kardinaga, nii et parima piilumise korral v�ib v�ljast n�ha vaid mu saledat s��rejooksu. Tavaolukorras ei riskiks ma sellisegi enesepaljastusega, ent peale kaht n�dalat r�skust ja rahe loodan, et m�istate mind.

Ahjaa, kas ma mainisin ikka juba, et mul on t�na p�ris oma r�du. Juba eile p�rastl�unast saati. Ja p�ike paistab soojemalt, kui ta seda suve l�pust saati on teinud. V�hemalt minu jaoks. Kui ma pilgu ekraanilt t�stan, n�en vaid poole kilomeetri kaugusel sadadest sammastest ��ristatud iidset alleed. Bel�i templist kuninganna Zenobia paleeni ulatuv v�imas kolonnaad on enam kui kilomeetri pikkune ning jookseb mu r�duga paralleelselt. Seitsme aastase valitsusaja jooksul alistas tarmukas Zenobia kogu S��ria ja alam-Egiptuse ning saatis oma v�ed l��nes kuni Fosforuse v�inani - kohe n�ha, et Kleopatra kauge j�reltulija. S��rane avalik n�kkus�litamine Rooma Impeeriumile ei saanud aga heaga l�ppeda ning aastal 272 koliski v�imas valitsejanna keiser Aureliuse v�gede "lahkel kutsel" Rooma vangip�lve.

Palmyra, kohalike k�nepruugis Tadmor on tegelikult asustatud olnud juba paleoliitikumist saati. Keset halastamatut k�rbe laiuv oaas on aastatuhandeid olnud oluliseks peatuspaigaks Vahemere ja Araabia Lahe vahet voorivaile karavanidele. Minu jaoks t�hendab Palmyra teise "Suure P" kirjasaamist. Esimene oli Persepolis Iraanis ja Jordaaniasse, Petrasse j�uan ehk m�ne n�dala p�rast. Inshallah. Persepolis, Palmyra ja Petra - L�his-Ida kroonijuveelid. PPP.

...Tagasi t�nasesse. Vasakule kiigates turritavad Bel�i templi �mber ja taga niisiis �lalmainitud oaasi tuhanded palminupud. Datlipalmidest tulenevadki koha m�lemad nimetused - nii ingliskeelne Palmyra, kui araabiakeelne Tadmor. Ja kui ma pisut vasakule k��nitan, kerkib uksepiida tagant m�e otsast n�htavale "vaid" nelja sajandi eest Emiir Fakhr Al-Dini poolt lisatud Araabia-stiilis kindlus. Kuninganna palee ja emiiri kindluse vahelistelt m�en�lvadelt kumavad aga k�mnete matusekambrite ja kalmutornide pooleldi kokkupudenenud riismed. M�ni seisab siiski ka endises hiilguses.

Kui pilk tagasi klaviatuurile p��rata, v�ib m�rgata mu violetseks v�rvunud s�rmeotsi; ja kui ekraan piisavalt h�sti peegeldaks, siis ehk ka huulte liiglillakat tooni. Juhtub, kui nii hommikust, kui �htust vitamiinidoosi ammutada punastest apelsinidest - ega neid asjata inglise keeles vereapelsinideks ei kutsuta. Peale eri sorti apelsinide vitsutan muidugi ka �unu ja banaane ning p�hklikotike on enamasti pidevalt taskus. Dieet, nagu korilastel muiste - ja oi kui tervislik! Sekka ka m�ned muna-tomati-kurgi-redise-jms-leivad ning kohalikud humus ja foul kikerhernestest ja ubadest. Enamat ei oska v�ga tahtagi. Erinevalt Iraanist ja Pakistanist... ja Indiast... ja Nepaalist olen magusapoodidest suutnud seni soliidsete ringidega m��duda ning kohalike dessertidega tutvunud vaid tee��rsete pagarite poolt k�ttepistetud palade l�bi. Plaanin end kuise kulgemise l�pul, S��riast lahkumise eel siiski premeerida - astun Damaskuses sisse m�ne isu�ratava kondiitri uksest ja lasen meela naeratuse saatel endale kaasa pakkida "�ks k�igist, palun."

Jutul�ng j�i pooleli aga hoopis teises keskkonnas - klahvide kl�binal siirdun k�rbetolmust n��d hetkega meretuulte keskele, 8. m�rtsist 18. veebruari ja j�rgnen kutsuvatele k�eviibetele pisikesse nurgarestorani. �igemini k�ll pagari�risse, sest leti ees ongi vaid paar tillukest plastlauda ning men�� n�ib piirduvat pirukate ja minipizzadega, mida ahjust meeletu kiirusega muudkui lisandub. Kuluvad loetud minutid, kuni istun juba teetassi taga ja hetk hiljem j�rgnevad ka juustupirukad ja juustust tilkuv minipizza. �eldakse, et tee mehe s�damesse k�ib tema k�hu kaudu - tundub, et pagar Naser teab shorctut�i minu s�damesse - JUUST! Pelgalt k�esolevaid ridu kirjutades on mu s�ljen��rmed kiirendatud korras t��le hakanud ja meenub, mis see miski on, mida eelmises l�igus veel v�ga tahtagi ei osanud.

Inglise keele oskus piirdub Naseril paraku �ksikute s�nadega, pole hullu, seda vahetumalt k�neleb mehe juust. Ladusaks s�naseadjaks osutub hoopis pikka kasvu Mohammed, kelle pilk uitab ja n�pud �ha uute sigarettide j�rele haaravad. Kui p�rin l�heduses asuvate hotellide j�rele, lubab ta esmalt teed juhatada, minutit viis-k�mme hiljem kutsub aga juba enda juurde. M�eldud-tehtud - Mohammed elab oma vana ema-isaga vaid paari minuti kaugusel, 3-4korruseliste korterelamute vahele poetatud pisikeses �hekordses majas, kus v��raste pilkude eest pakub varju sise�ue krooniv lopsakas puuv�ra. Sise�u �hendabki maja eri osi - siit avanevad uksed nii vanemate tillukesse elu- ja magamiskambrisse, Mohammedi k�sutuses olevasse elutuppa, kui ka majast eraldi ehitatud tualetti ja k��ginurka, mis polegi tegelikult muud, kui vaid paljad betoonkuubikud.
Elutoa teisest uksest avaneb pisike koridor, mis k�lgneb Mohammedi arvutitoaga ja l�ppeb otse t�navale avaneva pisikese raudv�ravaloksuga.

Arvutitoast saate adekvaatse pildi, kui kujutate ette m�nda Lasnam�e keldrikorruse arvuti�ri. Kaks seinat�it riiuleid on kaunistatud t�hjade karpidega, mis kunagi sisaldasid emaplaate, klaviatuure, TV-t��nereid jms. Kolmandat seina t�idavad �helt poolt mobiiltelefonikorpuseid t�is riputatud nagid ja teiselt poolt CD ning DVD-plaate tulvil v�retaskud. Neljandast seinast avanevad t�navale vaateaknad ja uks, mis raudv�re �les t�stes v�imaldavad toa hetkega elektroonika�riks muuta. T�nava pool seina ripubki silt paljulubava nimega "Media Lab". Raudv�re p�sib Mohammedi s�nul aga alati suletult, kliendid teavad niigi kuhu tulla ja suvaliste uudistajatega ei viitsi ta kodus olles tegeleda. Viimased 8 aastat ongi 35a. mees tegelenud p�lve otsas arvutite parandamise ja konfigureerimisega, kui vaja, s�tib ka satelliitantenni p�sti ja paneb modemi paika.

Mainitud laserplaadid on loomulikult kohalike "s�ltumatute tehaste" toodang, sellegipoolest on k�ik legaalne ja seadusp�rane. Nagu vennasvabariik Iraangi, pole S��ria liitunud rahvusvaheliste autori�igusi s�testavate kontrahtidega - seega on k�ik m�eldav, alustades Microsofti ja Adobe toodetega ning l�petades Hollywoodi ja popmuusika maailmanimedega saadaval seaduslikult ja vabalt ning seda kopikate eest. Uusimad kinoteosed saab k�tte 7 krooni eest, hulgi ostes ehk 4-gagi - loomulikult DVD-versioonid k�mnete erikeelsete subtiitrite ja k�ikv�imalike extra�tega. Tarkvarakollektsioon v�ib k�ll m�rksa kallimaks minna - tutika DVD eest Adobe, Microsofti, Coreli jms. korporatsioonide uusimate aplikatsioonidega v�ib koguni 10-15 krooni v�lja k�ia. Grand Theft Auto sarjast on saadaval k�mneid modifikatsioone, millest L��s pole kuulnudki. How about Grand Theft Auto - Arabian Nights...?

V�tame istet arvuti taga ja Mohammed asub vastavalt v�imalustele kauge k�lalise meelt lahutama. Esmalt saan t�iemahulise A�st Z�ni �levaate aastak�mnete vanustest popmuusikavideotest. Roxette ja Abba ei ole surnud, Alphaville ning Modern Talking samuti mitte. Noogutan �hinal kaasa, n�en silme eest l�bi vilksamas juhuslikke kaadreid lapsep�lvest ja tunnen, kuidas esimesed juuksekarvad mu peas halliks t�mbuvad. Mohammed t�mbab m�tlikul ilmel suitsu ja �miseb parimaid palasid kaasagi. Pleekinud pop-piina katkestavad �ksikud ootamatud p�rlid a la Fugees, The Bee Gees ja Ziggy Marley. Kui videod saavad otsa, j�lgin �udusega, kuidas Mohammed avab oma pildikataloogi ning esitleb mulle parimaid palasid albumitest nimedega �Hundid�, �Loodus� jms. Kui presentatsioon l�bi saab, haaran ohjad kiirelt enda k�tte, plugin arvutisse oma mp3-m�ngija ja tutvustan Mohammedile alustuseks Mobyt.

M�ni aeg hiljem leiab aset s�rreaalne moment, kui toas kaigub T�nis M�gi v�imas h��l ja mina reaalajas Eesti muusika maestro s�nu p��an t�lkida. "See k�lab rohkem nagu palve", kostab Mohammed. Mis ma oskan kosta, unustasin talle eelnevalt loo nime mainida, ent k�laritest kajabki T�nis M�gi - Palve. Mohammed seab �les vesipiibu ja serveerib matte�t. Matte on L�una-Ameerika p�ritolu �rdisegu, millega t�idetakse pea pool tillukesest chaiklaasist, iga paari lonksu tagant vett ja suhkrut lisades. Juuakse l�bi ise�ralike metallk�rte, mille alumises otsas olev s�el takistab taimepuru suhu j�udmast. Minu jaoks on tegu esmatutvusega, aga t�itsa mekib ja j�rgneva k�mmekonna p�eva jooksul j�uan alla kallata t�en�oliselt sadu klaase matte�t. Saladuseks j��b paraku, kuidas too L�una-Ameerika taimesegu just S��ria rannikul nii populaarseks on saanud.

Edasi kulgeb p�ev juba m�rksa huvitavamalt, vestleme poliitikast ja religioonist, L��nest-Idast ja erinevast kultuurifoonist. Noogutame ja n�ustume ning leiame t�en�oliselt vastastikku, et meis on m�rksa enam �hist, kui esmalt arvata v�inuks. Kui mu pilk langeb elutoa seinal olevale Neitsi Maarja pildile, t�psustan igaks juhuks Mohammedi usukuuluvust. "Ei, ei, ikka moslem, ent paku, palju ma Piiblit olen lugenud... V�hemalt viisteist korda." Olen s�natu ja mainin, et ateistlikus P�hja-Euroopas suudaksid temaga sellisel juhul konkureerida vaid vaguraimad kirikuh�rrad.

Mohammed lisab, et kuulub Alawi moslemite hulka - Alawi�d on sekt �iia moslemeid, keda eelk�ige just S��ria rannikualadelt v�ib leida. Oma nime on k�nealune sekt saanud prohvet Muhammadi onupoja/v�imehe (don�t ask) Ali ibn Abi Talib�i j�rgi ja nende kiindumuse t�ttu Ali vastu peab traditsiooniline islam Alawi�sid ekstremistideks. Alawi�d usuvad Koraani esoteerilisse t�lgendamisse ja kuigi ametlikult tunnustatakse islami viite sammast (pole jumalat peale Allahi; igap�evased palvused; Ramadani pidamine; palver�nd Mekasse ning almus vaestele), peavad Alawi�d mainitud "sambaid" liiga puhasteks selleks, et �kski surelik oleks priviligeeritud neid j�rgima. Nii S��ria president Bashar-al-Assad, kui ka suur osa s�jav�e- ja luurejuhtkonnast kuulub Alawi�de hulka - olgugi et 70% ulatuses sunniitidest asustatud riigis ollakse oma kahe ja poole miljoniga tugevas v�hemuses. Presidendi abikaasa j�llegi on sunni moslem - lambad s��nud, hundid rahul.

See selgitab ka kohalike naisterahvaste katmata p�id, l��nelikke riideid ning peavoolu-islami silmis jumalakartmatuid tavasid - noored kurameerivad vabalt ja vahetult, neiud istuvad kavaleridel s�les ja hoiavad k�si ning segaseltskondades t�illimine on igati aktsepteeritud. Abielueelne seks, t�psemalt siis penetratsioon, on enamasti siiski tabu. Alawi�ks vaid s�nnitakse, usup��rajaid vastu ei v�eta. Samuti ei avalikustata omi p�hasid tekste, suurem osa Alawi�dest endistki ei tea suuremat nende sisust ja sekti teoloogiast.

Hoolimata dial-up �henduse ��rmisest aeglusest suudame Google Earth�is peagi mu Eesti kodukatuseni sisse zoom�ida ja hetk hiljem v�in Mohammedile n�idata oma koduseid metsamatku ja rannaradu. Paari nupulevajutusega taandub Eesti p�hjarannik taas pisikeseks t�piks, maakera nihutab end ja juba ongi eristatav Mohammedi kodu�ue palistav puuv�ra. Tere tulemast 21. sajandisse. Plaanin j�rgmisel p�eval Latakia poole edasi liikuda, ent Mohammed veenab mind teisekski ��ks Tartous�i j��ma, ettek��ndeks Naseri korraldatav vesipiibu/veinit�ill. �htu l�petab kerge eine t�naval, sundimatu vestlus rannapromenaadil ja ettearvatavalt struktureeritud 4kroonine Hollywoodi film.

P�ev veereb juba vaikselt l�unasse, kui endid viimaks laisalt �les ajame. S��me hommikust ja, saanud k�ne Mohammedi vennat�trelt, l�heme koduvisiidile. Mohammedi venda pole paraku kodus, nii v��rustavadki meid tornelamu �lakorrusel vaid Mohammedi vennanaine ja -t�tar. Traditsioonilises moslemiperes oleks sel paha maik manu, kui naispere ilma pereisa juuresolekuta v��ra mehega s�distaks, ent siin on atmosf��r t�iesti l��nemeelne. Limpsime matte�t, popsime vesipiipu (nargila) ja puhume juttu maast-ilmast. Akna taga uluv tuul meenutab mu enese esimest 10 eluaastat 16korruselise tornelamu tipus.

Paari tunni p�rast j�tame s�damlikult h�vasti - kuna j��n Tartous�i veel p�evaks paigale, olen otsustanud t�na S��ria ainukest saart, linnast linnulennul vaid kolme kilomeetri kaugust Arwad�i k�lastada. Mohammed poetab mind koduteel jahisadamasse ja vaid veerand tundi hiljem ongi piisavalt reisijaid koos - m�ned armunud paarikesed, kaubalast ja muidu saarelised. Laveerime m��da saare �mber traalivatest kalalaevadest ja oleme 20 minutiga kohal (�ks ots 7kr). N�ib, et lapsi on saarel enam, kui t�iskasvanuid - igast suunast kostab kisa-k�ra, kilkeid ja naeru. Suur osa j�nglastest on omadega nii ametis, et ei tee tulnukat m�rkamagi. Karatakse keksu ja peetakse hasardirohkeid klaaskuulimat�e. Elu saarel n�ib j�rgivat loomulikku r�tmi - poisikesed ujutavad kivirahnude vahel plekist volditud laevukesi ja vanemad peavad juba isa paadininas junkruametit, et �hel heal p�eval kaptenirool �le v�tta. Id�ll missugune, ent ma ei loo illusioone - seda raskem v�ib olla sissekulunud raamidest v�lja murda, kui peas peaks puhuma teistsugused tuuled.

...

Vaevalt poole tunniga olen saarele kiirustamata ringi peale teinud ja sukeldun kitsaste umbt�navate lab�rinti. Majaseinad ja t�navam��rid kannavad endal l�putult kritseldusi ja eriv�rvi sirgeldusi ning n�ivad olevat saare noorsoo kollektiivse teadvuse kandjaks. V�i �tleme siis Web 0.1. Lisaks loendamatult m��rdunud k�ej�lgi ja tolmuseid pallimustreid. Siin-seal on t�navanimede k�rvale kinnitatud sildid tekstidega "Sanitation is pride", "Sanitation is faith" ja "Sanitation is worshiping". Varem v�i hiljem koondub suurem osa t�navaid saare keskel k�rguva vana kindluse �mber. Turnin kindluse nurgatorni m��ridel ja lasen k�rvus vuhiseval meretuulel seguneda laste kilgete ja kajakate kriiskamisega. Saareid�ll.

Teel tagasi sadamasse m��dun t�navav�lvi alla �lesseatud turuletist, kus v�ljas rikkalik valik piltpostkaarte armastatud presidendi kujutisega. On president lipsus-kuues ja president vabalt p�ikeseprillidega; president paraadmundris ja president perega; president lipu taustal, president vapi taustal, president eest ja tagant, president vasakvaatest ja paremprofiilist. You get the point. Sadamas puhkavate paatide lipuvardad v�nguvad tuules ja pooled lipud on j�releandmatu meretuule k��sis puha narmendavateks piraadiplagudeks kulunud. Kui tagasiteele asume, on taevas saare kohal juba violetseks t�mmanud ning kahvatu p�ike poetab pea viimase ohkega horisondile kogunenud pilvepatja.

Jalutan paar kilomeetrit m��da h�marduvat rannapromenaadi tagasi Mohammadi poole. Pisut Pirita tunne on.
10 paiku �htul seame sammud Naseri restorani, kuhu peagi koguneb pea tosin s�pra-tuttavat-onupoega, kelle nimed mul �hest k�rvast sisse ja teisest otse v�lja l�hevad. Satun seet�ttu hiljem paari pisut piinlikku olukordagi, ent mis seal ikka... katsu sa keelebarj��riga (ja ilma selletagi) ning pinnapealse vestluse k�igus m�ne s�naga selgitada, et tegelikult on nimed ju ��rmiselt �let�htsustatud kontseptsioonid ja halvimal juhul koguni t�heahelad, mis meie pilvi paitavaid Egosid koos hoiavad. Ja noh, �hte Kristjanit on kerge meeles pidada, aga tosinkond pidevalt vahetuvat Alid, Ahmedi, Husseini ja Saidi n�uab ka tosin korda rohkem t��d.

Peagi pannakse p�sti lausa kolm vesipiipu, laud on lookas matteklaasidest ja Naser v�lub v�lja kaks pudelit punast veini. Vestlus lainetab omas taktis, kohati mind pea purustatakse k�simuste ja p�ringute laviini all, siis j�lle unustatakse hetkeks ning m�ni meelierutav teema p�hib �les meeste omavahelise araabiakeelse keeristormi - t�nuv��rsed puhkepausid nii mulle, kui Mohammedile, kes seltskonnast ainsana vabalt inglise keelt valdab ja on seet�ttu sunnitud t�lkima nii mind, kui mulle. Ja kohati unustan isegi, et ei valda kohalikku keelt ning leian end s�venenult vestlust j�lgimast. On ju s�nastruktuurid vaid osake kommunikeeritavast infost ja kui ka teema ise selgusetuks j��b, siis ehk seda pareminigi avanevad k�ner�tmide ja h��lek�la, intonatsiooni ja r�hkude kaudu k�nelejate endi karakterid.

Laua tagant k�ib l�bi ka 19a. Aiham, kes mulle vahepeal oma telefoni salvestatud muusikavalikut demonstreerib - Eminemist Spice Girlsi ja 50 Cent�ist Madonnani. L�bi �ksikute ingliskeelsete s�nade ja Mohammedi t�lke tuleb jutuks, et Aiham on samuti Latakiasse minemas, seda k�ll laup�eval, ja et kui ma seni ootaks, v�iksime koos minna. Ma ei ole pakutud variandist just eriti vaimustuses - esiteks t�otab suhtlus noormehega tema praktiliselt olematu inglise keele oskuse t�ttu ��rmiselt vaevaliseks kujuneda, samuti on ta esmapilgul v�rdlemisi pinnapealse mulje j�tnud. Ja... kui p�ris aus olla, tunnen ma end m�neti k�lalislahkuse pantvangi sattununa. Hostage of hospitality. K�ik on ju enamasti toredad ja lahked ja s�bralikud, aga... �ha tihedamini tunnen pealesuruvat igavust - vahetuvad k�ll n�od ja nimed, ent nargila-matte-nargila-matte-rutiin aina kordub.

Kahe kohal viibitud p�eva asemel tunnen, nagu oleks selja taga juba kaks n�dalat. Et v�ltida muljet arrogantsist ja t�namatusest, mainin veelkord, et asi on minus, mitte mu kaaslastes - olgu riigiks siis S��ria, Pakistan, Hispaania v�i mistahes. Iga maa noortel on oma sissekujunenud r�tmid ja korduvad tavad ning, kui v�ga ma ka �mbritsevat seltskonda parasjagu ei naudiks, tuletavad just sellised kordused meelde endagi koduseid argirutiine ja laup�evi, mis ei erine reedeist; �htuid, mis ei erine hommikuist. Same old, same old.
Niisiis �tlen Aihamile viisakalt "Ei, ait�h", sellegipoolest j�tab noormees mulle �hes telefoninumbriga ka k�llakutse laup�eva �htuks ja libistab lahkudes mu randmele oma k�eketi, mille lakitud puuklotsidest moodustub "J-E-S-U-S". Hostage of hospitality. N��d on mul paradoksaalse v�ljendi kinnituseks siis ka f��siline "raud" �mber k�e - �hes sellega moraalne kohus Aihamile laup�eva �htul v�hemalt helistada.

Kui pean �htu l�petuseks j�rjekordselt oma usulisi t�ekspidamisi selgitama, j�uan fraasini "Every man should create his own religion." K�ik (moslemid), v�lja arvatud t�se dressides lihunik, n�ustuvad minuga. Ilus. Lihtne ja ilus. Enne laialilagunemist uitame veel kambakesi l�bi �ise linna, just goofing around. Just boys being boys. VIP-hotelli valvavale relvastatud s�durile h�igatakse naerulagina saatel "He�s our hostage!"
Bingo. Hostage of hospitality.

J�uame tagasi Mohammedi poole kella 2-3 vahel. Vajume kumbki v�sinuna oma asemeile, ent Mohammed viivitab tule kustutamisega, k��nitab end m�ne aja p�rast �le voodiserva ja hakkab r��kima. Sellest, mida usub ja arvab ja teab. Ja p��ab mulle korduvalt selgitada, et kas ma ei arva, et k�ike, mida ma teel olles olen �ppinud, oleks v�imalik �ppida ka paigal olles ja et kas mul poleks aeg "jooksmist l�petada". P��an omalt poolt selgitada, et pole kordagi v�itnudki, nagu oleks f��siline liikumine mosaiigikildude kokkupanemiseks h�davajalik - see on lihtsalt minu tee ja minu valitud enesev�ljendusviis k�esoleva illusoorse reaalsuse raames; ja et pigem olen esmakordselt elus "jooksmise l�petanud", et keskenduda ainsale j��gitule t�ele - k�esolevasse hetke. Teelolek, kui elamise/olemise universaalne vorm. There�s only Now, Now, Now...

Kui Mohammed j�uab jutuj�rjega oma eraldatusperioodideni, k�nelen talle pikalt Vipassana meditatsioonipraktikast, millega puutusin esmalt kokku Nepaalis ja seej�rel, pea aasta hiljem Jaapanis. Kui saabub �ige aeg kogutud kogemused struktureeritud j�rjestusse seada, mainin seda kindlasti ka k�esolevas blogis - seni ma teemat l�hemalt ei puudutaks. Tean, et kui p��aksin midagi kokkuv�tlikult v�i l�hendatult seletada, l�petaksin tund-paar hiljem siiski kogu loo �ra r��kimisega - ainult et teeksin seda kaootiliselt, alustades l�pust ja l�petades alguses. So, later.

Kui poole viie paiku endid viimaks puhkama seame, lisab Mohammed: "Arva, kes mind paremini tunneb? Kas s�brad-tuttavad t�na�htusest piiburingist, kellest nii m�ndagi tunnen juba lapsep�lvest saati v�i sina, kellega oleme tuttavad vaevalt kaks p�eva...?"
Ja see on lausa traagiline, et sellised paradoksid �ldse v�imalikuks saavad osutuda - ehe n�ide sellest, kuidas me aasta(k�mne)id tunneme inimesi, neid kunagi ja kordagi tegelikult tundmata. Ja siis kohtuvad kaks inimest planeedi eri nurkadest, suudavad �le olla ja m�elda ja suhelda oma absoluutselt erinevast kultuuri- ja religioonitaustast ning sotsiaalsest foonist ja saavutada harmoonia keeles, mis pole kummagi emakeelekski. Ilus. Lihtne ja ilus.

Ahjaa, �ise linnaluusi l�pus suutsid Mohammed ja Naser meelitada mind siiski veel p�evaks Tartous�i j��ma. "Sa pole S��rias k�inud, kui pole Amriti n�inud," kirjeldasid mehed linnal�hedasi v�ljakaevamisi. Tol hetkel oli k�ik j�lle tore ja huvitav ning n�ustusin pikemalt m�tlemata. Kui hommik aga j�rjekordselt l�unasse, ja l�una p�rastl�unasse venis, olin juba otsust kahetsemas. Samuti otsustasin �ise vestluse j�rel l�petada halva m�ngu juures hea n�o tegemise ning k�nelesin aheltossutajast Mohammedile ilustamata oma suhtumisest sigaretisuitsu. Mohammed pildus seepeale nii lapsikuid v�iteid, kui �ritas ka kogu lugu naljaks keerata. Loomulikult oli tegu tema koduga ja mul polnud v�himatki �igust teha ettekirjutusi selle kohta, mida-kuidas-ja-kui-palju ta oma kodus teha v�ib - olgugi, et kolmap�eval esmakordselt tema juurde saabudes tervitas mees mind s�nadega "Palun tunne ennast t�pselt nagu kodus - minu kodu on sinu kodu."

Mul oli aga t�ielik �igus lahkuda mistahes hetkel ma seda vajalikuks pidanuksin. Ja ma olingi ��repealt minemas - ei, mitte solvunult uksi pr�mmides hetkeemotsiooni ajendil v�lja jooksmas, vaid kaalutletud objektiivse otsuse j�rel kotti pakkimas. Mitte "karistuseks" v�i konflikti kulminatsiooniks, vaid vastupidi - konfliktsituatsiooni v�ltimiseks. L�ks aga teisiti. Pea samaaegselt saabusid Mohammedi t�druks�ber ja Naser ning Mohammed kadus neiuga k��ki, j�ttes mind Naseriga naljatlema. Hoolimata Naseri �limalt piiratud inglise keelest omas ta armastusv��rset huumorimeelt ja ei v�sinud seda igal v�imalikul hetkel lingvistilisest barj��rist hoolimata teiste meetmetega demonstreerimast.

Kell oli juba neljale l�henemas ja mina Amriti-tuuri m�ttes maha matnud, kui Naser mobiliseeris oma taksojuhist s�bra, kes meid siiski kiirelt k�mmekonna kilomeetri kaugusele kohale toimetas. Mis ma oskan �elda, oli kitsas antiikne staadion ja �ksjagu eemal ka kaks kalmutorni, �ks kuninga, teine kuninganna tarvis, m�lemad savist ja piknikuj��kidest umbes. P�eva p��stis Naser, kes t�nuv��rse teatraalsusega erinevaid konteksti sobivaid rolle kehastas - olles kord gladiaator areenil, kord juubeldav publik, kord skeptiline kuningas... Nakatanud mindki, m�ngisime varsti m�lemad peaosi improvisatsioonilises antiikn�item�ngus. Mis mind tegelikult aga m�rksa rohkem huvitasid, olid kalmutornide tagant paistvad �hut�rjesuurt�kid - laiguliseks v��batud torudega rannavalvurid puhuks, kui Iisraeli lennukid kunagi kodust kaugele peaksid "eksima".

Kui p�ikeseloojanguga paralleelselt tagasi Mohammedi juurde j�udsime, ootas meid vaagen puuviljasalatiga - v�rsked ananassi-, maasika-, apelsini-, banaani- ja-kes-enam-m�letab-mille-veel-t�kid l�bi immutatud rikkalikust kogusest suhkrust. Kohalik kultuuriomap�ra - kui �li, siis kamaluga; kui suhkrut, siis s�lemiga. Keele viis alla sellegipoolest ja, vaadakem asja positiivsele poolele, teed v�isin kehasse ladestunud suhkru arvelt juua terve j�rgmise n�dala v�ltel magustamata. �htu l�petas jabur ulmefilm, mille stsenaarium oli umbes sama etteaimatav, kui n�iteks vihm vihmapilvest; samas j�i teos liiga iseennast t�siselt v�tvaks, et mahtuda lahtrisse camp. Oh well, kus siis veel, kui mitte talve�htul S��rias.

(Enne h�pet hommikusse mainin teie kujutlusv�ime genereeritava pildi autentsuse huvides, et ei l�suta enam poolalasti teise korruse r�duuksel. Viimasest punktist on m��dunud enam-v�hem 100 tundi, koht ja kontekst hoopis teised. P�hkige sambaist saadetud promenaad, templivaremed ja m�e otsas k�kitav loss kujuteldavasse pr�gikasti, keerake inimh��led ja mootorim�ra maha. R�du v�ib j��da, v�i �igemini katuseterrass, ent enam mitte teisel korrusel, vaid orienteeruvalt kilomeetri jagu k�rgemal. Vasakule-paremale visake kivipurused kaljuseinad, terrassi ette aga kilomeetrite kaupa t�hjust kuni horisonti l�ikuvate pruunikate m�gedeni. Ja paluks mind taas riietada - kloostrites on siiski oma kord...)

Hommik venib j�rjekordselt, nagu kummiliim, ent t�na ma end sellest enam heidutada ei lase - lahkumine on vaid tundide k�simus. Hommikustan viimast korda Naseri suus sulavate minipizzade ja juustupirukatega, j�tan nii Mohammedile, kui Naserile p�hendustega fotod ning sean koti selga. Mehed jalutavad minuga kilomeetri kauguse bussijaamani, kust kohe midagi soovitud suunas paraku ei v�lju. Pole probleemi - kiire taksos�it teise bussijaama ning 22 krooni hiljem on mul pilet peos. Tagantj�rele n�ib, justkui oleks terve tee Latakiani mul m�lust kustutatud - ju oli siis Latakiasse j�udmise/uue lehe ette keeramisega t�esti nii kiire. P��dsin bussist vasakut k�tt sillerdavat veepeeglit mitte hetkekski silmist kaotada - garantii j�tkuvalt �iges suunas liikumisest. No more Tartous.

Keerame bussijaama pisut enne kella kolme ja, oskamata muud teha, sean sammud vaistlikult ranna (loodetavasti) suunas. Mu nina ei vea mind alt, naiivne lootus liivasest rannaribast aga paraku k�ll. Vahemere asemel avaneb mu ees kraanameri ning l�bip��smatu "China Shipping" kirjadega merekonteinerim��r. P��ran paremale, lootes v�hemalt m�ne kilomeetri tagant ligip��setavat rannajuppi leida. Rand j��bki leidmata; k�ll leian ma esimesest tutikast Cadillacist ja kaubasadama promenaadi ��ristavast valgest Vahemere t��parhitektuurist m��dudes, et tegu on Tartousist veelgi l��nelikuma paigaga. Hangin potsikut�ie humus�i ja fuul�i, suure �mmarguse paberpaksu saia (lavash/chapati/naan/jne. - heal lapsel mitu nime), istun pisikesse parki maha ja asun hilinenud l�unaeine kallale. Loojuv p�ike v�rvib k�ik kollaseks ning tuure �les kiskuv jahe meretuul sunnib krae �les ja kapuutsi p�he seadma. Tundmatu k�tepaar ulatab aia raudvarbade vahelt mulle kaks mahlast apelsini. Ait�h.

Kuna Aihami saabumiseni on veel v�hemalt poolteist tundi, peatun tunniks internetikohvikus (13kr), saadan m�ned kirjad ja salvestan end huvitavad artiklid USB-pulgale, et hiljem raha raiskamata rahus lugeda. Kella kuue paiku laenab fotopoe lahke t��taja mulle oma mobiiltelefoni, ent araabiakeelne automaatvastaja teatab reipal toonil, "...telefon, millele helistate..." Eeldan, et Aiham on endiselt bussis ja proovin poole tunni p�rast t�navataksofonist uuesti - sama lugu. Tunnen tugevat kiusatust esimeses taskukohases hotellis endale tuba v�tta, ent parema randme �mber pitsitav kingitus takistab mul enne kolmandat katset k�ega l��mast.

Et linnas�dames hoonete vahel on �htu veel soe, maandun oma kotiga (eks)presidendi(isa) kuldse kuju jalamil, sean arvutist Moby m�ngima ja l��n viimase Eesti Ekspressi artiklid lahti - L�ganuse kandis on viimase paari kuuga vabasurma l�inud v�hemalt viis noort... ja teised uudised. Pool kaheksa on lood ja album l�bi, haaran koti selga ning leiangi juba veerand tunni p�rast 80kroonise hotellitoa. J��nud on veel viimane telefonik�ne, nagu eelmise l�igu l�pus k�eketile lubatud sai. Administraator ulatab mulle varmalt oma telefoni, tr�kin tuttava numbri juba kolmandat korda sisse ja... "telefon, millele helistate..." Mees haarab mu k�est telefoni ja sedeli numbriga ning proovib sedakorda ise, k�ll �he olulise vahega - numbrikombinatsiooni l�pu poole vajutab mees "7"le, olgugi et paberil seisab selgesti "4". Juhin administraatori t�helepanu tehtud veale, ent mees raputab �gedalt pead, "Ei-ei, seitse mis seitse."

Ongi seitse... sellep�rast siis! Edasi k�ib k�ik juba v�lgukiirusel - mees k�neleb Aihamiga vaevalt pool minutit, tirib mind siis k�ttpidi t�navale ja l�kkab esimesse m��duvasse taksosse, saateks araabiakeelsed instruktsioonid kimbatuses juhile. Taksomeeter imekombel t��tab ja v�hemalt veerandtunnise s�idu maksumuseks kujuneb 30 liiri (8kr). �ldiselt mainitud instrumendid puuduvad v�i neid lihtsalt ei kasutata ja enamikes linnades ongi taksos�idu maksumuseks 8-10krooni, olenemata kilometraa�ist v�i reisijate arvust (nagu pahatihti Iraanis). Kui taksojuht otsitud t�nava viimaks leiab ja mind suvalise restorani ette maha paneb, otsin �htupimedusest tuttavat n�gu. Tuttavat n�gu pole, k�ll astub restoranist v�lja sorava inglise keelega ettekandja, valib pikemalt m�tlemata Aihami numbri ja lahendab tobeda olukorra.

Vaevalt minutit-kaks hiljem l�henebki mulle nurga tagant tuttav peanupp, juuksed geeliga pisut manga�likeks teravateks salkudeks seatud. Hingan s�gavalt sisse ja valmistun tundidepikkuseks vigaseks ja v�gistatud vestluseks... aga enn�e imet - poiss on justkui �le�� keele suhu saanud. Peagi selgub ka v��rarusaama p�hjus - Mohammedi ladus lobin pannud Aihami Tartousis piinlikkust tundma ja nii ei saanudki ta Naseri restoranis peaaegu s�nagi suust... v�hemalt inglise keeles. Sama jama olevat jaapanlastega - kuigi tegelikult on nad k�ik p�hi- ja keskkooli raames inglise keelt v�hemalt 5-6a. �ppinud ja suudaksid piisava p��dmise korral arusaadavalt suhelda, on tegu selliste perfektsionistidega, et pigem pigistatakse huuled tihedasti kokku ja ei �elda vea tegemise hirmus s�nagi. Aihamil pole kindlasti vaja piinlikkust tunda, seda enam, et iga tunniga tuleb jutt �ha ladusamalt.

Aiham p�rib, kuidas ma end tunnen ja et kui ma liiga v�sinud pole, v�iksime mu seljakoti tema juurde visata ja tunniks-kaheks l�heduses elavate s�prade juurde vesipiipu popsima minna. K�ik k�lab kuidagi v�ga tuttavlikult, vaata et deja vu lausa. Aga miks mitte, tean veendunult, et hiljemalt homme l�una paiku t�nan Aihamit osutatud k�lalislahkuse eest ja lahkun tagasi vaatamata. Kui Aiham mind heaga �ra ei taha lasta, v�idan, et Tartousi venima j��mise t�ttu pean paraku kohe edasi liikuma - tegelikult j��(ksi)n aga Latakiasse veel p�evaks-kaheks, baseeruksin odavas hotellis ja saaksin ometi k�esoleva reisi(loo) esimese peat�kiga maha, enne kui tegelikult edasi liigun.

Kui Aihami s�ber Mustafa korteriukse avab ja toas l�sutav seltskond esimest korda n�htavale ilmub, tean hetkega, mis mind ees ootab. Ma ei eksi, nokam�tsides-dressides noored tervitavad mind �ksteist �le karjudes ja esinedes. Laua �mber on punt t�pselt selliseid d��de, kes L��ne kontekstis teleri taga jalgpalli vahtides t�hje �llepurke vastu otsmikku laiaks l��ksid ja kus �he d��di r�hatus/peeretus ahelreaktsioonina tervet seltskonda vappuma panevad naerum�irged vallandaks. Poiste nimed, nagu nende s�nadki, l�ksid mul �hest k�rvast sisse ja enamjaolt teisest otse v�lja. �ks n�itas n�puga teise pihta ja kihistas "pede", teine tulistas tagasi valangu motherfucker�eid. Kolmas tahtis, et ma laulaks ja neljas, et ma tantsiks. Kui t��tu, l�busta nagu lasteaeda... v�i �igemini, �leannetut �impansikarja.

Aiham r�hatab k�ll m�ned korrad seltskondlikult, end j��b �impansidega v�rreldes siiski v�rdlemisi vaoshoituks. "Tunne ennast vabalt, �tle kohe, kui sa minna tahad, eks...?" lisab ta mulle varsti. Nargila-matte-nargila-matte ja lausa uskumatu, ent vaevalt tund peale saabumist ongi just Aiham see, kes esimesena toolilt t�useb. Vaevalt trepikojast t�navale j�udnud, kostab ta ilma igasuguse sissejuhatuseta: "Nad ei meeldi mulle tegelikult, need ei ole mu p�ris-s�brad." Ja �hest lausest piisabki, et k�ik mu eelnevad kahtlused Aihamiga kohtumise osas viimaks l�plikult lahtuvad ja ma tean t�pselt, et ees ootab tore �htu.

Kauge k�lalise t�histamiseks napsab Aiham majaesisest poest pudeli veini ja kui m�ne minuti p�rast kolmanda korruse korteriuksest �heskoos sisse vajume, on Aihami 20ndate esimeses pooles toanaabridki koju j�udnud. Varem elati kolmetoalises korteris lausa viiekesi, hetkel on Aiham aga �ksi �hes ning Mohammed ja Ibrahim teises toas. Aihami toas t�hjaks j��nud voodi ongi t�na ��sel minu p�ralt. Surun poistega m��daminnes k�si ja taandun kohe j�lle tagaplaanile, kui Ibrahim Aihamiga k��gip�randale voolanud �lilaigu p�rast s�neleb. Argidraama mu ees lisab detsibelle, tunnen kerget kohmetust ja juurdlen, kas Aiham mu k�llasaabumise oma toakaaslastega �le�ldse l�bi arutas. Kui peaksin k�iki kolme lakooniliselt ja vaid esmapilgul avaneva v�lismulje p�hjal kirjeldama, siis Ibrahim paistaks k�ige rafineerituma ja autoritatiivsemana; Aiham cool�i, ent kerglase hiphopparina; Mohammed m�mmiliku nohikuna, kes aga sisimas tahaks �le k�ige oma toanaabritega sarnaneda.

Argidraama laheneb �nneks kiirelt ja varsti istume poolringis elutoa diivanil/tugitoolides kahe nargila ja nelja matte klaasi taga. Laual on taldrikud apelsini- ja �unaviilude, kr�psude ning p�hklite-seemnetega, k�ige keskel veel avamata veinipudel. Araabiakeelne MTV m�ngib telerist taustaks parasjagu edetabeleid vallutavaid L��ne hitte. Riiklikke telekanaleid on S��rias kolm, president Assadi re�iim ja tema seljatagune Baath�i partei kontrollivad suuremat osa riigi meediast - igasugune kriitika presidendi suunas on rangelt keelatud ja ka negatiivsed nooled valitsuse pihta kuuluvad karmi tsenseerimise alla. Reaalsuses pole lood siiski nii hullud ja suur osa s��rlastest omab satelliitantennide vahendusel ligip��su loendamatule hulgale v�liskanalitele. Riiklikest telekanalitest neile vist suurt konkurenti pole, sest isegi (v�i �kki just eelk�ige) kaugetes maanurgastes keset elutut k�rbe paistavad tolmuste tarede katustelt �marad satelliidipannid.

Ibrahim ja Aiham p�rivad �ksteise v�idu mu elu ja reiside kohta ning t�lgivad j�udum��da edasi Mohammedile, kes ei m�ista ega k�nele inglise keelt praktiliselt s�nagi. Jutustan j�rjekordselt tehtud valikutest, langetatud otsustest, seatud sihtidest ja j�rgitud p�him�tetest. Vahel t��tab see lakkamatu kordamine nii �ra, eriti kui vestluspartner heatahtlikul, ent m�istmatul ilmel pead vangutab, "...jah, aga kaua sa ikka..." v�i "...ei noh, aga kas poleks aeg..." Kui ma n�en oma kaaslaste silmis aga s�ra, kannustab see mind ennastki edasi - struktureerib s�nad, teritab t�helepanekud, rajab r�hud ja pikib jutu just �igetes kohtades m�juvate pausidega. Parimatel p�evadel v�ib tekkida lausa kummaline distantseerituse tunne iseendast - avastan �hel hetkel, et mu suu j�tkab justkui iseenesest koordineeritud k�nelust ja m�istus on �llatunult ennast kuulama j��nud.

On uskumatult hea tunne, et peale k�iki neid k�mneid tuhandeid kilomeetreid ja sadu tiivustavaid vestlusi uskumatute inimestega olen j�udnud niikaugele, et suudan vaikselt otsast ise inspireerida ja s�titada. Ja igal �nnestunud korral valan �li juurde enesegi leeki, mis vahel argik�lmades kahtlusetuultes v�relema v�ib l��a. Paar p�eva hiljem meenub mulle, kuidas Ibrahim k�esoleval �htul m�tlikult pead vangutades "Su suust pudeneb kui kulda" poetas. Tunnen korraga tugevat kahtlust - kes ma selline �ldse olen ja mis �igusega ma m��da maailma inimestele s��raseid unistustek�rbseid p�he ajan... Ent kui nad ka kukuvad, pettuvad, loobuvad, siis on nad v�hemalt p��dnud ja v�ivad tagantj�rgi k�ega t�rjudes ohata "...see polnud ikka minu jaoks...", selle asemel, et elu videvikutunnil �ngistuses �rgata "...aga mis oleks siiski saanud, kui ma..."

N�itan noormeestele fotosid nii soojadest hommikumaadest, kui lumme uppunud kodusest Eestist. Jutustan �htlasi oma reisikirjadest, mis aastap�evad tagasi saatuse tahtel katkesid, ent mida ma n��d j�tkata loodan. Ja v�ikese k�hkluse j�rel... ei, enam ei k�hkle, p�rin poistelt, kas tuleks k�ne alla, kui j��ksin paariks p�evaks nendega ja p��aksin oma kirjat�kiga algust teha. Ibrahim, kes tunde tagasi ootamatu k�lalise �le sugugi k�ige vaimustunum ei paistnud olevat, kostab "J��, kauaks iganes tahad" ning tema s�nad ja silmad peegeldavad sajaprotsendilist siirust.

T�usen kahe paiku, et magama keerata, ent Aiham meenutab mulle, et vein on ju endiselt avamata. On jah. Pudel avaneb ja kestab jutu ning vesipiibu saatel kella neljani. K�ik n�ib j�tkuvat t�pselt samas taktis, nagu seljatagustelgi �htutel, ja kas ma just selle eest vaid samal hommikul siis tuhatnelja ei p�genenud?! Tartous�ist lahkudes lubasin ju endale, et olen edaspidi k�llakutsetega, t�psemini nende vastuv�tmisega ��rmiselt ettevaatlik. Ja veel Aihamiga kohtudes olin ju t�iesti veendunud, et lahkun j�rgmisel p�eval, saagu mis saab, tulgu mis tuleb. J�rjekordselt �ppisin minagi k�esolevast �htust v�i pigem kordasin ammu teada-tuntut taaskord �le - et oman pahatihti kalduvust (eba)meeldivate kogemuste j�rel kalduda absoluutidesse ning langetada juba eos ja ette mustvalgeid otsuseid nende esimeste �ksikute killukeste p�hjal. V�i noh, kas ei kannata sama patu all enamus meist...?

Tartous - Latakia (2/2)

Tue, 17 Mar 2009 23:00:41 +0000

K�ik n�is j�tkuvat t�pselt samas taktis - nargila-matte ja muidu h�ng, ometi oli situatsioon absoluutselt teine. Kindlasti m�ngis mingisugust rolli asjaolu, et kui Mohammed elas �hes oma eakate vanematega, keda me k�ll otseselt kuidagi ei seganud, siis noorte k�sutuses oli eraldi poissmeestekorter. Kindlasti m�ngis v�gagi olulist rolli asjaolu, et Ibrahim ja Aiham suitsetasid v�rdlemisi harva ja sedagi enamasti r�dul. Ent mulle tundub, et peamiseks vaheks oli hoopis kolmas, m�rksa abstraktsem n�anss - Mohammed oli noortest siiski 10-15 aastat vanem, ja kuigi iseenesest ei t�henda see midagi, kandis ta endas justkui mingit raskust ja v�simust. Hoolimata sellest, et leidsime �hise keele ja �hise meele, mida ma meie tutvuse esimeste tundide v�ltel poleks ealeski oodata osanud, saatis Mohammedi tegusid ja n�gusid mingisugune t�iskasvanulikult tuim manerism. Siin oli aga k�ik hoopis sundimatum, kergem ja... lihtsalt ��retult m�nusam.

Niisiis j�tkus k�ik PEALTN�HA samas taktis kella neljani, ent sellegi v�ite puhul pole halba ilma heata. J�rgnevate p�evade v�ltel �ppisin vesipiibukultuurist ja piibu toimimisest t�en�oliselt rohkem, kui kunagi varem. Pole ka imestada, Araabiamaades on vesipiipu pahvitud sajandeid, Eestis... mmm... no ikka aastaid, varsti vaata et k�mmegi. No okei, paljud detailid v�ivad riigist riiki ja provintsist provintsigi erineda - vesipiipu ei asetata eales lauale, samuti mitte piibutoru, see antakse alati kellelegi konkreetsele edasi v�i s�titakse piibu l�ppemisel tagasi �mber piibu; piibutoru edasi ulatades ei hoita seda, kui kellelegi osutavat s�rme; vesipiibu kontekstis ei kasutata mitte s�na "suitsetama", vaid hoopis "jooma" (drink matte, dring nargila).

Ent nipid ja n�ksud selle kohta, kuidas tubaka(moosi)massi ja piibukabat�it k�ige t�husamalt ette valmistada, �hu l�bip��su kabast k�ige efektiivsemalt tagada ning s�et�kke fooliumile parimal v�imalikul moel asetada, on absoluutselt universaalsed ja kehtivad k�ikjal. Noormehed on s�natud, kui jutustan, milliseid s�etablette oleme Eestis sunnitud kasutama - pl�ts, piibukaba keskele ja valmis. V�he sellest, et vesipiibuaksessuaare (tubakas, s�ed, torud, tihtipeale piibudki) m��b siinmail enamus tillukesi toidupoode, on s�si saadaval t�iesti teisel kujul - kilepakendi t�ie tillukeste t�kkide ja oksaharudega raokestena. Aihami jaoks pole mingi kunst s�ekillukese lauale p�rkamise k�la j�rgi otsustada, kas tegu on sobiva puiduga.

Piibu suitsetamise/r��pamise eel s��datakse n�iteks gaasipliidil paras hunnik s�et�kke, asetatakse need siis eraldi kandikule ja kaetakse v�imaluse korral veel fooliumi v�i piibukaba katmiseks m�eldud metalse silindriga - metalsed pinnad peegeldavad s�test vallandunud kuumuse omakorda tagasi ja tagavad k�igi t�kikeste �htlase h��gumal��mise. S�et�kid asetatakse piibukaba v�limistele ��rtele kolmnurkselt v�i ruudukujuliselt ning paljas m�tegi kaba keskel vedelevast otse sissehingatavast p�levast tabletist toob noormeeste n�ole valu- ja p�lgusgrimassid. �rap�lenud s�ekillukeste v�ljavahetamine on samuti aktiivne protsess, mis kestab piibu algusest piibu l�puni. Ja t�si ta on, piibud k�ivituvad siinmail hetkega, on mahedad ja magusad ning vabad igasugusest s�emekist. Ja �hest piibust ei r��pa/suitseta kunagi �le 2-3 inimese, ka Naseri restorani�htul oli k�mmekonna mehe peale kolm, kui mitte neli piipu.

Aiham lubab juba kaheksast jalul olla ning koolistki l�bi k�ia, loomulikult magame m�lemad suurima s�damerahuga l�unani ja kui viimaks �rkame, on korter juba naerupahvakutest ning elavatest vestluskatketest pungil. Unustasin mainida, et poiste korterist otse �le tee laiub S��ria suurimaid, Tishreeni nimeline �likoolilinnak - t�hendab, korterist astub pea igap�evaselt loengute l�pul l�bi k�put�is s�pru-tuttavaid. Tihti kolitakse nargila ja matte�ga hoopis r�dule - perfect place for boobwatching... Boys are boys. Aiham lippab maja esimesel korrusel t��tavasse v�ileivabaari ning naaseb kotit�ie kogukate kanarullide ja kartulip�tsidega - �he maitsva k�hut�ie hinnaks on keskeltl�bi 7-9 krooni. Ka t�navad on t�is m��gik�rusid, kust sama hinna eest meisterdatakse sulle momendiga sobiv suut�is, sisuks, mida iganes soovid ja mis parasjagu olemas on.

Aitan paaril inglise keele kateedri esmakursuslasel, kelledest �ks oma tagasikammitud juuste ja nahkse tagiga oleks kui filmist The Grease v�lja kukkunud, kodut��ga �hele poole saada ja plaanin end peagi viisakalt vabandada, et laptopiga k�rvalmaja kohvikulauas maanduda ja viimaks ometi kirjutamisega algust teha. Aiham loeb mu m�tteid ja poetab vaikselt: "�ra muretse, nad lahkuvad peagi. Pealegi, kui tahad kirjutama hakata, v�id magamistoa ukse vahelt kinni t�mmata ja keegi ei sega sind." Kui armastusv��rne temast, tunnen pisut piinlikkustki - nagu oleks mul siin midagi n�uda v�i kamandada.

Kella kolme-nelja paiku teengi viimaks �dusas voodinurgas kirjat�kiga algust ja kuigi algul valdab mind pikaks veninud pausi j�rel paras kohmetuski - mis siis n��d saama peab hakkama - leiab varsti kaotatud r�tmi. Silme eest vuhisevad l�bi flashback'id k�mnetest umbsetest ja l�rmistest k�berkohvikutest ning tunnen �tlemata suurt r��mu oma uue mobiilse s�bra �le. Kui �htul kirjutamisse pausi teen, et �hes poistega m�neks ajaks nargila-matte taha diivanile vajuda, tahan Aihamilt k�sida, kas ma v�iksin teda m�nel p�eval pildistada - mulle meeldib ta universaalne look ja meie senine p�gus tutvus laseb aimata, et noormehest v�iks sundimatu ja vaba modelli saada. Formuleerin parasjagu vastavaid m�tteid, kui Aiham pisut ebalevalt minu poole p��rdub ja ��ri-veeri p�rib, kas tuleks ehk k�ne alla, et teda m�ni p�ev pildistaksin.

Esmasp�eva hommikuks seame kumbki oma telefoni poole kaheksaks helisema - Aihamil oleks siiski viisakusest vaja koolist l�bi astuda ja mina plaanin p�eva esimesel poolel Latakiast 70 kilomeetri jagu p�hja j��vast Kassabist l�bi k�ia. Ega ma muud ei teagi, kui kuskilt bro��rist k�rvu j��nud lauset, mis Latakiast Kassabini ronivat teed ambitsioonikalt �heks S��ria kauneimaks nimetab. Once again, it�s not the destination but the path that�s important.

Magame sisse, ent �rkame siiski loetud minutid enne kaheksat. Hommikuse rutaka sebimise meeleolu on korraga nii kauge ja nii tuttavlik - justkui tormaksin ise, v�ileib hambus, peagi uksest v�lja, et higise ja hilinenuna end auditooriumi k�lguksest esimesele vabale kohale poetada. V�idan vaevata eelmisel �htul s�lmitud kihlveo selle kohta, kummal meist p�sti-riidesse-ja-valmis saamisega kiiremini l�heb - Aihamist oli ��rmiselt m�tlematu kogenud backpacker�iga s��rast kihlvedu s�lmida. Minu auhinnaks on paar minutit varast boobwatching�ut korterir�dul. �likooli v�ravaesine on tulvil kollastest taksodest, kust �ha uusi ja uusi noormehi ning neiusid v�lja voolab, mapid ja portfellid k�es ning kaenla all. Minu pea kohale n�ib paraku t�mmatud olevat �htlane hall lina, mis vaid alumistest servadest pisut valgemat taevast laseb l�bi paista.

Potsatame �hes Aihami ja Mohammediga pisikesse taksosse ning teel kooli poetavad poisid mind sobivasse minibussijaama. Kassabi vahet s�itev marsruuttakso (13kr) on praktiliselt t�is ja vaid minutit viis hiljem asume raherabina saatel teele. Suurem osa Latakia s�dalinnast n�ib koosnevat juba eelnevalt mainitud valgetest siledapinnalise v�liskrohviga kaetud madalamatest ning k�rgematest betoontornidest. Suunav��ndeid eraldavad laiematel t�navatel l�putud palmiribad. Palmid saadavad meid ka vihmaks taandunud sademete taustal linna piiridest v�lja.

Tee��rsetel rohekatel n�lvadel v�tavad v�imust loendamatud apelsinisalud ja matemaatilise korrap�rasusega rajatud oliivi-istandused, katkestatuna juhuslikest tee��rsetest k�ladest, garaa�idest ja kauplustest. P�ikegi piilub pilve tagant v�lja ja paneb paremale j��va peegelsileda j�rvepinna tuhandeis p�rleis sillerdama. Pilved taanduvad, kui vaikselt t�usma hakkame ja viljapuuaiad kaljuseintelt t�usvatele v�imsatele m�nni- ja seedrimetsadele ruumi teevad. M�nel �ksikul hetkel v�iks tegu olla lausa Jaapaniga, arhitektuur-pr�gi-autod-ja-n�od toovad tegeliku konteksti siiski igal korral kiirelt tagasi.

Veerand k�mne paiku paistavadki m�gede vahele poetatult esimesed Kassabi tornmajad. Roosteh�ngune silt juhatab "Nirvana" k�lalistemajja. Hetkega meenuvad Nepaali Himaalajad, kus iga k�la iga v��rastemaja kannab nime stiilis "Annapurna", "Nirvana", "Shangri-La" jms. Taevas on taas halliks t�mmanud ja napilt linna kohal uppuvad m�en�lvad juba rasketesse pilvedesse. Esimese "kohaliku" n�ona t�hjadel t�navatel m��dub tee keskele p�stitatud presidendiportree. Paremal pool teed k�ssitab kurvalt majaseinal sini-valge Casio reklaamkast. "Napoli Stuffed Pizza" sildi alt vaatab vastu suletud metallv�re. Ka enamike uuselamute aknad on kaetud ning poolikud betoonkarkassid ootavad rusutult ehituse j�tkumist - n�ib tegu olevat t��pilise m�gise suvekuurordiga, mis k�lma ja lume saabudes asukatest hetkega t�hjaks jookseb. Marsa poetab mind k�nniteele Armeenia Evangeelse Kiriku raskep�rase hoone ees. Teisel pool teed tantsivad betoonaial kollat�ves Mikid ja Minnid.

...

T�dinud taevas vallandab j�rjekordse vihmavalingu, mis siin, kilomeetri-pooleteise jagu merepinnast k�rgemal, sunnib mind kohe kinnastuma-kapuutsistuma ja k�ikv�imalikud jope lukud ning kompressioonin��ridki kinni t�mbama. R�hin m��da rusuvalt t�hja t�navat, keegi on mustaks v��batud betoonseinale valge kriidiga kritseldanud "I NEED YOUR LOVE", j�rgmisel real seisab "Woman is not sufficient", kolmandal "CARELESS". J��b selgusetuks, kas autori h��letu appikarje on suunatud taevastele v�imukandjatele v�i kellele t�pselt... Tihenev k�lm vihm sunnib mind peagi pooliku betoontorni �lemisele korrusele varjuma ja klaasitu aknaavause raamitud k�ledailmelise m�gimaastiku ees p�hkleid kr�bistama.

...

Vihm, mille sarnane Eestis pudeneks terve p�eva, saab j�llegi vaid m�nek�mne minutiga otsa ning lubab mul edasi uidata. Sukeldun pisematesse tagat�navatesse ning leian kohe m�ned ��retult romantilised maakividest laotud tarekesed, mis betoontornide taustal t�iesti kontekstiv�lised n�ivad. V�i �igemini n�ivad kaugusesse kaduvate m�en�lvade ja �ksikute kivitarede �mber t�iesti kohatud hoopis linna domineerima asunud uusehitised. Kui betoontornid (kujutlus)pildist kustutada, jumaldan s��raseid m�en�lvadele rajatud kompaktseid �he-kahekordseid v�ikeasulaid, kus �he mehe katuseservast algab teise mehe vundament, paanikas kanad sooritavad tundmatu v��ramaalase ootamatu v�ljailmumise peale m�nemeetriseid s��stlaskumisi alumise naabri aeda ja igast tolmusest kambriaknast avaneb miljonivaade kaugustes rulluvatele sinakashallidele m�ekontuuridele.

Sik-sakitan pisikeste majade vahel ja t�usen aegam��da selja taha j��vatest betoontornidestki k�rgemale. Roostesed satelliidiantennid, korpulentsed kirikutornid ja saledad minaretid eksisteerivad siin, pea S��ria-T�rgi piiril �heskoos ja l�bisegi h��letus harmoonias. Uitan l�bi teisegi Armeenia kiriku hoovi ja vahetan m�ne s�na hoonest v�ljunud mustas mantlis-sonis (kiriku?)h�rraga. Leian mainitud h�rra vaid viis-k�mmekond minutit hiljem linna �lemisest servast tillukese kadunud tare lagunevaid kivim��re pildistamas. "See oli mu vanaisa maja", kostab mees melanhoolselt ning mu ees avanev pilt meenutab m�ne biograafilise linateose nukrat l�pustseeni, kus filmikangelane eepilise teekonna j�rel viimaks otsitud juurteni j�uab, olles sunnitud t�dema, et juurtest on f��silisel kujul alles vaid k�dunev k�nd ning k�ige ehedamal kujul eksisteeribki kauaotsitu juba algustiitritest saati mehe enese hinges ja s�dames.

Kell pole veel kolmveerand �ksteistki, mul on suurem osa linnakesest l�bi uidatud ning jalad veavad mind kui iseenesest m��da j�rsku m�en�lva �lespoole. Kivide, rohutuustide, kollaste p�llulillekeste ja tundmatu koera saviporiste k�paj�lgede vahele tekkivad esimesed lumelaigud ning vaevalt pool tundi hiljem r�hingi juba edasi l�bi l�rtsise lume. Tuttavad laialivalguvad k�paj�ljed j�tkuvad siingi mu jalge ees ja tundub, et olen teel m�kke kasutanud t�pselt sama teed, kui mu saladuslik neljajalgne eellane. See t�hendab, mingit konkreetset rada siin polnud, ent n�ib, et oleme m�lemad intuitiivselt valinud optimaalseima liikumistee punktist A punkti B j�udmiseks.

T�usen veelgi k�rgemale, j�uan lumise teerajani ning k�mbin teadmata suunas edasi. Kaugele alla ununenud linnakese argised helid ja h��led on ammu kadunud ning vaikus k�ikeh�lmav. M�eseinad looklevad igas suunas kaugusesse, madalamal rohekashallilt ning k�rgemal lumet�piliselt, hall taevas kestab jonnakalt. Lumised saapaninad lennutavad mu m�tted kaugele-kaugele aastatagustesse Himaalajatesse - kas t�esti on sellest juba aasta... ei-ei, kas t�esti on sellest vaid aasta...? Jalutan edasi, kuni j�rjekordse pimeda kurvi j�rel paistab eespool m�en�lvalt m��rijupp valvetorniga ning k�rge varda otsas lehviv lipp, mis mu hetkega reaalsusesse tagasi toovad - olen vaid loetud kilomeetrite kaugusel T�rgi-S��ria piirist ning mustas jopis-p�kstes ja kahtlust�ratava musta kaameraga varustatud tundmatu siluett moodustab keset lumevalgeid n�lvu lausa oivalise m�rklaua.

P��rdun poolel sammul ringi ja naasen kiiresti tuldud suunas. Laskun ringiga linna teise serva, p�tsan m��ri kohale ulatuvalt puuv�ralt (paraku vanaks l�inud) apelsini ja alustan kella �he paiku tagasiteed Latakiasse. Koht juhi k�rval ja varsti v�lja ilmuv p�ike v�imaldavad mul massiivsete okasmetsadega kaetud m�eseinu ning hilisemaid oliivi- ja apelsinisalusid sedakorda nende t�ies ilus nautida, ent... riigi kaunemaid teekondi? Nojah, selleks hetkeks polnud ma S��riat �heksa k�mnendiku ulatuses katvasse v�rdlemisi elutusse k�rbe veel j�udnudki ning v�isin endale s��rast teadmatusest tulenevat ninakust lubada.

Poole kolme paiku olen tagasi tuttava elutoa tuttaval diivanil tuttava nargila ja tuttava matteklaasi taga ning haukan isukalt tuttavasse kartulipirukasse. �htlasi tutvun Aihami t�druks�braga, kes toat�ie s�prade ees muretult ja kaelakuti poisil s�les istub - traditsioonilises Islamis NO WAY! Aihamit endavanuseks pidav lasteaiakasvatajaks �ppiv neiu on poisist tegelikult kaks aastat vanem - k�ik noormehe s�brad-tuttavad on hoolikalt instrueeritud saladust hoidma. Avalikud embused ja miilustamine ning l��nemeelsus ja -keelsus v�ivad rannikul k�ll t�iesti tavalised olla, ent s��rane triviaalne vanusevahe on siin suureks asjaks. Vedeleme m�nusalt p�eva �htusse, siiski j�uan m�ned tunnid veel ka kirjutada.

Teisip�eva hommik on t�nuv��rselt vihmane ja lausa kutsub kirjutama. Veedangi suurema osa p�evast arvuti taga ja ka s��gi- ning nargilapauside ajal sorteerin paralleelselt fotosid. Astun �htul k��ki ja olen suud avamas, et vabandada muudkui edasil�kkuva pildistamise p�rast, kui Aiham j�uab must ette, "Luba, ma r��gin sulle �he loo". Aiham siirdub tagasi lapsep�lve ja jutustab pisut patroniseerivagi lookese oma vanemast vennast, kes palunud Aihamilt abi hangitud jalgratta puhastamisel roostest ja vanast v�rvist. Tasuks lubanud vend aidata ka Aihami ratta uueks v��bata. Poisid puhastasid ja kraapisidki mainitud raami p�eva-kaks, ent kui Aiham lubatud vastuteenele vihjas, lubas vend algul "hiljem, hiljem..." ning l�i viimaks l�plikult k�ega.

�hel heal p�eval, kui maja oli t�hi ja �hk puhas, haaras Aiham vasemasse k�tte kruvikeeraja, paremasse v�rske kuue saanud jalgratta ning taandas viimase "restaureerimiseelsesse" seisundisse. Kui vend tehtu avastas, oli ta muidugi p�ha viha t�is ja Aiham sai korralikult p�he nii vennalt, kui isalt - vanemal vennal on ju ALATI �igus. But he made his point. Mina omakorda tr��stisin Aihamit ja selgitasin, et pidev venimine ongi minu natuuri paratamatu omap�ra. Ent kui ma juba kord talle midagi lubasin, siis �rgu muretsegu - kokkulepitud pildistamiseta ma linnast ei lahku.

Kolmap�eva p�rastl�unal l�petan viimaks pikaleveninud jutu ja veedan seej�rel kolm tundi internetikohvikus, kirudes sigaretisuitsu, internetti ja mida tahes - aasta jooksul uuendatud blogikeskkond p�hjustab mulle kannatusi ja meeleh�rmi, mis j��vad esile t�usmata suvaliste l�hemate kirjat�kkide �lesriputamisel, ent t�kivad seda v�imsamalt esile k�neall olevate mammutsissekannete web�iavarustesse transportimisel. Kolm tundi ei kulu k�ik loomulikult blogib�rokraatiale, ent iga natukese aja tagant pean n�rvide rahustamiseks millegi k�rvalisega tegelema, nagu ikka. Oluliseks eeliseks s�learvuti kasutamisel osutuski �llataval kombel asjaolu (mis kirjutamise eel t�otas t��d hoopis p�rssida), et mul puudub v�imalus iga natukese aja tagant midagi internetist t�psustada v�i �le kontrollida.

Sissekande vahelt saan �htlasi mahti pilk ilmateatele heita - neljap�evaks lubatakse puhast p�ikest ja sinist taevast ja ei midagi muud - loodan lubatud pildid hommikul �ra teha, et seej�rel viimaks edasi Aleppo poole liikuda. J�rjekordse kummalise kokkusattumusena seisab ka mu kolmel uuel semul neljap�eval ees lahkumine korterist, seejuures l�plik. Nagu eelnevalt mainisin, elati varem korteris viiekesi, ent kolmekesi j��des osutus avar korter lihtsalt liiga kulukaks - kuu��riks 15 000 liiri, mis teeb ca 4000 Eesti krooni pluss sadakond krooni vee ja elektri eest. �rgem unustagem, et keskmine kuupalk lihtsamate t��de tegijatele pidavat j��ma 100 ja 200 dollari vahele. �hes�naga, olime k�ik samaaegselt mullegi ajutiselt koduks saanud korterist l�plikult lahkumas - just nagu neli lapsep�lves�pra, kelle teed viimaks lahku viivad. M�letate veel, millist ��ratut naudingut mulle pakub, kui k�ik otsad l�puks kokku jooksevad, nagu hea raamatu l�pus ikka.

Aiham oli v�hemalt ajutiselt kolimas Mustafa ja �lalpool p�gusalt tutvustatud seltskonna juurde. Mulle j�igi l�puni selgusetuks, mitu v�i kes d��didest seal korteris �ldse elasid ja kes niisama hommikust �htuni mune s�gama saabusid. Igatahes astusime Aihamiga kolmap�eva �htul mainitud korterist pooleks tunniks l�bi ja ukse avamisele j�rgnenud pilt oli absoluutselt identne nelja p�eva tagusega - nagu polekski meie ees olnud luust ja lihast inimesed, vaid kahem��tmelised taustanukud, kes peategelaste lahkudes ja n��ride l�tvudes k�ssi vajuvad, et p�ev-n�dal-kuu hiljem samast kohast j�tkata. Asetasime korterisse saabumisel "maskid" ette ja ma tundsin Aihamile t�siselt kaasa teda ees ootava kardinaalse keskkonnavahetuse p�rast. Vaid Mustafa eristus karjast ja nagu ma aru sain, oli ainuke inimene seltskonnast, kellega Aiham tihedamalt l�bi k�is.

Kui lahkusime, j�tsin joviaalselt h�vasti ja k�tlesin seej�rel d��did ka �kshaaval l�bi, iga noormehe k�tt v�hemalt paari sekundi v�ltel pigistades ja talle samal ajal otse silma vaadates. Ja nende paari sekundi v�ltel n�is igasse karilooma mingisugune t�siseltv�etavus ja isiksus ilmuvat. Just neil p�hjustel olen tihtipeale t�dinud suurematest seltskondadest ja hakanud viimaseid pidama puhtaks ajaraisaks - pahatihti on k�igi prioriteetideks vaid sotsiaalsed maskid kramplikult ees hoida, samal ajal silmanurgast piieldes, kas nad ikka sobituvad j�tkuvalt karja. Kahe-kolmevahel v�ivad aga teadliku teejuhatamise ja tillukese tagantt�uke korral pealtn�ha ilmetumatestki karpidest pilkup��dvad p�rlid kooruda. Au inimestele, kes suudavad sama d��dideks tuimestatud karja keskel. Tere, Lauri!

Teel koju m��dume ambitsioonikast elektroonika�rist, mille ingliskeelsel sildil "communication" asemel paraku "cominuction" seisab, astume l�bi poest ning saabume korterisse lookas kilekottidega. Viimase (�htu)S��maaja ettevalmistamine algab alles k�mne paiku, ent ei ole mitte tagasihoidlik - Mohammed valmistab potit�ie pastat tomatikastmes, samal ajal kui mina peakokk Aihamit assisteerin ja �ksteise j�rel valmivad riis, friikartulid, lihapallid ja suur vaagnat�is oivalist kapsa-porgandi-majoneesi-sidruni-ja-killukese-k��slauguga Salsa-kastet. Ka Mustafa ilmub pidulikule s��maajale ning n�itab karjast v�ljununa t�nuv��rselt erinevat pale. Unustasin mainida, et d��didest lahkumisel sidus Mustafa mulle kingitusena kaela traditsioonilise musta-valge ruudulise Palestiina salli sinise versiooni - narmastega ja puha. Meenutan Mustafad t�nutundega hiljem nii tubakatossust l�ppunud marsades, kui liiva �les p�hkivatel k�rbev�ljadel, kus suud ja nina kattev sall pisutki leevendust pakub.

�htu venib taas ��sse ning �rkame laisalt millalgi enne l�unat - ja s�rabki p�ike sinises taevas, nagu lubatud. �likooli �he �hiselamu katuselt avaneb vaid �ksikutest kiududest h�iritud sinise taeva taustal s�rreaalne pilt - kaks musta riietatud noormeest joovad katusele lohistatud �mara kohvikulaua taga vestlusse s�venenult teed. Lippan veel pooleks tunniks internetti, et kohalike viisaregulatsioonide n�ansse t�psustada - piirilt saadud kahen�dalasest viisast on t�naseks l�bi k�mme p�eva ja pikendamine peagi p�evakorras. Olin tegelikult lootnud k�neall oleva b�rokraatiaga Latakias �hele poole saada - erinevad allikad mainivad kui �hest suust, et suurlinnades Aleppos ja Damaskuses on protsess alati aegan�udvam ja t��tum; samas mainivad samad allikad sedagi, et �ldjuhul pikendatakse viisat alles p�ev v�i ��rmisel juhul kaks enne selle l�ppu.

Tagasiteel korterisse leian end korraga muretult keset t�navat kartulipirukast tilkunud kastmest niiskeid vasaku k�e s�rmi lakkumast ja m�istan alles selle triviaalse t�helepaneku j�rel, kui vabalt ma end siin S��ria rannikul tundma olen hakanud ja kui l��neliku kohaga on tegu. Tavaolukorras ei tuleks mul selline p�haduseteotus idamaades ja islamiriikides, kus vasak k�si traditsiooniliselt tualetisk�igu j�rel taguotsa puhastamiseks on reserveeritud, isegi mitte m�ttesse. Kusjuures, alles t�na saan teada, et lisaks l��nep�rasele potiga tualettruumile on poiste korteris ka araabiap�rane auguga kamber, ent keegi ei kasuta seda - mina pidasin esikuseinast avanevat suletud ust pikemalt m�tlemata seinakapiks.

...

Kui saabub Aihami neiu ja r�dule nargila ning matte �les seatakse, aiman et edasiliikumine v�ib veel homsessegi l�kkuda. Pildistan vaheldumisi asju pakkivaid Ibrahimi ja Mohammedi ning miilustavat paarikest. Kui kell on l�henemas neljale, l��n palagani otsustavalt laiali ja annan Aihamile m�ista, kas n��d v�i ei kunagi. J�tan h�vasti n�dalal�puks Tartousi naasvate korterikaaslastega ning kell neli s�nnivadki maja k�rval pargis juba esimesed, veel pisut h�belikud kaadrid. Kuna meie aeg ja valgus on siiski �sna piiratud, ei saa ma "�iekese j�rkj�rgulisele avanemisele" aega raisata ning annan Aihamile m�ista, et l�petagu naljad.

"Mida kuradit l�hevad sulle korda teiste arvamused? Kes elab su elu - sina v�i nemad...? Paku, miks nad passivad v�i halvustavalt sosistada v�ivad - sisimas nad ehk kahetsevad ja on kadedadki, et neid kammitsev kombestik ei ole neil lasknud s��raste �dekadentslike meelelahutustega� tegeleda", kostan ilustamata ja ehk pisult tooreltki. Sellest lausest v�iks kontekstiv�liselt lugeda v�lja lugupidamatust Islami tavade vastu, mida siin tegelikult aga pole - jutt k�ib puhtalt "teiste arvamustest ja teiste pilkudest" - selle l�bimatu massi raskusest, mis hoiab paljusid meist oma tiibu v�lja sirutamast ja igap�evakalju n�lvalt mustavana n�ivasse kuristikku h�ppamast, et vaid hetkelise hirmu j�rel lasta end unistustehoovusest taevalaotusse t�sta.

Teadsin juba enne pildistama asumist, et Aihamit on kerge ja sundimatu pildistada ning mul oli tuline �igus. Tihtipeale piisab p�gusast pilgust inimesele, et teada, kuidas ta kaamera ees k�itub. Parimad ja loomulikemad pildid s�nnivadki enamasti sobiva inimesega ringi h�ngides ja lihtsalt meeldivalt aega veetes, k�ige argisemate taustade ja luitunumate kontekstide keskel, kaamera k�e otsas k�lkumas. Nii l�heb ka Aihamiga, jalutame linnat�navail, s�idame bussis, k�lgume treppidel, uitame sadamapromenaadil, luristame j��tisekokteili - ja sellest k�igest haarab mu kaamera �ksikud hetked, et vaid viivu p�rast taas elutult k�e otsas rippuda ja vaid haruharva sama kaadrit v�i kompositsiooni korrata. Ehk siis t�pselt samamoodi, nagu ma ka p�evast p�eva v��rastel t�navatel t��tan - ette hoiatamata ning tihti t�iesti m�rkamatultki. Kui ma Aihamit vaevalt pool tundi peale pargis alustamist linnaliinibussis pildistan, pole tal enam sooja ega k�lma faktist, et k�igi reisijate pilgud on meile kui kleebitud.

M��dudes �hest eriti kallitest masinatest �mbritsetud nelja-viiekordsest villast mitte kaugel �likoolist, poetab Aiham mokaotsast, "See on presidendi onupoja maja... Ei-ei, �ra n�ita n�puga! �ra peatu, tule k�nnime edasi..." Olgugi, et president on rahva hulgas ��rmiselt armastatud, on just sellistest �estidest ja alateadlikest hirmudest tunda autokraatia h�ngu. Maja k�rvalt, t�nava��rse varikatuse alt paistab munakollane Hummer ja Mercedese sportkupee. Maja ette s�idutee ��rdegi on �les rivistatud Saksa lipulaevade BMW ja MB peegelpuhas mudelivalik. Kaks turvameest? l�sutavad k�nniteele lohistatud plasttoolides ja kolmas vennike k��rib parasjagu edevalt oran�i uut Range Roverit.

Aihamile vastu tulles j�tan pilkup��dva stseeni pildistamata, ent kuidas v�inuks ma teada, kelle v�i millega on tegu, kui �ksinda t�navatel ringi uidanuks, eriti kuna villa arhitektuurilahendus on sama, nagu vasakule ja paremale j��vatel kortermajadelgi - ainsaks vaheks, et kui �hes elab ehk k�mme-viisteist peret, siis teises �ksainuke. No ja miljoneid maksev masinapark loomulikult. Oleksin pikemalt m�tlemata pildistanud paar kaadrit �he ja teise nurga alt, suure t�en�osusega t�navagi �letanud ja majast puutekauguselt m��dudes (turva)mehi s�bralikult tervitanud. Ja suure t�en�osusega oleksid mehed mind ka vastu tervitanud ja ohutuna n�ivast kaameraga poisikesest ei midagi enamat kahtlutanud/m�elnud.

T�si ta on, et kui Aiham oleks endale sellist naiivset tegevusvabadust lubanud, v�inuks situatsioon hoopis teisiti l�ppeda. See n�ide mahub samasse kategooriasse minu, kui valge r�nduri hiiglasliku seljakotiga, mida veel kordagi pole kuskil l�bi otsitud. Olen juba varasemategi juttude juures maininud, et kasutan vahel teadlikult s��rast naiivse turisti maski, kes (�hes oma kaameraga) v�ib enesele lubada paljutki, mis kohalikele halvimal juhul (olenevalt re�iimi radikaalsusest v�ite "halvimal juhul" asemel lugeda "parimal juhul") trellidega v�iks l�ppeda.

M��dume presidendi teisegi onupoja villast ning ma p�rin irvitades, kas linnas ausaid t��inimesi elab. Aiham t�deb, et enamus riigi koorekihist kui mitte ei ela siin, siis omab Vahemeretuultest hellitatud Latakias v�hemalt maju, ja on ju presidentki siit kandist p�rit. Kui sadamapromenaadile j�uame, mainib Aiham, et on siin esmakordselt - ka see on juba vana paradoksaalne nali, et just mina vean kohalikke tihtipeale nende kodukohtades paikadesse, kus nad varem pole viibinud.

Kui seitsme paiku tagasi korterisse j�uame ja Aiham vannitoa kraanikausis geeli juustest v�lja pesema asub, paljastab ta vasemale abaluule v�riseva k�ega t�toveeritud "NO ONE DESERVE". Aiham p�rib mu arvamuse j�rele ja kuigi permanentse kunstiteose esteetiline v��rtus j�tab tugevalt soovida (v�i ehk vastupidi, seda enam), on tegu konkreetse personaliseeritud s�numiga, mida ei saa �elda meie mail nii populaarsete nunnude liblikate ja salvate skorpionide ja okkaliste rooside ja-jumal-teab-mille-kohta.

Lobiseme veel �hes �htuse nargila-matte�ga ning ma jutustan Aihamile kolmest eluteel kohatud noorest, 30ndate esimest poolt tiksuvast inimesest, kes ootamatu kannap��rde on teinud v�i kohe algusest vastuvoolu r�hkinud. Lisan siinkohal vaid ��rmiselt lakoonilised karakterikirjeldused:

a)karj��riredelil edukalt roninud Iisraeli tarkvarakompanii osakonnajuht Yosi, kes KL�PSU j�rel oma korteri ja t��koha �les �tles, koti pakkis ning pooleks aastaks India l�unatippu pisikesse k�lla India keelt ja trummim�ngu �ppima lendas - Yosiga tutvusime hiljem Nepaalis, v�isasime �heskoos Tiibetit ning elasime poolteist kuud k�rvuti Kathmandu saastesuduses kevades;

b)30ndaks eluaastaks Prantsusmaa v�imsaima, meelelahutus�rile spetsialiseerunud juurafirma direktoriks t�usnud Pierre, kelle t��p�evad koosnesid kontinentidevahelistest esimese klassi lendudest ja l�una- ning �htueinetest A-klassi staaridega, nagu nt. Robert de Niro, Salman Rushdie, Monica Bellucci jt. Pierre�s s�venenud vastumeelsus selle kristallmaailma v�ltsituse vastu ja kumuleeruv konflikt firma ekstsentrilise presidendiga (muide, kas pole huvitav, et rikkaid-ja-ilusaid n�drameelseid kutsutakse imetlevalt ekstsentrikuteks, meiega samal pulgal olijaid aga dementseteks skisofreenikuteks, kes kuuluvad vastavate meditsiiniliste institutsioonide tegevussf��ri) viisid nii kaugele, et temagi lahkus KL�PSU j�rel kompaniist ning on oma positsiooni ja m�juv�imu arvestades ��rmiselt tagasihoidliku lahkumiskompensatsiooniga viimased aasta-poolteist seljakotiga tagasihoidlikult �mber maailma ringi r�nnanud.

Me k�ik oleme kuulnud idealiseeritud lugusid s��rastest hingedest, kes on t�hja edu ja v�ltsi j�ukuse vahetanud lihtsate, ent siiraste ja t�eliste v��rtuste vastu ja meil on enamasti neist sarmikalt punutud modernsetest muinasjuttudest �sna k�rini - hullemaid kli�eesid annab otsida. Aga loomulikult, raamatut�ed j��vadki vaid kauniteks, ent kaugeteks ja v��rasteks mullideks - seda kuni hetkeni, mil mainitud muinasjutukangelastega n�ost n�kku kohtume, tassikese tee taga jalgu sirutame, videvikuvarjus vandeseltslaslikult joint�i jagame...

c)neiu, kelle filmialane haridus ja rikkalik tutvusringkond v�imaldaksid tal enam kui lahedalt reklaam- ja kommertsteoste k�lisevas maailmas �ra elada, kes selle asemel aga juba enne erinevatelt fondidelt vastavate finantside kindlustamist emalt raha laenas, et kaugetel maadel v�ndata dokumentaalfilmi h��buvate rahvaste unustatud kannatustest - sellest, millesse usub ja mille talletamist tulevikuks t�htsaks peab.

Need on vaid kolm �limalt p�gusat n�idet inspireerivatest inimestest, kellega mu elutee on ristunud, kes on jaganud minuga oma muresid ja r��me, omi k�ike ja m�tteid, ja keda mul on (olnud) au s�brakski nimetada. Aga nad j��vadki vaid l�bipaistvateks kli�eedeks, kuni sa ise pole neid kohanud, puudutanud, kuulanud...

�htlasi "vabandan" Aihami ees etteulatuvalt ning selgitan oma kalduvust intensiivsete kohtumiste j�rel j�ljetult kaduda, kui hunt, kes hulgub omap�i. Kui ma olen KOHAL, p��an ma t�esti OLLA kohal, kui liigun edasi, olen kohal uues kohas ning pea v�imetu n�tsuna venivaid pikamaakontakte pidama. Paljudele on see m�rk �lbusest, hoolimatusest ja loendamatutest muudest pahedest, mis teha - kellele ema, kellele t�tar. Minu parimate s�prade ringi on aga j��nud inimesed, kes seda m�istavad ja kellega mul pole v�himatki probleemi j�tkata juttu poolelt lauselt, just sealtsamast, kus see n�dala-, kuu- v�i aastap�evad tagasi katkeda v�is.

Samal �htul poetrepist lahkudes kostis Aiham, kui muuseas, "Laup�evast, mil sa saabusid, on mu peas k�ik pahupidi p��ratud."
"Unusta mind, ent m�leta mu s�nu", p��an peatset lahkumist Aihami jaoks leevendada, "�ra kurvasta, et ma lahkun, vaid r��musta, et �le�ldse saabusin." Paratamatu t�siasi on fikseeritud fakt, suhestumine sellesse aga meie enda valida. Oleme koosveedetud n�dalap�evade jooksul l�hedaseks saanud, tunnen end kohati Aihami suure vennana - samas olen enam kui teadlik, kuipalju k�psem ja s�gavam on Aiham 19.a. minust, kel praegusega vaid �ksikud �hised kokkupuutepunktid ette on n�idata. V�hemalt nii tundub mulle retrospektiivis. Vundamendiauk oli k�ll ehk sama, �nneks kiskusin sinna kiirelt kerkima hakanud viltuse lobudiku varsti maha, et lihvitud seedripuust ja l�bikumavatest paberseintest vaikselt uut ehitama hakata.

Uinume kokkuleppega poole kaheksa paiku �les karata, et koost��s hommikup�ikesega veel m�ned pildid pintslisse pista. 7:30 - pilves; 8:30 - pilves; 9:30 - pilves; 10:30 - pilves; 11 paiku lohistame end sellegipoolest v�lja. Veel enne majast v�ljumist j��dvustan Aihamist paar kaadrit treppikotta langevas eredas valguslaigus. Linn oleks kui h�ljatud, t�navad ja �likooliesine on praktiliselt inimt�hjad - muidu lakkamatu taksokakofoonia asemel k�kitab tee ��res vaid paar �nnetut kollast autot. On ju reede, moslemite perekeskse n�dalavahetuse algus. Uitame piki vaikseid t�navaid ja teeme juttu niisama t�hjast-t�hjast, k�ik oluline sai nagu eile �htul �eldud. Filmides kuuleme t�htsaimaid tarkuseteri ja hingestatuimaid h�vastij�tte ikka vahetult l�putiitrite eel, elu otsad ei jookse paraku alati t�pselt �igel hetkel kokku. Teevad seda varem, hiljem v�i j��vadki �hte s�lmimata. Ent kui vahel �nnestub j�lle nagu filmis, on mul r��mu ja rahulolu laialt.

Vaevalt pool tundi hiljem teengi ettepaneku tagasi p��rduda, tean t�pselt ette, et paremaid kaadreid, kui juba pildistatud r�pasest trepikojast me t�na enam ei saa. V�i kui siis vaid samast r�pasest trepikojast. K�mme minutit peale kahtteist sulgeme eneste taga l�plikult korteriukse - minul seljas �ks ja k�hul teine seljakott, Aihamil kaks kolossaalset spordikotti kummalgi �lal. Lahkume samast bussijaamast - mina p�hja, Aiham l�unasse. Minul �mber parema randme Aihami kingitud k�ekett, Aihamil raamatu vahel minu p�hendustega fotod.

Hommikul kotte pakkides olin juurelnud, kas libistada Aihami p�kste- v�i kotitaskusse t�nut�heks v��rustamise eest m�ned n�ritud nurkadega kup��rid, ent pidasin siiski paremaks seda niiviisi v�givaldselt ja pealesurutult mitte teha. Ja �igesti tegin, see t�hendab ei teinud - kui Aihamiga ettevaatlikult samal teemal juttu p��dsin teha, p�ris ta pikemalt m�tlemata, kas ma olen lolliks l�inud ja tegi igasugustele edasistele m�ttearendustele kategoorilise l�pu. Kogu siinviibitud aja jooksul oli mul enam kui tegu, et m�nelgi korral poe- v�i v�ileivaarve maksta. Minu parimateks saavutusteks j�idki paar 50:50 jaotatud kulu.

Pole imestada - j�ud olid ��retult ebav�rdsed ja koduv�ljakueelis S��ria k�es - kord keeldus kaupmees minu esimesena letile asetatud rahat�hte vastu v�tmast ning j�llegi sai kodumeeskond punkti. Kord l�kkasin Mohammedi naljatades v�ileivabaarist v�lja, et ise arve maksta, m�istsin peagi, et asi on tegelikult naljast kaugel ja ma oleks noormeest peaaegu r�ngalt solvata v�inud ning lasin tal galantselt limonaadi, juurviljade jms. eest maksta, saateks ohtralt t�nades. Sellised siis on lood moslemite k�lalislahkusega.

Eesti - Tyrgi - Syyria - ... (1/2)

Wed, 25 Feb 2009 16:00:14 +0000

Ja olengi tagasi. Nagu polekski (aastaks) kuskile kadunud. Ilmun v�lja sama ootamatult, kui �hk�rn lumevaip esimese advendip�ha ajal, saabudes alati just siis, kui k�ik on viimsegi lootuse kaotanud. Toon lastele lusti, emadele silmar��mu ja isadele s�damerahu. Katan ajutiselt halva ja inetu, puhastan patud ja peegeldan valgust... Okay, okay, I get it - enough!

Mis siis vahepeal �igupoolest juhtunud on? Peale selle, et meie k�igi eluaastatel p�gal juures ja alatud hirmujutud maailma laastavast majanduskriisist (t)�rkama n�ivat inimsugu taas ahelaisse suruvad. Kel mu s�giskr�ptiline sissekanne de�ifreerimata j�i, olgu teada - veetsin novembrikuu T�usva P�ikese Maal. Kui peaksin Jaapani-elamuse �heainsa lausega kokku v�tma, �tleksin, et tegu on armsaima ja absurdseima paigaga, kus eal viibinud olen. Jaapani geopoliitiline isolatsioon ja Teise Maailmas�jani okupeerimata j��nud maa-alad on s��di selles, et Jaapani kirjeldamiseks mujalt v�rdlusi tuua on pea v�imatu. Pelga poole tunniga v�ib reisida l�bi aastasadade, kui mitte -tuhandete ja viirukih�ngust l�bi imbunud iidsete templite vahelt p�ikest varjutavate pilvel�hkujateni j�uda. Veel enam, modernne ja muistne on teineteisest l�bi imbunud, kui Yin ja Yang - viirukipuhmaid s��tava munga v��l v�ib kohata GPS-raadiosaatjat; 43-korruselise b�rootorni katusele rajatud helikopteri maandumisplatsi k�rval aga hoolitsetud altarinurka.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma t�na r��kida. Materjalid Jaapanist - absurdsed bukletid ja koomilised keelekonstruktsioonid, sure-v�i-maha-kui-armsad piletikontsud ja muu s��rane tr�ni ootavad sorteeritult Eestis sahtlinurgas oma j�rge. Kui saan n��d kirjutamisega taas j�rje peale, siis suve hakul Eestisse naastes panen tagantj�rgi ka s�gisese Jaapani p�ev-p�evalt kirja. Poliitilikasse ma nina ei pistnud ja aktsiakurssidega ei m�nginud, sestap ei tohiks poole-aastasest hilinemisest suurt hullu olla. Kuidas palun? Ahaa.. panid t�hele, jah? Kas ma mitte paari rea eest "...suve hakul Eestisse naastes..." ei kirjutanud? Aga mida muud see t�hendab, kui et villased sokid on taas seljakoti parempoolses k�ljetaskus ja mu rahakott paks viiest valuutast (siinkohal juhin t�helepanu, et s�na "paks" on vaid literatuurne kujund).

Ja k�esolevaid ridu kirjutangi ma juba Vahemere idakalda boheemlaslikust �li�pilaskorterist - t�psemalt S��ria Araabia Vabariigist, rammestunult meretuulte s�leluses vedelevast Latakia-nimelisest rannikulinnast. Enne, kui ma p�ris algusesse siirdun ja senist (n�dalast) teekonda kirjeldama asun, veel m�ned s�nad edasistest plaanidest. Eeldatavasti j�tkan paari p�eva jooksul oma teekonda ja sean sammud sisemaale, legendaarse Eufrati kallaste suunas. Eufrati ��rest kulgen edasi itta, kuni Iraagi-piir mu tee sulgeb. 180-kraadise kannap��rde j�rel toibun pisut Damaskuses ja libistan end Liibanoni. Seej�rel tagasi Damaskusesse (tingimusel, et S��ria mind ikka teistkordselt riiki laseb) ja edasi salap�rasesse Jordaania kuningriiki. N��d toimub v�imalikes plaanides v�ike lahknevus. Variant a) korral p��an Jordaania l�unatipust �le Punase Mere otse Egiptusesse, Siinai k�rbemaastikele seilata. Variant b) korral proovin L�una-Jordaanias �nne Iisraeli piiri�letusega. V�ttes arvesse, et selleks ajaks kaunistavad S��ria-viisale lisaks mu passi ka Liibanoni templid, on tegu s�na otseses m�ttes �nnem�nguga. Kui Iisraeli-templitega S��riasse p��s on absoluutselt v�listatud, siis vastupidises situatsioonis s�ltub riikip��s �hutemperatuurist, p�evapoliitikast ja... ehk k�ige rohkemgi sellest, kas ettejuhtuva piirivalvuri pruut andis talle ikka eelnenud �htul k�tte.

Iisraeli lisandumine marsruuti s�ltub suuresti ka sellest, mis kell, p�ev ja kuu juba k�tte on j�udnud ajaks, mil Punase Mere soolased tuuled viimaks mu ninas��rmeid paitavad. �htlasi sellest, kas mu armas kodumaine s�ber Lauri, kes hetkel end Iisraeli l�unatipus Eilatis kosutab, on selleks ajaks juba riigist lahkunud. Ja l�ppkokkuv�ttes on k�ik plaanid m��ratud nurjuma, nii et... aeg n�itab. K�ll tean hetkel niipalju lisada, et eile saabunud s�numi kohaselt ootab mind Tel Avivis soe sohvakoht. Nimelt on mu teine armas s�ber Yosi, kellega ma mullu kevadel 3 kuud Nepaalis ja Tiibetis aega veetsin (ja kellest teie pole veel s�nagi kuulnud, kui te just mu Tiibeti-�lest�usu teemalist Eesti Ekspressi artiklit lugema ei juhtunud), tagasi Tel Avivi kolinud ja ootab mind avas�li k�lla. Ja kui ma t�esti leiangi end viimaks Tel Avivist ja tasuta katus pea kohal on garanteeritud, t�hendab see ideaalset v�imalust mu kaheksa-kuise �Eestist-m��da-maad-Tiibetisse� reisi lahtij��nud otsad mingilgi moel kokku s�lmida. Juba Jaapani eel olin kirja pannud 30 A4-lk jagu teksti, mida kellegi silmad pole veel n�inud, paraku ei jooksnud sulg Eestisse naasmise j�rel ladusalt edasi, nagu olin naiivselt lootnud.

See, kas keegi mainitud reisi toimumist enam m�letabki v�i kas selle kirjanduslik j�tkumine enam kedagi huvitabki, on minu jaoks t�iesti teisej�rguline. Nagu olen eelnevaltki maininud, panen seda k�ike kirja eelk�ige enese, ja loodetavasti ka oma j�rglaste tarvis. Ja ka oma vanemate tarvis, kel nende N�ukogude okupatsioonist m��ritud ja risustatud noorusp�lves polnud �nne sedav�rd kompromissitult reisida. K�ik �lej��nud p�hjused on juba kaugel tagapool ja ma usun, et just selle kompromissituse p�rast saavutas mu reisikiri ka v�ljaspool s�prade-tuttavate ringi loetavuse, mida ma kirjutamise algusp�evil kindlasti oodata ei osanuks.

Siinkohal tahaksin vahepalana meenutada seika 2008. aasta 26. jaanuarist, mil �le India t�histati Vabariigi P�eva. Hoolika ajastuse tulemusena s�ttisin end just 26. jaanuariks Delhit l�bima, et olla oma silmaga tunnistajaks grandioossele s�jav�eparaadile. India mastaapsust arvesse v�ttes olin paraadis paraku pisut pettunud ja tahtsin kindel olla, et kas see oligi siis k�ik?! Viimaste marssijate m��dudes lasin pilgul ringi k�ia ja l�henesin kolmele valgele naisterahvale, kelle siniste kaantega Lonely Planet justkui "Turistid! Turistid!" karjus. Aga tihtipeale ongi just turistid k�ikv�imalikest p�evakavadest, t�htp�evaplaanidest ja muust s��rasest m�rksa teadlikumad, kui p�evarutiinis ringlevad kohalikud. Paraku ei teadnud ka naisterahvad mulle midagi t�psemat �elda. Minutilise small-chat�i j�rel kostus m��dap��smatu "So, where are you from?", ja lausunud "Estonia", helisesid korraga mu k�rvus kodukeelsed s�nad "Aga miks me siis inglise keeles r��gime". Sulat�de. Ja veel minutike hiljem l�i �ks naistest uskumatusest k�ed kokku ja selgus, et tegu on ju minu truu lugejaga.
Un-be-lie-vab-le!

Eks ma ikka lootsin, et mu jutustus vaikselt ka Interneti-avarustes lekib, aga et ma teisel pool planeeti pea 20miljonilise elanikkonnaga metropolis oma lugejaga kokku jooksen... See oli t�epoolest niiv�rd uskumatu, et hakka v�i uskuma.
Aruande l�petuseks veel niipalju, et nagu mainisin, on s�gisel kirja saanud 30 lehek�lje jagu teksti t�naseni �les riputamata. Ja �les riputamata need ka j��vad seni, kuni mul pole p�ris selget pilti sellest, kuidas hapnema j��nud reisijutt viimaks kokku t�mmata. Kord j�i juba k�ik poolikuks ja ei taha, et see teistki korda juhtuks. Eestlane on oma traagilisest ajaloost tulenevalt �nneks kannatlik elukas, kuumaverelisemad lugejad oleks mind s��rase alatuse eest t�en�oliselt juba ammu rattale t�mmanud. Loodetavasti saab k�ik aga vastuse j�rgneva kolme kuu jooksul, sest mu mentaalse kalenderm�rkmiku maikuu teises pooles seisab �lesanne, mille t�itmiseks pean v�hemalt ajutiselt Eestisse naasma.

See sai n��d k�ik pea �he hinget�mbega kirja pandud, ent tundub, et oluline on �eldud ja aeg p�evakajalisse naasta. Palju �nne teile, kes te �laloleva tuhande tegelikult-ju-asjasse-mittepuutuva-s�na j�rel siiani kohale olete j��nud - v�ite endale v�lja kirjutada diplomi k�esoleva blogi vastuv�tukatsete eduka l�bimise puhul. Sest, mis seal salata, on ka vanu tuttavaid ja lapsep�lves�pru, kelle teed, m�tted ja �tted on aastate jooksul minu valitust kardinaalselt vastupidises suunas kulgenud ja kelle tagasiside aastataguse reisijutu kohta v�ib kokku v�tta j�rgnevalt: "Tead, hakkasin k�ll lugema, aga j�i katki... kas l�hemalt ei saaks?" Sorry, ei saa :)

�ks olulisemaid v��rarvamusi, mis puudutab analoogseid seljakotir�nnakuid, on see, et see k�ik on �ks suur meelakkumine. Paljude inimeste arusaamades ja m�tetes v�rdub reisimine �hukonditsioneeriga lux-bussi transpordiga �he hotelli basseini ��rest teise hotelli rootsi-laua ��rde, kaamelis�iduga �mber p�ramiidide, kalamarja ja Cabernet Sauvignon�iga Eiffeli-torni tipus - You get the point. Ja siinkohal ei m�tle ma mitte teid teiselpool ekraani, vaid omi argiasju toimetavaid inimesi, kellega minu tee erinevates maailmanurkades p�ev-p�evalt ristub. Samas lauses poetatud India ja Tiibet, Kreeka ja Maroko j�tavad tihtipeale v��rmulje pudrum�gedest ja piimaj�gedest v�i piiramatu krediidilimiidiga Platinum-kaardist. Mis j��b sellise pealiskaudse v�i keelebarj��rist takistatud suhtluse korral tagaplaanile, on see, et kohati v�ib ka 23 tundi ��p�evast olla tegelikult nii raske f��siline, kui ka vaimne katsumus.

�ksindus, kurnatus, magamatus, j�etus, janu, n�lg jne. v�ivad olla p�evi mu ainukesed kaaslased. Muinasjutuline jalutusk�ik pilvepiiril v�ib hetkega p��rata �ikesetormiks m�gedes - n�htavus kahaneb nullini, j�ised raheterad peksavad halastamatult n�kku, �el tuul l�ikab kui noaga l�bi ihu ja �ks sokk on l�bivettinum, kui teine. "Bussiga Iraanist Pakistani" on vaid kolm lakoonilist s�na, mis tegelikult varjavad endis kuni 12h p�rguretke - liiv p�hib l�bi klaasideta aknaavauste otse silma; iga auk ja konarus laguneval k�rbemaanteel paiskavad sind k�mmekonna sentimeetri k�rgusele istmest vaid selleks, et sekundi murdosa hiljem sabakondi ragisedes tagasi j�igale alusele lajatada; viis kohalikku istuvad su �mber, j�lgides sind s�nagi lausumata l�bitungival pilgul ja k�hides sulle otse n�kku m�rgiseid konigaase. P�ikese loojudes lisanduvad perioodilised vappek�lmad ja ainsaks meelelahutuseks j��b �le vaid p��e k�lmav�rinaid istmelt istmele p�rkumisega s�nkroniseerida. You get the point.

Ma ei hala. Lausa vastupidi, olen viimaks j�udnud vaimsele arengutasemele, kus suudan juba k�ige ebameeldivamates situatsioonides endale teadvustada, et katsumuse m��dudes on rahuldus selle �letamisest seda suurem ja m�lestus seda erkam. Tagantj�rele nentida, et kasvame ja �pime eelk�ige just l�bi raskuste ja negatiivsete elamuste, ei ole mingi kunst. Elu pole muud, kui l�putu Ameerika raudtee ja t�eline kunst on igas p�hjas teada, et edasi saab j�rgneda vaid t�us. Ja ma ei m�tle teadmise all resigneerunud ohkamist a la "..ei nojah... k�ll ma �le elan... mis mul �le j��b... blablabla..", vaid p�stip�i kogu sulle kaelasadavale pasalaviinile vastuastumist, lai irve �hest k�rvast teiseni. Mitte teadmist, vaid iga kui viimase keharakuga tunnetamist.

Ja mis seal salata, ka suurt osa v�imalikke lugejaid j�tab enam kui k�lmaks, mitu teenrit sind Sri Lanka rannamajakeses �mmardas v�i mitu kasti viskit ja mereande su maakleri-tunnipalk kuskil Okeaanias kinni plekkis. See k�ik v�ib olla muidugi huvitav, kui seda pole kajastatud l�bi (just eestlasele pahatihti nii t��pilise) arrogantsi-varjundi, ent t�elist lugemis(kahju)r��mu ja -rahuldust pakuvad meile just teiste eba�nnestumised ja raskused. Ja see pole niiv�rd kultuurispetsiifiline, kui inimnatuuri lahutamatu osa. Need on hetked, mil t�stame pilgu hetkeks raamatust (v�i, kui soovite, ekraanilt), kuulatame ehk akna taga k�ledalt uluvat tuult ja kamina olemasolu korral vaikset tulem�ha ning puupakkude praksumist, t�mbame sooja pleedi tagasi �le v�ljalipsanud varvaste, r��pame s��mu kuuma kakaod ja ohkame kergendusega "Jumal t�natud, et on selliseid oinaid, kes k�ivad ja kannatavad... nii et ma ei pea seda ise tegema."

Sellest k�igest enam kui teadlik olles pakungi teile juba loo algul (kui aus olla, siis tegelikult ju isegi enne loo algust) paraja pr��niku. Nimelt algas mu k�esolev reis saatuse tahtel �he suurima eba�nnestumisega, mis meid 21. sajandi modernse reisimise ajastul �ldse tabada saab. V�i noh, kui eba�nnestumiste skaala �heks ��rmuseks seada surm, kui ainus "absoluutne eba�nnestumine", on tegu siiski �sna tagasihoidliku �mbrisseastumisega. Isegi kehavigastustest j�i asi kaugele... aga andke ometi armu ja lubage mul t�mpi reaalsust literatuurse dramaatikaga v�rtsitada :)

Niisiis oli tegu 31. jaanuari �htutundidega ja viimaks ometi olid k�ik ettevalmistused omadega otsakorral. Ja mis ei olnud, j�tsin ma s�damerahuga k�rvale, olles teadlik, et oma viga, et varem ei alustanud ja tegemata/l�petamata toimingute p�rast halama j��da oleks pelgalt ajaraisk. Nagu tavaks on saanud, m��dus mu viimane �� enne lahkumist unetult ja kotiklambridki kl�psatasid kinni alles siis, kui abivalmis autojuht maja ees juba n�rviliselt signaali pumpas. Viimaks oli aga k�ik kombes, ja mis ei olnud, j�i must koduukse snepper-luku kinnikl�psatades maha, nagu juba �lalpool mainisin. Uut teekonda tuleb ikka puhtalt lehelt alustada ja vaimne argitaak igasuguse k�hklustundeta �le formateerida.

AirBaltic�u lennukipilet Riiast Istanbuli t�hendas seda, et mind ootas ees veel orienteeruvalt nelja-ja-poole tunnine bussis�it Tallinnast Riiga. V�rreldes �leelatud bussireisidega erinevates Jumalast h�ljatud maanurkades m�jus eelseisev Tallinn-Riia ots, kui n�iteks trollis�it �ism�elt kesklinna. Mis saaks viltu minna?! Oh mind naiivitari...
Nagu v�rdlemisi soodsate piletihindade puhul kombeks, oli lennuaeg v�rdlemisi ebamugav ja check-in�i alguseks m��ratud 05:50 hommikul. Eurolines�i kesk�ise v�ljumisega buss s�idab aga Riia bussijaamast edasi lennujaama ja peaks sinna j�udma mitte hiljem, kui kella poole kuue paiku. Lausa ideaalne - otse bussilt check-in�i ja ei mingit �ist terminalis konutamist.

Tegelikult olin lootnud j�uda kella 21:00sele bussile - lihtsalt nii igaks juhuks, et v�ltida mistahes v�imalikke v�i v�imatuid komplikatsioone. Aga nagu juba kuulsite, l�ks nii nagu alati - sain kodust liikuma alles pisut enne �heksat ja pidin veel linna pealt m�ned esemed �les noppima. Kuna mul oli n��d kolme tunni jagu vaja aega parajaks teha, kasutasin lahkesti mulle usaldatud korteriv�tmeid ja juhatasin end s�bra (jah, sellesama Lauri, kes hetkel Iisraelis kosub) t�hja kesklinnakorterisse. S�in-j�in, tuhlasin internetiavarustes ja tundsin lapsikut heameelt selliste triviaalsete detailide �le, nagu n�iteks minu lennukipileti langemine 1. veebruari varahommikule. Et nagu uus kuu ja uus algus.

Kontrollisin veel poole silmaga k�igi esmavajalike objektide olemasolu. Pass - check, pangakaardid - check, kaamera(akud/laadija/m�lukaardid) - check, lennupileti kood - che... WTF! Mism�ttes?!? FUCK!
05:50 ei osutunud mitte check-in�i kellaajaks, nagu mu unen�ljast deformeerunud m�lus kirjas, vaid lennu alguseks. Mis t�hendas, et buss j�udnuks lennujaama ette vaid ca veerand tundi enne m��ratud �hkut�usu. Muidugi oli v�imalik, et �iselt t�hja maanteed m��da j�uab buss ehk varem kohale, ent sellise umbm��rasuse peale ei saanud ma lootma j��da. Kaevanud end AirBaltic�u web�ilehel l�bi tingimuste ja eeskirjade, oli selge, et check-in Istanbuli lendudele suletakse eranditult kolmveerand tundi enne lennu algust ja minu k�ikv�imalike kindlustuskateteta pilet �hegi �mbervahetamis- v�i edasil�kkamisv�imaluse alla ei kuulu. P��dsin kedagi k�tte saada nii lennufirma L�ti, kui Leedu infotelefonidelt, ent hilise kellaaja t�ttu kostus torust vaid automaatvastajale lindistatud reipa h��le v��rkeelset m�la.

"I can�t believe it! Oleks siis, et ma esimest v�i teist... v�i kasv�i 10ndat korda lendaks, aga sellise lollusega hakkama saada minu kogemuste puhul", s�imas mu ego mind halastamatult. Okei, alternatiivid.
N�itsik infoliinist teatas kahjur��msal h��lel, et peale Eurolines�i kesk�ise bussi midagi muud enam Riia poole ei l�he. S�ber, kes olnuks suure t�en�osusega valmis ilma igasuguse ettehoiatamiseta keset ��d hakkama minuga Riia poole s�itma, oli just sel ajal saatuse tahtel Rootsis.
Minu kasutada olnud �ko-autol oli vaid loetud p�evade eest aegunud liikluskindlustus... ja kuidas saakski ma j�tta auto m��ramata ajaks kuskile v��rasse linna, v�he sellest - v��rasse riiki. No okei, tuleb keegi bussiga p�eva-paari p�rast Riiga ja s�idab tagasi Tallinna - ent kumuleeruvad bensiini- ja bussipiletikulud v�rdunuks juba mu lennukipileti hinnaga.
J�i veel v�imalus h��letada, ent asuda keset ��d Tallinnast teele l�ikavas k�lmas, suure seljakoti ja limiteeritud ajaga - absurd! Imesid muidugi juhtub, ent 95% t�en�osusega leidnuks ma end hommikul kell 6 l�bik�lmunult kuskilt p�rap�rgust. M�ttetu.

Niisiis olin kesk�� paiku juba t�iesti rahulik ja olukorraga leppinud. Bussi peale ei hakanud ma minemagi - jah, hea �nne korral v�inuksin lennukile j�uda, ratsionaalne kalkulatsioon r��kis aga minu kahjuks ja tarbetu edasi-tagasi s�it suurendanuks finantsilist kaotust veel kolmandiku v�rra. Lisaks 10h t�is tujutut loksumist, meeleh�rmi ja pettumust. The damage was done - no need to push it even further.

Kulus n�dal, kuni j�udsin uue pileti broneerimiseni ja teine n�dal j�rjekordse lahkumiseni. M�tetes olin aga otsad juba kokku t�mmanud ja uue lehe ette keeranud, sestap sai enamus mu tutvusringkonnast asetleidnud �pardusest teada alles loetud minutid tagasi, eelnenud kolme l�igu raames. Niipalju siis sellest...
...v�i siiski - midagi on veel. Kui eelnenut oli juba parasjagu piinlik tunnistada, siis j�rgneva epiloogi tr�kkimiseks pean oma s�rmi lausa v�gisi tagant sundima. Nimelt oli �ks mu s�pradest n�dal enne minu eba�nnestunud lahkumist sama kesk�ise bussiga Riia poole kulgenud. Aimasin juba ette, et vastus ei pruugi mulle meeldida, ent p�risin talt siiski, mis kell ta lennujaama oli j�udnud. Reipal h��lel s�distas Jaanika telefonitorusse, et vastupidiselt graafikus etten�htule oli tema buss lennujaamas peatunud ENNE bussijaama j�udmist ja nii oli ta juba tund enne plaanitut terminalis. I was speechless.

�ks paljudest ��rmiselt tervislikest omadustest elus on igast halvast killuke head leida. �lalpool juba puudutasin sama teemat. Teadmine, et suurimatest eba�nnestumistest saavad tagantj�rgi nauditavaimad lood, on iseenesest kuldav��rt. Naaskem hetkeks �lalmainitud kirjelduse juurde �ikesetormist m�gedes. Rahe peksab n�kku, k�lm l�ikab l�bi ihu ja jalad lirtsuvad �ksteise v�idu... v�i siiski, kui n��d p�ris t�pne olla, tundub vasaku jala v�ike varvas praktiliselt kuivana. Lausa uskumatu, t�hendab - vaid 90% varvastest on veekahjustustest krimpsu t�mbunud...

...vaid paar p�eva enne plaanitud lahkumist soetasin endale Asus EEE PC 901e, 9" ekraanidiagonaaliga kilose s�learvuti. Just sellise tillukese ja kompaktse vidina, millest ma nii tihti varem puudust olin tundnud. Veel paar aastat tagasi maksnuks analoogsete parameetritega miniarvuti kordi rohkem, ent n��dseks on hinnad langenud tasemeni, kus iga teine mp3- ja kaamerafunktsioonidega mobiiltelefongi on sama kallis. J�udsin vaevalt h�davajalikud programmid oma uude s�pra laadida, kui oligi juba aeg lahkuda ja lennukist maha j��da. Ja vaid paar p�eva hiljem, kui ma pidanuks olema juba kuskil S��ria avarustes, �tles mu arvuti �les. Olnuks ma siis juba teel, v�inuks masina kordasaamine n�uda k�mneid kordi enam aega, n�rve ja vaeva ning venida n�dalaid. Milline �nn, et ma lennukist maha j�in :)

Kirjeldan k�esolevas l�igus m�ne s�naga l�hemalt tekkinud probleemi ja selle lahendust. Arvutiv�hikud v�ivad julgelt j�rgmise l�iguni h�pata. �hel suvalisel hetkel arvutit k�ivitades vilkus hetkeks ekraanil kurikuulus Blue Screen of Death ja masin sattus nn. bootloop�i. Esimesel paaril korral �nnestus safe mode�iga siiski operatsioonis�steemi j�uda, peale seda ei aidanud enam seegi. Probleemi tegelikku p�hjust ei tea ma siiani. Sukeldusin foorumitese, lappasin FAQ�e ja leidsin teisigi kirjeldusi analoogsetest l�plikest kokkujooksmistest. ASUS�e softiplaadil on k�ll kaasas kummagi k�vaketta (4GB & 8GB) OS�i installatsiooni j�rgsed ghost-image�d, paraku puudub masinal tema suuruse ja kaalu t�ttu CD-lugeja ja ketta kasutamiseks oleks vajalik USB�sse �hendatava CD-lugeja olemasolu. Alternatiiviks oli kasutada USB-pulka, ent esmased juhendid ei viinud mind kuhugi ja arvuti keeldus USB-pulka boot-diskina tunnistamast. Viimaks ei j��nud mul �le muud, kui vajalikud failid kombineerida lauaarvuti juurkataloogist ja iidselt WIN98 bootflopilt. Ja siis j�i �le leida veel DOS-�hilduv versioon Norton Ghost�ist, mis pidi �htlasti olema piisavalt uus, et suuta lugeda softikettale paigutatud uusimaid .GHO faile. Phew!

N��d on siis mainitud USB-pulk mu fotoseljakoti t�htsaimas taskus ja analoogse probleemi kordumisel ei tohiks algseadete taastamine v�tta enam �le veerand-poole tunni. S�learvuti esmakordne kaasav�tmine t�hendas ka teist olulist muutust - kui varem olin reisinud suure seljakoti ja kompaktse foto�lakotiga, siis n��d pidin �lakoti asendama m�ned korrad kogukama fotoseljakotiga. Ei oleks lihtsalt k�ne allagi tulnud, et mu s�learvuti kolksunuks suures seljakotis tolmustes autopaga�nikutes ja vihmastel bussikatustel. �nneks on mu reisiseljakott piisavalt h�redalt t�idetud ja fotoseljakott mahub h�lpsasti riiete otsa suurde kotti - �ht seljakotti seljal ja teist k�hul kanda pole �ldse mugav, samuti t�mbab see kordades enam t�helepanu. Loodetavasti j��vad edaspidi olemata ka situatsioonid, kus leian end maa ja taeva vahel m�nele kaljuseinale naaldunult, �ritades edasi-tagasi pendeldavat �lakotti m�ne kivinuki tagant lahti p��sta v�i paremasse asendisse seada.

Ka kaamera on mul seekord teine. K�ll praktiliselt sama mudel - oma eluea kordades �letanud EOS 350D asemel s�bra usaldatud EOS 400D. P�risin mainitud s�bralt k�mneid kordi, kas ta on ikka t�iesti kindel, et tahab s��rast lolli otsust teha, kui on praktiliselt garanteeritud, et ma varem v�i hiljem tema kaamerakerega kuskilt alla sajan v�i �hku lendan. Pealegi oli ta ise peatselt Mehhikosse minemas (kuigi kogukat peegelkaamerat poleks ta sinna nii v�i teisiti viitsinud kaasa vedada). Tahtsin olla enam kui kindel, et ta varem v�i hiljem tehtud otsust kahetsema ei hakkaks.
Ajan kindlasti siinkohal m�ned s�nad segamini, ent �ldjoones oli tema vastus: "Ma olen n�inud, milleks sa selle kaameraga suuteline oled. Minu jaoks pole see suurt enamat, kui m�nguasi. Kui ka midagi juhtub, then so be it - it�s a small price to pay for what you are doing."
Erinevad inimesed on minu t��de kommenteerimisel kasutanud erinevaid �liv�rdes s�nu ja k�rvupaitavaid kiidulauseid, mis peagi ununevad ja �hepajatoiduna l�bi segunevad. �laltoodu j��b mulle aga kauaks meelde. Ait�h, Kristel!

Take two. V�ikalt kommertsialiseeritud Valentinip�eval(TM) asusin taas teele, kuuekohaline lennukipileti kood k�sivarrele kritseldatud ja rahakotis segamini kroonid, dollarid, eurod ja ei rohkem ega v�hem, kui �ks metall-Latt. Bussipilet Riia kesklinnast lennujaama maksis 40 santiimi ja tahvel �okolaadi terminalikioskist 60 santiimi. J�rjekordne absoluutselt t�htsusetu detail, mis pakkus mulle aga rahulolu kaugelt enam, kui 1 lati eest. Mulle meeldib, kui k�ik otsad t�pselt kokku jooksevad.
T�nu mu uuele lumivalgele s�brale (k�ll ebapraktiline, ent ainus, mis kohe saadaval oli) m��dus �� lennujaamas m�rkamatult - "Walks with Bashir" ja senin�gemata "Memoirs of a Geisha" hiljem oligi aeg check-in�iks. Ainus, mis filminarratiividesse katkestust t�i, oli m��da unist terminali n�rtsinud lille�iega ringi tuiav vindine kohalik, kes j�rgem��da k�igiga edutult jutuotsale p��dis saada, et siis resigneerunult massaa�itooli tukastama naasta. Otsustasin armulikkust �les n�idata ja vestlesin mehega konarlikus vene keeles majanduskriisist ja alkoholi v�imetusest probleeme lahendada. Pidin peagi oma otsust kahetsema, kui vunts sundis mind enda k�rvale teise massaa�itooli ja iga viie minuti tagant mind k�isest sikutas: "Sa oled ikka hea poiss! �ra mulle ainult p�he istu, et ma t�na natukene v�tsin, eksju? Ma ainult t�na natukene. Ma muidu kunagi ei v�ta... No v�ib-olla ainult 3-4 korda aastas. Eksju? �ra mulle ainult p�he istu..."

T�rki ta �nneks ei lennanud ja minu p�ralt oli terve kolmene istmerida. Tukastasin t�nulikult.
Istanbuli lennujaamas arvutasin pisut ja omandasin sadakond liiri - piisavalt, et S��riasse j�uda ka juhul, kui ma pidanuks �� m�nes T�rgi hostelis veetma. T�ie selgusega j�udis mulle kohale, et uus reis on algamas, alles bussiinfoleti ees, kui tuhatoosis puhkav kantserogeenipulk muretult rahvusvahelisse lennuterminali toksilisi gaase vallandas. Jumalaga euron�uded ja tervislik elukeskkond - tere, suitsetamine �histranspordis ja magamistoas. Sigareti omanik pakkus mulle lahkesti piletit otse reisib�roosse, kust ta s�ber mind otse S��ria bussile kupatanuks. Eelistasin �nne proovida rongiga. Sigareti omanik pakkus mulle lahkesti shuttle-bus teenust otse kesklinna: "Only 25 euros, my friend." Eelistasin �nne proovida metroo ja trammiga, mis kujunes kokku pea 20 korda odavamaks. Kui n��d p�ris aus olla, siis 25 euro v��rtuses liire viisid mind l�bi terve T�rgi, S��ria piirini v�lja. Bussiinfolett on t�naseks suure t�en�osusega pankrotistunud...

Olin lootnud Istanbuli s�dalinnas trammist h�lmade lehvides p�ikesepaistesse astuda. M�letasin selgesti, kuidas viimati hiliss�gisel Istanbuli l�bides T-s�rgi v�el hotellikatusel raamatut lugesin. Oh well. Taevas oli tinahall, t�pselt nagu Tallinnaski ja k�lmad tuuleiilid Fosforuse v�ina poolt sundisid mind end kinnastama-kapuutsistama. Kuna olin Istanbuliga juba tuttav, marssisin kolossaalsest Agia Sofiast ja elegantsest Sinisest Mo�eest peatumata m��da - otse Istanbuli idakaldale suunduvale praamile. Oma suures entusiasmis leidsin end loomulikult valelt praamilt, �nneks oli maabumiskohast Hayder Pasa raudteejaamani vaid poole tunnine jalutusk�ik. Fosforuse v�ina �letamist v�ib pidada j�rjekordseks s�mboolseks reisialguseks - just seda vetev�lja peavad paljud piiriks L��ne ja Ida vahel. Muidugi, sama palju, kui on inimesi, on ka eriarvamusi - kes t�mbab kujuteldava joone T�rgi-Iraani piirile, kes l�bi Kaukasuse m�gede, kes Jumal-teab-kuhu...

"No trains", raputab naine j�rjekindlalt pead. Olin juba eelnevalt teadlik sellest, et Istanbulist otse Alepposse viiv Torus Express raudteeliiprite vahetuse vms. t�ttu juba m�nda aega ei s�ida, sestap j�tsin pettumise vahele. "Adana?", p�risin S��ria piirist m�nesaja kilomeetri kaugusel asuva suurema keskuse kohta - vastuseks sain paberilehekese numbritega 11:00. Kell oli pisut 11 l�bi. �nneks oli tegu siiski �htuse rongiga - 24h asemel vaid 12h parajaks teha. Haarasin seljakoti j�rele ja sammusin idakalda linnakeskuse poole, et leida m�ni mugav (interneti)kohvik. Raudteejaam j�i selja taha, viled, l�rm ja ruuporih�iked aga hoopis valjenesid - mis toimub? Toimus see, et leidsin end seismast ristmikult ja m�lemas suunas, nii kaugele kui silm ulatus, paistis vaid lipu- ja inimmeri. Meenusid ema vanden�uteooriast l�bi imbunud vandeseltslaslikud s�nad, "Kas pole kummaline, et k�ikjal, kuhu sa satud, kohe toimub midagi". T�epoolest - Pakistan ja Tiibet, ent ka kommunistide valimisv�it Nepaalis ja v�iksemad demonstratsioonid ja poliitilised p�rkumised siin- ja sealpool Euroopat. Aljo�a pakiti �mber aga hoopis siis, kui mina Londonis koolipinki n�hkisin. Tundsin end, kui koduvaim, kes Maarjamaa pinnal tuge ja kaitset pakub, ent mujal vastupidiseid vibratsioone loob.

Paraadi atmosf��r tundus siiski l�binisti rahulik, k�ik olid r��msad ja entusiastlikud, siin-seal l�id noored ringis tantsu ning politseinikudki vestlesid l�busalt isekeskis ja haukasid muretult v�ileibadesse. Mida kesklinna poole, seda ilmsemaks muutus aga ametiv�imude poolne j�u-vastu-demonstratsioon. Kiiruga piirati linnas�dames paraadi kasutada olnud s�iduteed kummaltki poolt politseiaedadega ja k�rvalt�navate suudmeisse tekkisid politseisoomukid ja kiivristatud-kilbistatud m�rulipolitseinikud, gaasimaskid v��l. Oli m�rgata ka (pisargaasi)granaadiheitjaid ja politseikoeri ning majade kohalt kostus lakkamatut helikopteri rootorim�rinat. Sellegipoolest oli meeleolu rahulik, k�ik vastastikku viisakad ja teineteist ei provotseerinud. Lasin end rahvavoolust kaasa kiskuda, kuni j�udsime bussipargist ajutiselt miitingupargiks moondatud platsile, mis samuti kogu ulatuses politseiaedadest �mber oli piiratud. P��suavades moodustasid politseinikud hulga inimv�ravaid, kus k�ik miitingulised kiirelt, ent t�husalt l�bi otsiti. Nagu loendamatute kordadel varemgi, ei hakatud minu kopsaka seljakotiga aega kulutama. Kardan, et �hel heal p�eval maksab m�nes maailmanurgas s��rane pealtn�ha-turisti usaldamine end k�tte ja n�iteks m�ni terroristiks konverteeritud �lekarva juustega pikameelne soomlane laseb end vastu taevast, nii et 65liitrise Ferrino koti t�kke leitakse veel kilomeetri kauguseltki. Ja seej�rel v�rdub tolmuse matkaseljakoti n�gemine "lopsaka-t�ishabeme-ja-turbani" stereot��biga.

...

Niipalju, kui erinevatelt inimestelt kogutud �ksikute mosaiigikildude p�hjal kokku panin, oli tegu tavap�rase valitsusvastase nurinaga, mis piirdub eranditult verbaalse m�ssamisega. Muljetavaldav oli aga nii demonstratsioonis osalenute hulk, mida v�is lugeda viiekohalise numbriga, kui vastukaaluks seatud j�ustruktuuride arvukus, varustatus ja efektiivsus. Oleks 15. veebruari l�unatunniks Istanbuli idakaldale vaid m�ne ruutkilomeetri suurusele alale koondatud politseij�ud olnud saadaval meie koduselt tillukesel Pronksi��l, poleks vast �kski vandaal p��senud jooksu ainsamagi n�tsupakiga. Ja oh seda kisa ja k�ra ja vigaseid kaebekirju, mida nuial��kidest hellad k�ed ja virilad huuled siis igas ilmakaares oleks levitanud. Mujal maailmas pannakse piiridest v�ljunud meeleavaldustele juba EOS ja V�GAGI karmik�eliselt piirid, loodetavasti said ka Eesti j�ustruktuurid oma esimesed triibulised k�tte ja j�rgmine kord ollakse m�rksa t�husamad. Vahet pole, oled sa venelane v�i eestlane, aga kui kriimulised n�pud k��nitavad l�bi katkiste aknaklaaside tasuta viinapudeli j�rgi, saad nuiaga piki pead ja ei kisa, selge?

Ka poliitilise lahingu j�rel toimis k�ik t�husalt - rahvahulgad naasesid rahulolevalt kodudesse ning oran�ides kombinesioonides koristusbrigaadid puhastasid t�navad vaid tunde tagasi tuules lehvinud plagudest ja plakatitest. Vilkuritega abis�idukid voorisid lakkamatult linna ja jaoskondade vahet, koristades kilomeetrite jagu �les seatud politseiaedasid. K�ik see ja tunnike internetikohvikus aitasid pool p�eva �htusse saata. Poole viie paiku jalutasin tagasi vaksalisse plaaniga pilet �ra osta. Tagantj�rgi on muidugi k�ik alati lihtne ja loogiline, ent tol unisel p�hap�eva hommikul ei suutnud ma j�rjekordselt a�d ja b�d kokku panna ning oletada, et �he v�ljumise puhul ��p�evas oleks ehk tark pilet v�imalikult vara soetada. Loomulikult olid k�ik kohad �isele rongile v�lja m��dud. J�rgmise rongi v�ljumiseni oli hetkeseisuga 30 tundi ja saadaval vaid tosinajagu kalleimaid pileteid - 40 liiri vs. 90 liiri (ca 320kr. vs. 720kr.)

��rmisel juhul v�inuksin �� Istanbulis m��da saata ja j�rgmise p�eva kaameraga ringi kolistada, ent 720kr. rongipileti eest T�rgi kontekstis on ilmselge r��vimine. Aastap�evad varem olin T�rgi samuti rongiga l�binud, makstes vaid murdosa n��d n�utust. P�risin busside j�rele ja infot��taja suunas mind tagasi miitinguplatsi/bussipargi poole. J�rjekordne pool tundi sisustatud. Kassaluugi tagant viibati eri suundades ja mainiti erinevaid m�stilisi platvorme ja peatusenumbreid. Veerand tundi hiljem juhatas teine kassaluuk mind hoopis k�rvalasuvasse bussiparki, kust mind omakorda suunati kolmandasse bussiparki. Pool tundi sihituid otsinguid hiljem suunati mind tagasi esimese suunas. Aarrrgh! Astusin esimesse ettejuhtuvasse reisib�roosse ja sain viimaks teada, et bussid Adana suunas v�ljuvad hoopis Haramist, kohast kus samal hommikul olin praamiga maabunud ja alustanud oma jalutusk�iku vaksali suunas. Pool kaheksa olin viimaks �iges kohas ja edasi kulges k�ik juba lepase reega - pilet kaheksasele bussile maksis 45 liiri ja tass teed bussijaama kontoris oli loomulikult tasuta. �hes�naga, ma v�inuks juba 10h varem �iges suunas teel olla. Oh well...

Minu varasematel L�his-Ida ja Aasia kogemustel p�hinevad paranoiad osutusid seekord �nneks t�iesti alusetuteks ja buss oli suur ning mugav. Seljatoed liikusid ja suletud akende vahel ei olnud sentimeetriseid pragusid. V�he sellest, minu p�ralt oli kahene istmevahe ja iga istmevahega k�is kaasas v�ike armas kollane padi. Kuna eelnenud �� Riia lennujaamas oli m��dunud unetult ja lennukis tukastasin vaid tunniks-paariks, haarasin oma pehme kollase s�bra s�gavale kaissu ja uinusin kiiresti. �rkasin bussiassistendi p��rdumise peale, kes serveerimisk�ruga m��da vahek�iku kolistas ja k�igile reisijatele tasuta teed/kohvi/karastusjooke ja n�ksimist jagas - �zhan Turizm tegi AirBaltic�ule seega pika puuga �ra. Ka T�rgi keeles m�irgav teler keerati juba kell 1 ��sel kinni, nii et v�isin k�rvust v�lja libisevad Jaapani k�rvatropid tagasi "Hello Kitty" stiliseeringu ja plastist punase kikilipsuga karpi pista. Ait�h, �zhan Turizm!

M�letan, kuidas l�pliku uinumise eel nina vastu aknaklaasi surusin ja �ritasin m�ista, kas teepervedelt helgib t�esti vastu lumi v�i on see siiski liivane maapind. Kell seitse hommikul t�i vastuse - lumi. K�ikjal ja l�putult. Ja tuli muudkui juurde ja p�hkis �le tee - ��retusse valgesse t�id vaheldust vaid oran�ide ohutulede r�tmilised plinkimised, kummaski s�idusuunas, nii eest kui tagant. Paljud olid �ldse targemaks pidanud teeservades peatuda ja saju m��dumist oodata. Minu ainsad eurooplastest kaasreisijad, Liibanoni poole teel olevad Moskva turismit��tajad Aleksander ja Nadia teadsid �elda, et k�rgust maapinnast on hetkel kilomeetri jagu. Aleksandrilt sain muudki huvitavat teada - a) buss ei l�petavat s�itu mitte Adanas, nagu olin piletit ostes arvanud (moraal - k�ik k�esoleva reisi algusetapi �pardused v�iksemast suurimani tulenesid magamatusest moonutatud m�istusest), vaid Antakyas, ehk vaid poolesaja kilomeetri kaugusel S��ria piirist; b) Aleksandri ja Nadia piletid Istanbulist Antakyani maksnud vaid 40 liiri. J�rjekordselt oma viga, et j�tsin �htul tingimata - unen�lja t�ttu ununes t�iesti, et olin j�udnud kultuuriruumi, kus k�ik hinnad paindusid edasi-tagasi, kui pajud tuules.

Adanasse laskudes oli lumest saanud k�ll vihm, sellegipoolest puudus mul igasugune soov oma kottidega k�ledasse tee��rde kolida. Avaldasin soovi s�itu samuti Antakyasse j�tkata ja sain bussijuhi ning -assistendi kiire arupidamise j�rel uue arve 20 liirile. N��d olin ma aga v�lja puhanud ja v�itlusvalmis, lasin k�iku oma napi t�rgikeelse s�navara ning regioonile omased �estid ja tulistasin igale "my friend"�ile vastu v�hemalt kaks "arkadash"�i (s�ber vs. s�ber). Ei kulunudki kaua, kui hinnalisa langes 20 liirilt viiele ja j�tkasime harmooniliselt s�itu. Numbrid v�listemperatuuri kuvaval elektrontablool kasvasid k�ll paralleelselt laskutud meetritega, ent taevas oli ka Antakyas, kui Tallinnas ja tee��r t�is porilompe.

"Change money, change money, I give good rate", "Taxi-taxi-taxi, Aleppo-Damascus-Syria", "I have dollars, euros, liras" tervitas mind tosinajagu sloganeid, kui �aakalite vahelt bussijaamahoone poole tr�gisin. Olin plaaninud vaid piiripunktini s�ita, et selle �letamise j�rel teiselt poolt juba odavam kohalik transport v�tta, ent peagi selgus, et hind j��b samaks - s�idan ma siis piiripunktini v�i praktiliselt Liibanonini v�lja, S��ria suuruselt kolmandasse linna Homsi. Olin kuulnud, et viisata piirile saabudes kulub halvimatel juhtudel 6-7 tundi, kuni viisaavaldus pealinna Damaskusesse faksitakse ning sealt heakskiit saadakse, leti tagant kinnitati aga: "Pole probleemi, 10-15 minutit, tempel passi ja valmis. Jah, ameeriklased ootavad vahel t�esti pool p�eva, aga k�ik teised - pole probleemi."

Halvimal juhul oleks buss piiripunktist minuta teed j�tkanud, ent kuna hinnavahe oli nagunii pea olematu (300-400km peale alla 10 krooni!), ei kaotanuks ma nii v�i teisiti midagi. J�tkasimegi �heskoos Aleksandri ja Nadiaga juba poole tunni p�rast teed S��ria poole. V�hemalt t�id vihmavalangute hallidesse toonidesse pisut vaheldust maanteed �mbritsevate apelsinikasvanduste tuhanded oran�id laigud. Ei kulunud kaua, kui olimegi piiripunktis ja saime passidesse �mmargused lahkumistemplid. Olin riiki saabunud 15. veebruaril ja lahkusin 16. ndal. Positiivse �llatusena meenutati mulle Istanbuli lennujaamas, et eelmisel aastal j�ustunud Eesti-T�rgi vaheline viisavabaduse n�ue t�hendas varasemate aastate s�mboolse 10� viisatasu t�ielikku �raj��mist (vaesed idaeurooplased p��sesid riiki 10� eest, j�ukamate "L��ne" riikide kodanikele oli tihtipeale ette n�htud kuni !5x! k�rgem tasu).

J�tkasime piiripunktist l�bi ei-kellegi-maa s�itu S��ria vastava institutsioonini. Bussijuht �estikuleeris meile, et oma viisadega varustatud passid assistendile annaksime. �estikuleerisin bussijuhile viisa puudumist ja mehe kipra t�mbunud kulm andis selgesti m�rku, et bussifirma leti ja firmabussi rooli vahel on kommunikatsioon vajaka j��nud. Aimasin halba. Minutit viis hiljem lippasin passikuhja kandva assistendiga piirib�roosse ja olin situatsiooniga tegelikult v�ga rahul - kui ei juhtu just halvim ja buss mind s��dimatult maha ei j�ta, jooksutab assistent mind l�bi piirib�rokraatiapalagani kindlasti k�ige �konoomsemal moel. Algus l�kski h�sti, esimese paari luugi tagant suunati meid kontorisse, kus ametnik "Estonia" peale j�rjekordset salanimekirja piidles ja vaesele idaeurooplasele viisatasuks 12 USA dollarit m��ras. Lohisesin assistendi k�evangus kassaluugini, kus ootas ees juba punt kannatamatuid kohalikke. Luugi tagant paistis pool tosinat aega surnuks l��vat ametnikku ning �ks vaene hing, kes kollakaks pleekinud �rgset raali t��le �ritas saada.

Viis minutit... K�mme minutit... Veerand tundi... ja probleem liikus lahendusele l�hemale alles siis, kui n�rviliselt kella vaatav bussijuht kontorisse t�ttas. Pikemalt ootamata asus mees tegutsema, juhtis mind endamisi vuntsi vandudes m��da ametik�ike mainitud kassaluugi teiselt poolt avanenud kabinetiukseni, surus mu 20dollarilise kup��ri ja passi �hele igavlenud ametnikule pihku ja lahendas olukorra hetkega. Isegi kaheksa dollarit sain ilusasti tagasi. Ja viimane luuk l�igi mulle passi laialijooksva tindiga kahen�dalase viisatempli. Ei pidanud ma �htegi ankeeti t�itma, ei soovinud keegi �htegi passipilti kuskile kleepida. Ka mu vana passi ei soovinud keegi revideerida, kuigi olin selle ekstra S��ria piiri jaoks kaasa v�tnud, t�estamaks, et pole eales Iisraelis viibinud. Internetiavarustest ammutatud informatsiooni kohaselt on mainitud piirilt tagasi saadetud isegi eelnevalt v�ljastatud viisaga r�nnumehi, kel taskus uhiuus pass, nagu minulgi antud juhul. T�hja passi puhul kahtlustatavat vaikimisi eelnevat Iisraeli k�lastust, mida uue dokumendi taotlemisega p��takse varjata ja Iisrael on siinmail tabus�na - ka piiripunktis rippunud maakaardil seisab Iisraeli kohal "Okupeeritud Palestiina". Samuti on minu senise riigis viibitud n�dala jooksul peetud vestlustes mind parandatud enamikul kordadest, kui olen ekslikult lausunud Iisraeli nime: "You mean occupied Palestine?"

T�nan bussijuhti siiralt, kui b�roouks meie selja taga kinni vajub. Esmakordselt viimase paari ��p�eva jooksul paitab p�ike pilvede vahelt t�isnutetud maapinda ja hetkeks on k�ik maailmas h�sti ja korras. �nn on taas minu poolel ja p��s "Kurjuse Telje riiki" l�inud ladusamalt, kui kuukaardi ost Taga-Lasnam�el. Veel seisab ees reisijate pagasikontroll, ent nagu k�mnetel varem �letatud piiridelgi, j��vad "tsiviliseeritud valge inimese" kotid puutumata. M�letate veel �lal mainitud �lekarva juustega fiktiivset p�hjamaalast...?

J�tkame s�itu ja k�ik tundub kuidagi avaram ja ruumikam. Ka piirile viinud kaherealine maantee laieneb betoonpaneelidega poolitatud neljarealiseks magistraaliks. Vahelep�ikena olgu mainitud, et suuremal osal senikulgetud S��ria maanteedest on suunav��ndid olnud betoonpaneelidega eraldatud - palju �nne, Tallinn-Tartu maantee ja tegusad Eesti poliitikud. Nagu hiljem Homsis kuulsin, pidavat riigisaadikud S��rias liikluspolitseinikega v�rdset kuupalka saama - laias laastus nii 2500 krooni jagu kuus. Ja altk�emakse arvesse v�ttes v�ivad kordnikud rohkemgi teenida. Aus m�ng, kas pole? Tahaks n�ha, mitu 101st Eesti lobamokast ja t�hikargajast politseinikega v�rdse palga korral oma kohtadele j��ksid ja paljud politseiameti uste taha tunglema t�ttaksid, et �ksteise v�idu lihtrahvalt altk�emaksurekordeid n�udma asuda. No kurrrat, kas saab korra majja?! Ja tule taevas appi, pange Reiljani-Villu ometi juba kambrisse pattude �le j�rele m�tlema. Igap�evane treeningre�iim ja regulaarsed s��giajad teeksid kindlasti ka tema f��silise vormiga imesid.

Meenub kuskilt loetud l�ik selle kohta, kuidas maapinna v�rv T�rgist S��riasse saabudes, kui noaga l�igatult vahetub. Ja t�si ta on, praktiliselt piiripunktiga paralleelselt v�rvub pinnas punaseks ning loob roheliste puuv�radega k�sik�es kauneid kontraste. P�ike poeb peagi paraku taas pilveisse peitu ja vihm saab vaba voli alla sadada, nagu Jumal juhatab. Maastik on enamasti lage ja tasane ning aknatagune kohati identne Eesti s�gisilmadega. Vaid l�bitud asulate poeakendelt ja bensiinijaamaseintelt vastu naeratav presidenti portreepilt tuletab meelde, mis paigaga tegu on. S��ria praegune president Bashar al-Assad t�usis riigi etteotsa peale oma isa, eelmise presidendi surma 2000ndal aastal. Bashar, hariduselt silmaarst, teostas meditsiini�pinguid nii Damaskuses, kui Londonis ja kogus oma presidentuuri algusp�evil populaarsust korruptsioonivastase v�itlusega. Aastate m��dudes on Bashari esmalt avatud ja demokraatlik juhtimisstiil hakanud aga �ha enam sarnanema tema isa autokraatliku valitsemisperioodiga. Sellegipoolest olevat Bashar al-Assad nii kodumaal, kui ka �lej��nud Araabia maades armastatud figuur ja ulatusliku isikukultuse tulemusena v�ibki k�ikjal n�ha nii tema enda, kui tema isa portreesid.

Kella poole viie paiku keeras buss teek�rva, olime j�udnud otsapidi Homsi. Vihmapiisad klaasil, kaos aknatagusel ringristmikul ja bussijaamast �le tee laiuva tehasekompleksi korstendest t�usvad s�simustad tossupilved ei kutsunud mitte v�lja astuma. J�tsin h�vasti Aleksandri ja Nadiaga, kes lootsid veel sel p�eval Damaskuse kaudu Liibanoni j�uda ja sukeldusin ellu. Olin tagasi kultuuriruumis, kus helitaustaks pidev signaalitamine ning tee�letamine toimub rangelt omal vastutusel. Siiski ei t�henda signaalipumpamine siinmail "Kao eest tropp!" v�i "Kuradi idioot!", vaid on osake m�rksa laiaulatuslikumast kommunikatsioonist. Erinevad signaalisagedused, -hulgad ja -r�tmid v�ivad t�hendada n�iteks "Kuule, kuule mees... mul oli suunatuli juba seitsmendat sekundit sees ja n��d h�ppad sina kaks rida eemalt niimoodi inetult vahele" v�i "Mul on hetkel kohad t�is, aga m�ne minuti p�rast tuleb j�rgmine buss, mis peaks sind samuti j�rgmisse asulasse viima". Maja ees teepeenral signaalitav auto v�ib morsekoodi analoogina edastada teadet "Kui ma postkontorist m��da s�itsin, polnud v�rsked ajalehed veel saabunud, aga Abraham toob sulle p�evalehe m�ne tunni p�rast kindlasti �ra."

T�mbasin krae toksilise tossu eest kaitseks �le nina ja marssisin otse bussijaama plaaniga Homs �le�ldse vahele j�tta ja otse poolesaja kilomeetri kauguste kuulsate lossivaremeteni s�ita. Kui webileht pealkirjaga "Kuhu minna S��rias?" kirjutab linna kohta, et viimane on teada-tuntud oma t��stuse poolest ja koduks S��ria esimesele naftat��tlemistehasele, ei ole see just parim reklaam. P��dsin oma dollareid paari kaupmehe letis kohalikuks valuutaks �mber vahetada, pakutud summa ei olnud aga rahuldav ja 10 minuti p�rast l�in viimaks k�ega ning hakkasin m��da m��dulindina v�lja sirutuvat alleed m�ne kilomeetri kauguse linnakeskuseni sammuma. V�ljas hakkas nagunii juba h�marduma ja suurlinna s�dames on v�hemalt taskukohase ��maja olemasolu pea alati garanteeritud. Esimeste k�rgemate hooneteni j�udsingi juba pimedas. Tolmused betoonfassaadid polnud k�ige kutsuvamad ja siiani tibutav vihm veel v�hem, ent hetke p�rast parandas miski mu tuju oluliselt. Ragisevate k�larite saatel l�i linna minaretidest k�lama imaam�ide vara�htune azan�i laulmine. Teadsin hetkega, et olen taas teel ja araabiakeelsest palvuselekutsest saab osake minu v��ramaistest argip�evadest.

Idamaadele omaselt m��di enamike hoonete esimestelt korruselt otse t�navatele avanevates kauplusekambrites k�ike muruniidukist portselaninglite ja s�damekujulistest pehmetest patjadest elektrigeneraatoriteni. Juba saatsid mind esimesed k�eviiped ja h�iked: "Bonjour!", "Welcome, welcome!", "How are you?", "America?". Linnakeskust polnud raske tuvastada, k�rge hoone katusel helkisid kahvatusiniselt neoonsed t�hed "CITY CENTER". K�sisin paaril nurgal teed ja seadsin sammud v�idetava pangakontori poole. Veel enne pangakontorit leidsin suvalisest k�rvalt�navast S��ria Kommertspanga kahvatult s�rava elektrontabloo. Tuttav "VISA Electron" ikoon lubas tehingu �nnestumist... ja ei valetanud. SEB �hispank saatis mulle lahkete tervituste ja kopsaka teenustasu saatel 5000 Naela jagu kohalikku valuutat. Kuigi ametlikult on tegu naelsterlingitega, kasutavad k�ik kohalikud k�nepruugis T�rgile analoogselt Liiri nimetust. Kurss peaks olema orienteeruvalt 3,75 liiri iga Eesti krooni eest. Pisut etteulatuvalt mainin, et legendid S��ria k�lalislahkusest vastasid igati t�ele ja n�dalajagu hiljem polnud ma suutnud omandatud summast kulutada �le 1000 liiri ehk siis ca 250-300 krooni! Elu on lill :)

Kirillitsas silt esimese hotelli ukseavas �tles "Russkii restoran" - pakutud 1000 liirine tuba oli aga liig, mis liig. Pangaautomaadi k�sitlemisele j�rgnenud arvutuspausi j�rel olin enda ��maja eelarveks seadnud mitte �le 350 liiri �� kohta (ca 100kr). Tundus igati �iglane ja reaalne, meenutades ja k�rvutades T�rgi ning Iraani hinnatasemeid. Kolmandas-neljandas hotellis langeski hind juba 250-300 liirini, ent pakutud kambrid olid p�ris v�ikad. Viiendas v��rastemajas lausuti hinnaks 250 liiri ja pakutud tuba oli niiv�rd absurdne, et ma lihtsalt PIDIN seal �� m��da saatma. Ristk�likukujuline toake, kus voodi toa �hes otsas seinast seinani ulatus, meenutas oma viie meetri k�rguse laega otsale keeratud tikutoosi. Ka akna ees rippuv r�situd kardinake oli v�hemalt 3m pikkune ja harmoniseerus ilusasti p�evin�inud voodipesuga. Lae keskel rippus 2,5m palja juhtme otsas pendlina tore s��stupirn. Ka kitsad koridorid ja registratuurituba uhkeldasid hirmk�rgete lagedega. Kontorit ilmestasid lisaks suurte ketasnuppudega vanale kummis telerile ja antiikse v�limusega v�retransistorraadiole keset tuba paigutatud nn. s�duri- v�i v�liahi, mille kodukonstrueeritud torukorsten meetreid ussina loogeldes kusagile lae alla kadus. Ja mis k�ige t�htsam - mainitud korstnatoru jooksis l�bi otse laeventilaatori kahe kurva laba vahelt. Kujutasin elavalt ette, kuidas administraatori uniselt vallandatud ahelreaktsioon v�ib viia terve linnaosa mahap�lemiseni.

J�tsin oma kandamid tuppa, omandasin linna pealt 250g mandleid ja 250g Kreeka p�hkleid (ca 20+20kr, mis tundus transpordi- ja ��majahindadega v�rreldes alatu t�ngana, ent osutus tegelikult igati ausaks hinnaks) ja paigutasin end tunniks 15kr/h internetikohvikusse. Arvan, et on m�istlik edaspidi hindadest k�neldes kasutada vaikimisi Eesti kroonideks kalkuleeritud summasid - minu jaoks pole suurt vahet, ent sind s��stab pidevast arvutamisest...?
Kuna bussis magatud ��d on ka parimatel juhtudel suuremal-v�hemal m��ral katkendlikud, naasin peagi hotelli ja keerasin end juba 9 paiku magama. Kellaaeg S��rias on muuseas Eestiga sama v�i erineb aastaajast ja ilmast olenevalt maksimaalselt tunni, nii et teie p�evased SMSid mind ��sel �les ei �rataks... ainus probleem seisneb selles, et sarnaselt Iraanile... ja Pakistanile... ja Tiibetile jne. puudub Eesti mobiilioperaatoritel leping S��ria ametivendadega ja minu telefoni ainsaks rolliks siinmail on �ratuskellafunktsioon. Pooleldi naljaga lausutult on see minu jaoks adekvaatseks m��dupulgaks k�lastatavate riikide valikul - kui Eesti SIM-kaart j��b riigis tummaks, on tegu piisavalt "tsiviliseerimata" kohaga, et see mulle huvi pakuks. VISA-Electronid on �nneks m�rksa �hilduvamad ja ainus senik�lastatud riik, mis �his- v�i Hansapanga kaartidest l�puni keeldunud on, on Iraan.

Enne h�pet hommikusse veel paar s�na minu hotellivalikutest - isegi siis, kui toimuva reisi eelarve lubaks kordades mugavama hotellitoa valikut, eelistan tavaliselt odavamaid v�imalikke hotellitube, -kambreid ja -karpe, kuna neist j��vad tavaliselt eredaimad kogemused. J��n alatiseks m�letama kummitushotelli L��ne-Sahara tolmusest pealinnast Laayoune�st, kus nelja-viie korruse peale olid elamisk�lblikud vaid k�mmekond tuba ja meie Siimuga olime ainsateks k�lastajateks. H�ljatud tubade uksed k��ksusid kaeblikult tuules ja t�ismaalitud seinte klaasitute aknaavade ees h�ljusid v�sinud kardinad. Meiegi toa aknaruutudest puudus �ks klaas ja esimene v�iduh��e vanniga vannitoa n�gemise j�rel m��dus niipea, kui selgus, et vanni, kraanikausi ja klosetipoti peale kokku annab tegelikult vett vaid toanurga madal ja roostene seinakraan. Siimu tuppa marssimise ja lohaka voodisse langemise j�rel parandasime esimesed veerand tundi hotelliomaniku/administraatori/torumehega �hes kokkulangenud voodit. Kas pole mitte viiet�rni-hotellide hinnatuimaks omaduseks, et need v�imaldavad sul end tunda, nagu polekski sa kodust lahkunud. Milleks siis aga �ldse lahkudagi?! �lalmainitud elamusi ei osta aga mistahes summa eest. Priceless!

Laias laastus v�in l�bimagatud sajad numbritoad jagada kahte lahtrisse - a) kambrid, kus rullin esimese asjana oma magamiskoti voodile lahti ja olen ��rmiselt ettevaatlik, et v�ltida paljastatud ihu igasugust v�imalikku kokkupuudet voodi"pesuga"; b) siis k�ik �lej��nud toad :)
K�esoleva ��bimispaiga puhul pidasin pool minutikest aru, enne kui toa siiski b) lahtrisse paigutasin - voodilinad olid k�ll v�rdlemisi p�evin�inud v�limusega, ent paistsid sellegipoolest puhtad.
Loomulikult ei taha ma siinkohal �elda, et nii ongi �ige ja k�ik teised on lollid. Loomulikult mitte - niipalju kui on inimesi, on ka eri maitseid ja arvamusi. Kellele ema, kellele t�tar jne. K�esolev on aga minu elu, minu reisikiri ja minu teekond.. Minu otsused, mis pakuvad mulle lapsikut lusti ja r�iget rahulolu. Minu valikud, mis tagantj�rgi jutustades panevad mu silmad kuratliku s�raga helkima. Enough said!

Teekonda Eestist S��riani nimetaksin tegelikult vaid transpordiks Reisi P�ris Algusesse. Sestap oli tegu alustatud r�nnaku Esimese P�ris ��ga ja kuna minu jaoks on teelolek LOOMULIK elukulg ja PUHKUS aeglaselt m�rvavast argirutiinist, s�ttisin hommikuse �ratuse m�ningase m�tiskluse j�rel poole seitsmele hommikul. Oleks varasemakski s�ttinud, kuna magamamineku kellaaeg lubas unetunnid t�is magada enam kui k�llalt, ent v�ljas oli siiski k�le talv ja kahtlustasin �livarahommikust tuimestavat k�lma. Enne l�plikku (AUS�NA!) h�pet hommikusse veel paar s�na minu reisivalikute kohta. Kes meid isiklikult tunnevad, teavad et suurem osa minu esmastest reisidest toimusid k�sik�es kurikuulsa Siimuga. Meie �hine reisikatel kees viimaks kuhjaga �le Pakistanis 2007.a. j�ulude paiku, kui saabusime �heskoos varahommikusse Lahore�i. Meid vaksali ees sisse piiranud rik�ahundid ajasid Siimul kopsu l�plikult �le maksa ja ta keeldus minuga jagamast !2kroonist! s�itu m�ne kilomeetri kaugusele linnas�damesse. K�simus polnud muidugi rahas, vaid teadmises, et absurdselt soodsa s�idu tegelikuks p�hjuseks on rik�ajuhi plaan meid oma "koost��partneri" hotelli paigutades naiivse turisti pealt kopsakas komisjonitasu teenida.

Nii asusimegi kumbki eraldi teele, olles kindlad, et kohtume vaid veerand tunni p�rast eelnevalt rongis soovitatud hea ja odava v��rastemaja ees. L�ks aga teisiti ja n�gime �ksteist alles pool aastat hiljem Eestis. Milline uskumatu lahkuminek. Sama nagu-muuseas-aga-meeldej��v, kui m�nes ilukirjanduslikus maaailmaromaanis, kas pole? Tagantj�rele selgus, et olime k�ll m�lemad tunni-kaks veetnud �ksteist edutult otsides, teineteisest enamv�hem m��dagi jooksnud ja viimaks praktiliselt sama t�nava peale ��bima j��nud, ent saatuse tahtel polnud meil m��ratud taaskohtuda. See v�ib k�lada k�ll ��retult kalgina, ent olime juba ammu kokku leppinud lahkuminekus Indiasse j�udmise j�rel, mis oli nii v�i teisiti maksimaalselt m�ne n�dala kaugusel. Siimu t�mbasid enam Goa rannad ja soe L�una, minu tallad ei suutnud aga �ra oodata r�hkimist lumistes P�hja-India m�gedes Dharamsala kandis.

Seljatagused seiklused ja �hised r�nnakud olid �ha kasvavas tempos n�idanud, kui erinevad natuurid me tegelikult oleme, t�en�oliselt kasvatas ka reisidel kogetu meid eri suundades. Eesti kontekstis on praktiliselt v�imatu leida s�pra ja potentsiaalset reisikaaslast, kes oleks spontaanselt valmis seljakoti selga haarama ja tundmatus suunas teadmata ajaks lahkuma. Mugavalt fikseeritud raamidesse seatud m�ttemaastik ja aplad argiahelad v�listavad enamiku v�imalikest kaaslastest. Kui kott kord juba seljas ja saapad tolmused, leiad samasuguseid vabasid hingi aga planeedi igast nurgast. Vaid esinemissagedus v�ib oluliselt erineda - kui Indias ehk mituk�mmendki p�evas, siis Pakistanis n�iteks paar t�kki kuus. Aga nad on olemas. K�ikjal. �ksinda reisimine pahatihti mitte ei h�lbusta protsessi, vaid saab hoopis takistiks ja isolaatoriks.

Triviaalsed detailid ja kummagi karakteristika muutuvad p�ev-p�evalt �ha n�rves��vamateks ning marginaalsed erimeelsused kasvavad �letamatuteks konfliktideks; ja �hel heal p�eval tundubki, nagu ripuks pool kodust argiatmosf��ri sul pommipidi kaelas. Toon konkreetse n�ite, !�he ainsama erinevuse!, mis pealtn�hat t�hine, ent mille j�tkuva olemasolu korral ei pea ma enam �htegi �hist reisi v�imalikukski. Meie m�lemi jaoks olid seljakotir�nnakud kui LOOMULIK elukulg ja l�putu PUHKUS, ent meie definitsioonid puhkusest erinesid oluliselt.
a) Siimu jaoks t�hendas puhkus seda, et igal hommikul magas ta v�imaluse korral varajase l�unatunnini ja igaks juhuks veel tunni pealegi.
b) KJ jaoks t�hendas puhkus seda, et t�en�oliselt viibib ta iga p�ev kohas, kuhu ei satu enam kunagi ja et aega maksimaalselt �ra kasutada, leiab �rkamine v�imaluse korral aset koos p�ikesega.
Pealtn�ha ju t�iesti t�htsusetu, ent milliseid eepilisi konflikte see l�puks s�nnitas. 100aastane s�da, ma �tlen teile! Ja k�ige kummalisem, et Eestis viibides oleme m�lemad sarnased ��loomad, kes tihtipeale ronivad voodisse alles esimeste koidukiirte kumas.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma t�na r��kida. T��piline KJ. Alustan �he looga, j�uan tosina teiseni ja ei m�leta viimaks isegi, kust s�lmitud sasipundar alguse sai. Niisiis oli k�tte j�udnud aeg puhkuseks - seadsin �ratuse poole seitsmeks hommikul. Magasin muidugi haledalt sisse ja v�ljusin, kaamera k�es, toast alles poole �heksa paiku. Linn, nagu linn ikka - mis ma oskan �elda. T�navapilti toonis valdavalt l��nelik riietus ja ka automaastik oli Eesti omaga pea identne - suure enamiku moodustasid vanemad ja uuemad L��ne keskklassi autod, sekka k�put�is tegelikult-ju-t�iesti-tarbetuid luksussedaane. Suurimaks erinevuseks olid mustmiljon ja �ks kollast taksot ning... mis minu jaoks olulisim ja enim naudingut pakkuv - hulk elegantselt vananevaid 70ndate? L��ne kaunitare. Kaunid kumerused ja v�ljaulatuvad kerepikendused ajast, mil autosid tehti veel, kui kunsti; ajast, mil naised olid naiselikult naiivsed ja mehed mehelikult robustsed. V�i ei, see on vist juba 30ndatest?
Ahjaa, ka Moskvitsheid, �igulisid, Villiseid ja ZIL�e v�is n�ha enam, kui enamikes Eesti maa- ja metsanurkadeski.

...

Trampisin m��da linna ja tantsisklesin tuututavate taksode vahel; kaesin kirikut ja m��tsin mo�eed; h�ikusin "Estonia" nii paremale-vasakule kui ka ette ja taha. S�in suitsuses s��klas hommikust ja r��pasin teed, pakkisin hotellis koti ja ostsin poest pudelivee. Kell kaksteist punkt null olin tagasi bussijaamas, p�ike paistis, k�ik oli hea ja tundus... nagu oleks terve p�ev juba selja taga. Ja see, armas Siim, on vaid �ks paljudest p�hjustest, miks armastan t�usta k�sik�es koidukumaga.

Vaid poolsada kilomeetrit ja v�hem, kui tunnike minibussis�itu lahutasid mind romantilisest kohast nimega Crac des Chevaliers, mida peetakse t�eliseks Ristir��tlite Lossi arhet��biks ja mida kuulus Araabia Lawrence kirjeldas, kui "ehk �he paremini s�ilinud ja imetlusv��rseima kindusena terves maailmas". 27 krooni (13,5+13,5kr. mu hiiglasliku koti eest) ja v�hem, kui tunnike hiljem sik-sakitaski minibuss juba m��da m�en�lva 750m. k�rgusel asuva kindluse poole. Avanesid esimesed pilgud p�ikeses k�mblevatele majesteetlikele m��ridele. 8-9 sajandi vanune kindluskompleks on olnud tunnistajaks mitmetele raevukatele lahingutele, ent j��nud vankumatult alistamatuks. St. Johni nimelise R��tliordu ristir��tlid kaotasid lossi k�ll 1271. aastal, ent seda hoopis kavala sultani k�e l�bi, kes n�iliselt Tripoli Krahvilt p�rineva, ent tegelikult v�ltsitud kirja n�ol meelitas r��tlid ise kindlust h�lgama. Kujutan ette, et nii m�nigi ristir��tel sai piki kiivrit, nii et k�mises ja nii m�nelgi mehel t�mmati rist rinnast, kui pagunid �la pealt.

Aeg on teinud paraku oma t�� ja Al Hosen�i nimeline asula roninud t�naseks juba praktiliselt lossim��ride k�lje alla. Kindluse t�hi l��nepoolne n�lv laseb siiski aimata, millises uhkes �ksinduses see kunagi v�is troonida. Enne, kui v�ravast �ldse sisse astun, teengi kiirustamata suure ringi �mber terve ehitise. Naudin kompositsiooni lossim��ride ees maad tuhnivate hobuste ja m�en�lval rohtu n�ksiva lambakarjaga. Kaubelnud piletihinna 40kroonilt alla 27le (150 liiri vs. 100 liiri, sellest ka pedantsena n�iv 27le kroonile �mardamine), veedan kindluse sulgemiseni j��nud kaks tundi jalutades vallikraavi serval ja turnides kaitsem��ridel; ronides komandanditornides ja libisedes vihmast m�rgadel treppidel. Kui j��nud on tund, kiikan �le m��riserva ja n�en v�ravate ette veerevat turistibussi - sama, mida enne lossi sisenemist �udusega kaugusest silmitsesin. Tegu on k�ll �he riigi t�htsaima vaatamisv��rsusega, ent bussit�it v�lismaalasi ei n�inud ma Iraanis ega Pakistanis ka nende "k�ige-k�igemate" juures.

Kindluse m��tmete t�ttu suudan kampa pea t�ielikult v�ltida ja kui lossi tabab ootamatu raher�nnak ning hetkega kaovad ka �ksikud kohalikud armunud paarid, olen veendunud oma �ksij��mises. H�plen tornist torni ja imetlen aknaavadest Looduse vaatem�ngu Mehe loodud vaatem�ngul. Alles ju paistis p�ike, mis toimub...? Ka rahepilv r�hib poole tunni p�rast raskelt edasi, et k�lad kaugel orus j�rjest patust puhtaks pesta. Ja tund peale l�putuna n�ivat rahesadu on lossi kohal m�rgata juba j�lle sinist taevast ja ohutuid valgeid pilvemassiive. Sarnased tihti pealtn�ha t�iesti ootamatud ja �likiired ilma vaheldumised on mu S��ria p�evi j��nud �llatama t�naseni. Tinahallist taevast saab s�gavsinine ja petlikust p�ikesest rusuv rahesadu, nagu ilmataat l�sutaks tugitoolis ja kl�psiks taevaviisorit igavledes kanalilt kanalile.

Ent leian end j�rjekordselt s�ndmustest ette ruttamas... Kui rahesadu viimaks otsakorral oli ja valge pudru rohtukasvanud m��riorvadest juba sulamas, luusisin m��da sise�ue �mbritsevaid grandioosseid v�lvsaale ja riukalikke keerdk�ike, kui... kuulsin j�rsku sajandite vanustelt seintelt ja lagedelt vastu kajamast kirikliku koorilaulu sakraalseid noote. Need on hetked, mil leian end hetkeks silmi n�hkimast ja kr�ptiliselt m�tisklemast, kas elan ikka reaalset k�egakatsutavat elu v�i olen hoopis the-boy-next-door karva kangelane m�ne ammu kirja pandud n�ritud nurkadega juturaamatu kolletunud lehtedelt. Kokteil Kalle Blomkvistist ja Peeter Paanist, kui soovite. Kardan �udusega/ootan pikisilmi p�eva, mil m�rkan Jim Carrey kombel mere kohal horisondil lukuauku ja uksehingi, k�hklen viivu ja astun siis... V�lja... t�elisest The Truman Show�st.

Nagu noored ajud zombie�sid, kiskus �lev laul mind enda poole. Ent kuidas... kust leida algallikat, kui v�imas �hish��l k�lab vastu vasakult ja paremalt, laev�lvidelt ning k�igusuudest. Ei l�inud siiski kaua, kuni p��rasin sisse j�rjekordsest s�nkjasmustast ukseavast ja p�rkasin poolringis laulva turistigrupi otsa. Nagu korralikus, l�bim�eldud The Truman Show�s ikka, j�uab stsenarist just �igel hetkel logisema j��nud kohta paar siduvat rida juurde kribada ja otsad pealtn�ha puhtalt kokku t�mmata. Ja seda alati just siis, kui kahem��tmeline protagonist on ��repealt veendumas oma kolmanda m��tme olemasolus. V�i siis kolmem��tmeline peategelane oma neljanda m��tme eksistentsis...
�hel heal p�eval olen ma aga v�ledam - p��ran ringi hetke murdosa varem, kui kujutis seinapeeglis reageerida j�uab; sooritan ootamatu j�nesehaagi, j�ttes varju endast momendiks poole sammu v�rra maha. Ja siis kukub k�ik kokku, puruneb kildudeks. Rebin enda j�semete k�ljest n�itejuhi juhtn��rid, koorin silmadelt kae ja toon kuuldavale �rgse karje - karje aegadest, mil k�ik oli veel �heselt m�istetav ja valelik k�nestruktuur ei loonud l�putuid illusioone illusioonide otsa...

Eesti - Tyrgi - Syyria - ... (2/2)

Wed, 25 Feb 2009 15:55:29 +0000

�levate helide allikaks ei olnud mitte kirikut�is harmoonilisi munki, vaid CD-m�ngija sise�uele avanenud valgustatud kambris, mille ukseava ehtis ingliskeelne sildike "Souvenir Shop". Pikema jututa mainis suveniiripoest v�ljunud kirikuh�rra, et "kui ma soovin vana kirikut n�ha, siis mingu ruttu alla, sest teised on veel seal." Mul polnud �rna aimugi, kes need teised pidanuksid olema - kas siiski kirikut�is harmoonilisi munki?! Avaldasin hoopis armastusv��rsel ja alandlikul toonil soovi v�imaluse korral kloostris �� veeta. "Ei tule k�ne allagi," raputas mees nii pead, kui k�si ja lisas siis armulikul toonil: "Ehk 30-40 aastat tagasi oleks see veel v�imalik olnud..." Ja siis t�usis kuskilt keldris�gavustest pinnale juba tuttav punt vanemapoolseid turiste, kes k�ik rahulolevate n�gudega nurga taga ootavasse bussi voorisid. Libistasin end giidile k�lje alla ja p�risin, ega nad �kki veel samal �htul rannikule, ca 80km kaugusesse Tartous�i teel ei ole. Paraku olevat neil juba kuskil l�heduses hotell broneeritud. Ka kirikupapp v�itis, et k�esoleval �htul enam midagi Tartous�i poole ei l�he, viipas k�ega v�ravate suunas ja mainis mingisugust Al-Awadi nimelist hotelli. "Niipalju siis kiriklikust k�lalislahkusest", m�tlesin pisut �elaltki, astudes v�lja suveniiripoest, kus seinad t�is krutsifiksidega h�be-, nahk- ja puuripatseid, tootjafirmaks "Hot Fashion".

Taevas m�ristas esimest korda, ideaalne ajastus missugune. Ja j�rgnesidki esimesed vihmapiisad - olin s�mboolselt kriiksuvas s�mboolses vagunis s�mboolselt teel j�rjekordse s�mboolse Ameerika raudtee s�mboolse p�hja poole. N��d oli v�ljas juba kottpime ja l�bi orup�hja l�iganud kaootilise teeraja asemel pidasin kindlamaks m��da s�iduteed teadmata suunas k�mpima hakata. Esimestest piiskadest sai peagi parandamatu padukas, aga v�hemalt n�htavus ei saanud enam halveneda, kuna �mberringi oli nii v�i teisiti kottpime. M�letate veel p�him�tet p�rlite leidmisest igast pasalaviinist...? Niisiis pakkisin end p�hjalikult kinnastesse ja kapuutsi ning muudkui marssisin ja marssisin ja marssisin. Ja taevas muudkui kallas ja kallas ja kallas. Ja n�is, et kummalgi meist pole v�himatki kavatsust esimesena alla anda. Ma ei olnud just �nnest l�hkemas -v�itlus oli ju ��retult ebav�rdne ja minu vastaseks olevad loodusj�ud l�putult kordi v�imsamad, sellegipoolest hoidsin tuju stabiilsena ja hoidusin hoolikalt enesehaletsusse langemast... ja muudkui k�ndisin ja k�ndisin ja k�ndisin...

...ja kilomeetreid kurve ja pimedust ning liitreid niiskust hiljem j�udsin esimeste valgustatud hooneteni. "Merhaba! Hotel?", h�ikasin l�bi vihmakardina restorani varikatuse all askeldavale varjule, kes j�rgmise maja poole viipas. Hotelli asemel leidsin end hoopis j�rjekordsest restoranist, kust ettekandja mind siiski hoone teises tiivas asuva registratuurini juhatas. Hotelli juurde kuuluv restoran on tavaliselt vaikimisi m�rk sellest, et tegu kallima hinnaklassi majutusasutusega. Mul polnud aga midagi kaotada ja k�sija suu pihta ju teatavasti ei l��da...
"On teil tuba broneeritud?", p�risid naisterahvad leti tagant, vahetasid m�ne s�na ja olid mulle juba v�tit ulatamas, kui j�udsin viimaks hinnap�ringuni. "900 krooni ��" l�i mind p�ris pahviks. Lasin l�ual rinnale vajuda ja hakkasin alistunult naerma: "�kki oskate soovitada midagi �mbruskonnast nii... mitte �le 100 krooni eest." Naiste n�oilmed ei olnud just paljut�otavad ja vaheldumisi kostsid nad: "L�hikonnas pole paraku midagi sellist... ehk Al Hosen�is, ent sinna on pikk tee... ja v�ljas on pime... ja ohtlik... olete autoga?" Koputasin vastuseks oma reitele ja valmistusin tagasi vihmasesse �he sukelduma. Naised arutasid veel midagi omavahel ja seisatasin viivuks, lootes siiski saada m�nd abistavat juhtn��ri.

"Kas saaksite maksta 300krooni?", p��rduti mu poole. "Suur t�nu teile, ent paraku mitte - minu v�imalikuks �lempiiriks on t�esti 100 krooni", olin t�nulik nendepoolse vastutuleku eest. Stop. Paus. K�simus polnud kitsikuses - erakorraline 300 krooni �� eest poleks mind ju tapnud, ent olin Homsi rahaautomaadi juures m�ngureeglid enese jaoks paika seadnud. Metafoorina n�ide arvutim�ngudest, kus raskusaste on tavaliselt muudetav - tihtipeale nn. "Lapsem�ngust" kuni "P�rgu eeskojani". M�nda keerukamat kohta kordama j��des on enamasti v�imalik valitud raskusastet ajutiselt kergemaks keerata, ent de facto on siiski tegu oma n�rkuse tunnistamise ja j�releandmisega. Kui oled kord juba reeglid enese jaoks paika pannud, siis j�� nende juurde. Nii suhtungi reisimisse muuhulgas, kui igikestvasse distsipliiniharjutusse. Olin t�nulik ja meelitatud hotellipoolsest paindlikkusest, ent minu seatud m�ngureeglid nendepoolse l�pliku pakkumisega siiski ei �hildunud. No hard feelings.

"H�va, annan sulle t�na toa tasuta", l�i vanem naisterahvas mind j�rjekordselt pahviks - seda ei osanud ma t�epoolest oodata. Sulasin t�nutundest ja palusin korduvalt luba maksta neile v�hemalt minu �lempiiriks olnud sada krooni, ent sellest keelduti juba kindlameelselt. Noorem neiu lisas vanema naise kohta selgituseks: "Tema abikaasa on kohalik preester ja hotell kuulub neile, vahel lasevad nad �ksikutel v�ljavalitutel siin tasuta ��bida." Olin s�natu ja s�nu mult enam ei oodatudki, juba ulatas lahke k�si mulle v�tme numbriga 522 ja nurgatagune lift viis mind, kui linnutiivul viiendale korrusele. Kahekohaline numbrituba oli �dus ja hubane, seda enam, et pimedatele aknaklaasidele trummeldav vihm j�tkus lakkamatus tempos. Ja mis k�ige olulisem, reguleeritav �hupuhur hoidis toa sisetemperatuuri meeldival 20-25 kraadil. Ainu�ksi vannituba oli sama suur, kui pooled kidurad hotellikambrid, milles peatunud olen. Olin j�udnud m�rjad riided kuivama ja vannivee jooksma panna, kui ootamatult helises numbritoa lauatelefon. Viivitasin hetke enne toru t�stmist ja peast tuhisesid l�bi m�tted a la "Kindlasti ilmus just praegu v�lja m�ni maksuj�uline klient ja minule usaldatud tasuta kingitus osutus maja viimaseks vabaks toaks..." K�ik oli k�esoleval hetkel niiv�rd t�iuslik, et h�id uudiseid lihtsalt ei saanud enam lisanduda. "Mr. Kristjan...?", alustas ametlik h��l, kui pakkisin m�ttes juba kotte. "�htus��k serveeritakse kella seitsmest, palun olge selleks ajaks valmis." :)

Vannituba auras ja mina silkasin puhta ja paljana m��da oma ajutist kodu ringi, maailmas oli k�ik h�sti ja elu oli lill. J�udsin veel mustadelt p�kstelt punase savikorra maha pesta, oma tehnoloogiapargi laadima panna ja... punkt kell seitse olin juba tuttavas restoranitiivas. Pika kaetud laua �mber sagis �likondades ettekandjate armee ja ruum oli t�itumas juba tuttavate vanemapoolsete Prantsuse turistidega. Kummaline kokkusattumus, et eelnevalt l�bi oru kloostri poole teel olles olin vaimusilmas n�inud end �htustamas just sellise l�putu pika laua taga, k�ll pisut teises kontekstis - krutsifikside ja meditatiivselt vaikivate munkade vahel. Meenus kibedalt m�eldud "Niipalju siis kristlikust k�lalislahkusest..." ja tundsin pisut piinlikkustki. V�imalik, et eelnevalt kohatud kirikuh�rra oligi registratuuris istunud lahke naisterahva abikaasa, mine tea.

"Bonjour! Ca va?" - "Ca va bien, merci" programmeerisin end �htuks �mber rafineeritud lauakommete, peene etiketi ja esteetilise small chat�i maailma. Prantsuse turistid osutusid kristlikuks kogukonnaks, kes 10 p�evase tuuri k�igus oma L�his-Ida m�ttekaaslasi k�lastama olid saabunud. Supile j�rgnesid k�lmad suupisted, suupistetele praad, praele tee/kohv koogikestega ja koogikestele taldrikud apelsini- ja maasikam�gedega.
Magnifique!
Kui �htus��k oli l�pule j�udnud ja koguneti kokteiliklaaside �mber j�relej��nud p�evade programmi arutama, vabandasin end viisakalt ning naasesin tuppa. Hommikus��ki pidavat serveeritama kella seitsmest k�mneni.

Kella k�mne-�heteistk�mne paiku seadsin �ratuskella helisema veerand kaheksaks (vahel v�ib ju vabamalt v�tta) ja langesin lumivalgete linade vahel s�gavasse unne. Ahjaa, ma vist ei maininud, et lisaks kliimaseadmele, telerile, minibaarile jms. modernsetele mugavustele oli mu apartemendi esikus ka elektrooniline �eifilaegas. Paraku puudusid mul teemantripatsid ja plaatinas�rmused, mida sinna peita. Oh well.
Pakkisin hommikul l��gastunult asjad ja nautisin vaateid 7-8 korruselise hotelli �lemiste korruste akendest. Kell pool �heksa leidsin end veel inimt�hjast restoranist hommikus��gitaldriku tagant. Kingitud hobuse suhu muidugi ei vaadata ja loodan, et te ei t�lgenda j�rgnevaid lauseid t�namatu virinana, ent hotelli taset ja hinnaklassi arvestades valmistas hommikus��k k�ll paraja pettumuse. V�i siis... valmistaNUks paraja pettumuse, kui ma paketi eest t�epoolest etten�htud 900 krooni oleksin v�lja k�inud. Kaks keedetud muna, kaks v�igast vorstil�iku, tomat, kurk, pool tosinat oliivi, tass Liptoni teed ja 15g karbikesed v�i ja maasikad�emmiga vastavad pigem m�nesaja kroonise ��hinnaga noortehosteli tasemele. Kordan veelkord, et tegu on objektiivse hotellikriitika, mitte isikliku virinaga! Restorani akendest avanes seevastu miljoni dollari vaade tuttavale ristir��tlite lossile, millest hommikuselt unised madalad pilved aeglaselt m��da s�udsid.

Kui pakitud seljakotiga registratuuri laskusin, oli laua taga vaid noorem neiu. T�nasin teda veelkord �levoolavalt osutatud k�lalislahkuse eest ning palusin pererahvale t�nus�nadele lisaks paar mu ekstra-v�ljavalitud India fotot edasi anda. Analoogset formaati olen kasutanud juba mitmete eelnevate reiside v�ltel, kus lahkeimad ning armastusv��rseimad hinged saavad minu suureformaadiliste fototr�kkide omanikeks, mis mul ��rmiselt hoolikalt seljakotti on pakitud, et nurgad kortsu ja pildid krimuliseks ei kuluks. Kas saab olla kaunimat ja lihtsamat eluviisi, kui koguda haruldasi momente ja erilisi hetki �mber kogu maailma ning seej�rel neid teistes maailma nurkades inimestele t�nut�heks edasi jagada. Julgen arvata, et enamasti on tegu inimestele m�rksa kordaminevamate kingitustega, kui seda oleks lihtsalt suvaline pakk Eesti postkaarte v�i geniaalse "Welcome to Estonia" sloganiga v�tmehoidjaid. Samuti on tegu kingitustega, mille v��rtus saab aja kulust (ja minu elu edasistest valikutest) s�ltuvalt ainult t�usta. Mine tea, ehk saab m�nest minu p��tud hetkest kunagi ikooniline foto, mida ikka ja j�lle raamatu- ja ajakirjalehtedel �ra tr�kitakse... ja kujutage n��d ette, kui m�ni keskealine jaapanlane aastal 2053 vanemate lahkumise j�rel p��ningul nende m�lestustekaste revideerib ja sealt �urnalistikast m�llus��binud tolmuse fotokujutise leiab, mille tagak�ljel autori tuhmunud signatuur ja isiklik p�hendus. Inshallah! (God willing; kui Jumal tahab)

Kuna hommik oli kaunis ja n��d juba ka p�ikseline, otsustasin �htul tuldud suunas kloostri poole tagasi k�mpida ja Al Hosen�i juba tuttavat orgu l�bivat shortcut�i m��da saabuda. Esmakordselt oli piisavalt soe, et v�isin muretult, h�lmad lahti, kepselda ja korraks kaalusin T-s�rgi v�elegi v�tmist. Orun�lvu katvate oliivipuude vahelt t�rkasid tuhanded r��msalt kollased ja violetsed p�llulilled ja ka mees pumpp�ssiga magas alles. Al Hosen�i saabumise eel hullutasin oma m��dumisega m�en�lvale rajatud koolimaja sise�ue t�it lapsi, kes k�ik �hel rinnal huilgama ja lehvitama pistsid. Juba k�la vahelt leidsin tagasi Homsi suunas s�itva minibussi, millega p��senuksin h�lpsalt k�mmekond kilomeetrit allapoole, Homsi ja Tartous�i vahelisele maanteele. Paraku n�udis juht k�mne kilomeetri eest sama summat, mida 70gi eest - j�tkasin muretult jala teed. K�neall olev summa oli vaid m�niteist krooni, ent j�llegi - tegu polnud mitte kitsipungluse, vaid printsiipide ja paika pandud m�ngureeglitega. Ja ei m��dunud k�mmet minutitki, kui mu v�ljasirutatud p�idla peale peatus pisikese kastiga miniatuurne veoauto ja hetk hiljem istusin autokastis vana velje otsas ning nautisin juukseid sasivat hommikust tuuleiili. Kui j�udsime madalamale, m�rkasin teepervedel esimesi kaktusepuhmaid ja tundsin sest �lem��raselt lapselikku r��mu, olles enam kui veendunud, et varem v�i hiljem sunnib Suure Stsenaristi Sulg mind �hte neist ka kogu t�iega sisse sadama. Ja teil taas l�bu, kui palju.

...

Maanteelgi kulusid vaid loetud minutid, kuni istusin j�rjekordses tillukeses kaubaautos. Sedakorda k�ll kahe kohaliku k�rval kabiinis. Tartous�ini oli sarnaselt Homs�iga 70-80km jagu ja s�it m��dus vaheldumisi vaikuses ja elavas vestluses, abiks minu �ksikud araabiakeelsed s�nad, meeste �ksikud ingliskeelsed fraasid ja k�ige enam muidugi universaalne k�te-, n�oilmete- ja pilkudekeel. Sama �kki, kui p�ike oli hommikul taevasse tekkinud, ta sealt ka kadus ja akendele trummeldas tuttav vihm, mis peagi raheks �le kasvas. Autod peatusid tee��rtes, ohutuled l�id plinkima ja meiegi langetasime kiiruse ajutiselt 100lt 40le. Tartous�i k�tte j�udes trummeldas vihm endiselt armutult ja �kitselt leidsin end k�leda maanteesilla alt, nii 5-6 kilomeetri kaugusel linnas�damest. Taas kinnastatult-kapuutsistatult n�is ilmv�imatuna, et vaid tunni-pooleteise eest olin p�ikeselises orus kaalunud T-s�rgi v�ele j��mist. Viis minutit hiljem keerati vihm, kl�psti, kinni ja viis krooni hiljem linna bussiparki saabudes oli p�ike muretult taevas, nagu polekski vahepeal midagi juhtunud. Nagu juba mainisin, said sellised p�ike-rahe-p�ike-vihm t��pi �kkvaheldused osakeseks minu siinsest argip�evast, v�hemalt rannikul, sest kaugemale pole ma veel j�udnudki.

...

Esimene pilk Tartous�ile sarnanes suvalise Kreeka/T�rgi linnakesega Vahemere rannikul, kus igal perel oma r�du, kui mitte kaks v�i kolm ja v�rske meretuul paitab aastaringselt pead. Kui palmid asendada kaskedega ning kumerad autovanurid kandiliste Ford Sierra�de ja BMW�dega, v�inuks majade vahele sukeldudes end kohati m�nda suvisesse Eesti v�ikelinnagi ette kujutada. Nagu Homsiski, oli riietus l��nep�rane, neiude mustad juuksed lehvisid muretult tuules ning nii m�nedki pepud olid pigistatud numbri jagu v�ikesematesse teksap�kstesse. Fundamentaalne islam ja Kurjuse Telg...?! Oskamata midagi targemat ette v�tta, seadsin suuna p�ikeses sillerdava merepiiri poole. M�ned-sajad meetrid enne merd m��dusin aga j�rjekordsest t�navarestoranist, mille noored asukad mu pilgule kutsuvate k�eviibetega vastasid...
...olin v�ljapuhanud, r��mus ja suhtlusaldis, peatusin poolel sammul ja astusin sisse restorani avatud uksest: "Assalaam aleikum!"

Spontaanne hetkeotsus oli m��ratud otsustama terve j�rgneva n�dala saatuse, mida ma tol hetkel muidugi veel ei teadnud. Ja see ongi elu! Ahel hommikust �htuni langetatavatest valikutest, k�ige tillemast k�ige kollosaalsemani, 365 p�eva aastas , millistest iga�ks meid sammu v�rra surmale l�hemale tiksuvad. Teadlikkus paratamatult l�henevast surmast ei peaks meid aga kohutama ja rusuma, vaid inspireerima kasutama iga hetke optimaalselt. Teate ju v�ljendit liblika tiivaripsutusest, mis katakl�smilise reaktsioonina teisel pool planeeti laastava tsunami v�ib vallandada. Butterfly effect.

Mon, 03 Nov 2008 08:40:14 +0000

Et te end petetuna ei tunneks, olgu �eldud - j�tkasin juttu.
Sealt, kus tollal pooleli j�i; aga ma ei kirjuta ruttu.
Tihedalt teksti t�is on juba kolmk�mmend A nelja.
Inspiratsioon siis kokku jooksis ja heitis mind �le selja.

Tegin, mis ainu�ige ja piletid broneerisin,
algaja matkakaaslase endale organiseerisin.
24h p�rast maandun teisel pool maamuna,
juba klopib mu s�da ja palgel on puna.

Peagi olen kaugemal, kui kunagi varem,
seal, kus on Zen ja m�elda on parem.
Vaikne ookean, m�ed, templid, idamaine natuur,
oodake vaid, k�ik on korras - mu tung luua on suur.

- coming this fall -

Wed, 08 Oct 2008 15:51:41 +0000

..and just when you all gave up on me,
it's finally in the making..

...

Thu, 24 Jul 2008 12:07:38 +0000

Ma pole v�ga pead vaevanud mingisuguse avaliku esinemisega ega end kuskile ka poetada p��dnud. Kui kuskil midagi oodata on, h�ikan kindlasti eelnevalt ka siin. Hetkel pole siiski midagi plaanis.

Jutul�nga "ajutine" katkemine Iraanis pole mind aga t�naseni rahule j�tnud. Ma tahaks siiski v�ga ka selle loo l�petada. Mitte niiv�rd mingisugusest abstraktsest kohusetundest blogosf��ri ees, aga ikka iseenda p�rast. Siiani j�tkuv eetrivaikus on seotud l�ppenud reisi �he (minu jaoks) negatiivseima juhtumiga - nimelt �nnestus mul Nepaalis lahku minna mind truult saatnud taskum�rkmikust, kus suurem osa reisist oli p�ev-p�eva pealt m�rks�nadena kirjas.

Oma lollus muidugi - j�rgmine kord olen j�lle targem.
Ma veel m�tlen, milline lahendus oleks parim.
Ja pooled m�tted on endiselt alles seal kinni:

Annapurna Sanctuary, Nepal

.

Tue, 01 Jul 2008 20:38:50 +0000

Vabandust. Olen elus. Kehavigastusteta.
Samuti ei evi hetkel aktiivset konflikti �hegi
s�jav�ediktatuuri v�i f�deraalluureteenistusega.

L�litan end n��d v�lja.
Ja 12 p�eva p�rast
l�litun Eestis sisse.

kj.

Nepal votes.

Fri, 11 Apr 2008 17:03:53 +0000

Ajalooliste valimiste puhul kuulutati yle riigi v�lja t�ielik transpordiseisak ja 10. aprilli hommikul avanes Katmandu magistraalidel ja ristmikel pea komandanditunnile vastav pilt, valimisjaoskondade ymber tunglevad entusiastlikud rahvahulgad v�lja arvata. Siiski tiirutas pealinnas ringi arvukalt erilubadega varustatud maastureid ja minibusse: United Nations; Human Rights Watch; s�ltumatud vaatlejad; rahvusvahelised telemeeskonnad; m�rulivarustuses ja relvastatud politseinike laadungid...

...

...keda v�hemasti pealinnas vaja ei l�inud. Kuigi 10. aprillile eelnenud p�evadel plahvatas Katmandus k�put�is v�hem v�i rohkem ohtlikke l�kkeseadeldisi, ja paarile �nnetumale kodanikule yle riigi l�ppes valimisp�ev surmavalt, v�ib valimisi kokkuv�tlikult �nnestunuiks pidada. V�hemasti viiekohalise numbri hukkunuid n�udnud kodus�ja j�rel.

Tuline Tiibet

Tue, 25 Mar 2008 05:49:42 +0000

Esmasp�eva, 10. m�rtsi hommikul hotellivoodist laisalt telerit avades tervitasid mind valgesse frakki r��tatud Hiina l��riku ooperiaariad, taustaks l�kendav punane lipp kuldse sirbi-vasaraga.
Peale l�unat Jokhangi kloostri esisel Barkhori v�ljakul kiivrites politseinikke n�hes ei osanud asjast esmalt midagi arvata. Olles m��dunud kuude jooksul l�binud piisavalt ebastabiilseid piirkondi, ei ole erivarustuses mundrimeestes iseenesest minu jaoks enam midagi �llatavat. J��mata pikemalt Barkhori �mbrusesse ringi luusima, sain alles �htu hakul teada tiibetlaste Hiina okupatsiooni vastase luhtunud �lest�usu 49. aastap�evast.

Esmase info asetleidnud meeleavaldustest t�i teisip�eva l�unatund, kui hilise �rkamise j�rel oma iisraellasest kaaslase Yosiga reisiagentuuri maasturi rendi plaane klappima l�ksime. Lakooniline v�ljatr�kk seinal teatas Lhasa-��rse Drepungi kloostri ajutisest sulgemisest, reisiagendi s�nul olevat lehvitatud keelatud Tiibeti lippu ja h��tud iseseisvusele kutsuvaid loosungeid. Mehe muretu toon ja endiselt igap�evaselt rahulik t�navapilt j�tsid mulje �tavap�rastest nagistamistest�.

Selleks hetkeks oli meie plaan jalgsimatkast Mt. Everesti baaslaagrisse pea teostamisk�ps ning �lej��nud p�ev kulus viimase hetke varusid kokku otsides. �htu hakul agentuuri naastes oli seinal rippuvale teatele Drepungi k�rvale pastapliiatsiga ka teise Lhasa-��rse suurima kloostri Sera nimi kantud. Meie jaoks osutus tol hetkel aga m�rksa p�rutavamaks v�rske teave Mt. Everesti baaslaagri ja selle �mbruse ootamatust sulgemisest, surmahoop meie l�ppfaasi j�udnud matkaplaanidele.

Kavatsenud m�ne p�eva jooksul teele asuda, lubame olukorra paranemise lootuses 24h p�rast agentuuri naasta; ja saamaks sotti, mis tegelikult toimumas on, p��ame linnaliinibussi nr. 501 Sera kloostri suunas. S�it j��b l�heldaseks ja linnakeskusest vaid m�ned kilomeetrid p�hja poole on politsei sulgenud ristmiku asjasse mittepuutuvatele mootors�idukitele. J�tkates kilomeetri jagu jala, j�uame j�rgmise teesuluni � tavapolitseinike asemel igavlevad siin juba kiivrite-kilpidega eri�ksuslased, paramilitaarne People�s Armed Police ning l�bip��s on t�ielikult suletud ka jalak�ijatele.

Sera klooster paistab eemalt m�en�lvalt, siiski lootusetult kaugel, et eristada mingisuguseidki helisid v�i liikumisi. Olukord teesulu �mber ei n�i hoolimata kogunenud rahvamassist eriti pingeline � emad selga seotud lapsepampudega uudistavad toimuvat pea ninapidi vastu politseiautosid ning v��l rippuvate gaasimaskidega eri�ksuslased peletavad kohati igavust omavahelise m�ngumadistamisega. Teesulust l�bi Sera suunas libiseb �ksik kiirabiauto.

Saabuv h�marus k�idab kogunenud indiviidid anon��mseks massiks ja �hel hetkel plahvatavad emotsioonid valla grupiviisilise hundiulgumisena. Ei mingeid sloganeid ega �leskutseid, vaid sadadest k�ridest �htiv �rgne ulumine tungimas laskunud videvikutundi.

Halvima kartuses hakkavad metallikolina saatel �ksteise j�rel sulguma tee��rsete poodide ja restoranide trellid ning raudkardinad. Hetk hiljem l�ikavad l�bi pimeduse esimesed s�hvakad � rahvamassi eest l�bi veerevast toonitud klaasidega erim�rgistuseta maasturist pildistatakse v�imsate v�lgus�hvatuste saatel korrap�raselt �les tee ��rde rivistunud �teisitim�tlejaid�.

Suurem osa �mberkaudseid �risid on juba suletud, kui eri�ksuslaste paigale j��des s��stab �le t�hja s�idutee rahvahulga poole rivi kiivrites tavapolitseinikke. Ulguv inimmass vajub kiirelt kahte lehte ning pudeneb k�mnetesse k�rvalt�navatesse ja kangialustesse. Politseinike r�ndeliin taandub, et rahvasalga naastes veerandtund hiljem tormijooksu korrata. Sel korral valguvad ka mundrikandjad laiali pimedusse m�hkunud majade vahele, hakates korrap�raselt l�bi kammima veel avatuks j��nud s��gikohti.

Kahe politseiniku vahel talutatakse �le tee esimesi kinnipeetuid, kui meie ette tekkinud ohvitser soovitab korralikus inglise keeles hotelli naasta ja palub seej�rel viisakalt, ent resoluutselt endale j�rgneda. Eraldusm�rkideta sedaanis linnas�dame poole naastes valib politseinik meie k�simustetulva all hoolikalt s�nu, vastates v�ljapeetult ja ettevaatlikult ning v�ttes loo kokku mittemidagi�tlevalt: �It�s a small case..�.

Tagasiteel hotellini on linnat�navatel m�rgata juba arvukalt politseis�idukeid, Lhasat l�bivalt Beijing Zhong Lu�lt meie ��majani keeraval k�rvalteel on end videokaupmehe t�navaleti �mber samuti sisse seadnud salk politseinikke.

Neiu valvelauas paistab n�rvilisena, v�idab n�htavalt luisates, et ei tea toimuvast midagi ning palub meil l�petuseks v�imaluse korral suurema osa kolmap�evast hotellist eemal veeta � on oodata politseikontrolli ja nende majutusasutusel puudub hetkel luba v�lismaalaste v��rustamiseks.

J�tnud Yosi hotelli, otsustan p�gusa jalutusk�igu kasuks. Tiibetlaste kvartalis asuva ��maja v�ravast v�lja astudes l�ikab otsemaid silmi k�rvalt�navatel ringi patrulliva operatiivs�iduki vilkurite s�hvimine. Teekond Barkhori v�ljakuni v�tab vaid viis minutit, ent plats osutub v�ljasurnuks ja pea inimt�hjaks.

Tagasiteel astun l�bi v�lismaalaste seas populaarse �Snowlandi� hotelli hoovist, lootes internetipunktis kl�bistavate turistide suust uudiseid kuulda. Netikohvik on suletud, ent hotelliv�rava peal p�rkan kokku kahe kiirustava v�lismaalasega. Mehed on ilmselt n�rvilised, t�mbuvad minuga vesteldes v�ravate varju ning k�nelevad tasandatud toonil.
Jagan oma �sjaseid kogemusi ja saan vastutasuks kuulda, et vaid minutit k�mme tagasi Barkhori v�ljakut �letades olevat nad paari kinnipeetuga tegeleva poolesaja pealise politseinikesalga peale sattunud.

Hotelli naasnult saan viimaks mahti internetiavarustest uudiseid jahtida. Suurimad rahvusvahelised uudisteportaalid on juhtunu koha pealt siiani t�iesti tummad, linke v�iksematele s�ltumatutele meediaportaalidele leian Google.com�ist ja Thorntree nimelise reisifoorumi Tiibeti alakategooriast.

Lisaks esmasp�eval brutaalselt blokeeritud kuni 300 Drepungi munga vabadusmarsile Lhasa suunas arreteeriti Barkhori v�ljakul toimunud eraldi meeleavalduse k�igus k�mmekond Sera munka. Barkhori s�ndmusi pealtn�inud turistid kirjutavad Thorntree foorumis neile j�rele tekkinud �sabast�. Suletud Drepungi juurde hiilinud portugallane k�neleb edasi-tagasi voorivatest kiirabi- ja s�jav�eveokitest. V�iksemate v�ljaannete seast hakkab viimaks silma ka Guardian, kes nimetab toimuvat viimase 20 aasta suurimaks v�ljaastumiseks Hiina kommunistliku re�iimi vastu.

Kolmap�eva hommikul �rkan �ksi 6 paiku, et j�uda varahommikusele palver�nduritebussile regiooni kolmanda suurima, antud hetkeks ainsa avatuks j��nud Gandeni kloostrikompleksi juurde. Barkhori ��rest v�ljuma pidanud bussi asemel keerab hommikupimeduse varjus v�ljakule kolm pilgeni t�is politseibussi, millest v�lja valgunud tsiviilriietes mehed ja naised, suure t�en�osusega eririietes politseinikud, jagunevad gruppides edasisi k�sklusi saama. M��das�itev rik�ajuht viipab mind p�rimise peale �iges suunas � kloostribussid v�ljuvad ajutiselt m�nisada meetrit eemalt.

Pooleteisttunnise s�idu kestel j��vad silma tee��rse s�jav�ebaasi ette pargitud oliivikarva s�jav�eveokid ja ohvitseri valvsa pilgu ees �les rivistunud eri�ksuslased.
Vahetult enne 4,750m k�rguse m�e n�lvale rajatud Gandeni poole ronima hakkamist astub m�e jalamile pikitud pisikese k�la vahel teele politseinik ja peatab bussi. Viiel bussis olnud mungal k�stakse v�ljuda ja noormeeste dokumente kontrollitakse �kshaaval ning ��rmise p�hjalikkusega. Veerand tundi hiljem j�tkab buss �hes munkadega siiski s�itu. Patsutan julgustavalt minu k�rvale naasnud noore l�uahabemega munga p�lve ning saan vastutasuks l�bi kaeda pildid tema digikaameras, mis kujutavad nelja k�rvalprovintsist Sichuanist k�lla saabunud munga �lesrivistusi erinevates variatsioonides Lhasa t�htsaimate budistlike p�hapaikade ees.

Kuigi klooster on endiselt avatud, on parkimisplatsi �mbruses n�ha ringi j�lkuvaid politseinikke ja kompleksi juurde kuuluva jaoskonna esine on t�is politseimaastureid. Loodan endale mitte t�helepanu t�mmata, ent �llatuslikult tervitavad mind m�rganud politseinikud mind lausa joviaalse l��gusega.

Iga paari sammu j�rel �hku ahmides asun teele m�etipu otsast paistva stupa poole. Budistlike palvelipukestega kaetud torn osutub kavalalt maskeeritud Hiina s�jav�eradariks. Uitanud m�ne tunni l�hedastel m�eharjadel, naasen �stupa� juurde ja leian meeldiva �llatusena eest juba varem mainitud neli Sichuani provintsi munka, kes m�e tippu uusi palvelipun��re p�imivad ning viirukit p�letavad. Suhtleme keelebarj��rist hoolimata k�te-jalgade abil ning j��dvustame endid �heskoos erinevate kaameratega.

Noored mungad asuvad tagasiteele enne mind ja kui ka mina viimaks alla kloostri juurde j�uan, on buss juba parkimisplatsil s�iduvalmis. V�rava ees seisab ringis kuni 30 munka, kes erutatud toonil ja elavalt �estikuleerides vaidlevad ringi keskel seisva erariietes mehega. Toimuvat j�lgib �mberringi laisalt tosinkond suitsu kimuvat politseinikku, mind viibatakse s�natult bussi.
Keskustelu j�tkub pea pool tundi, katkeb kui l�bi l�igatult ja salk munki kiirustab �rritatud ilmeil tagasi kloostrihoonete poole. Buss alustab s�itu, ent keda pole, on viis sama bussiga saabunud munka. J�uame vaevalt v�rava l�bida, kui kurvi tagant ilmuvad v�lja tuttavad s�jav�eveokid, eskordituna politseimaasturitest. Minu istekoht otse juhi k�rval seab mind kui pjedestaalile ja kohmaka peegelkaameraga m�rkamatult m�ne pildi napsamine on v�listatud. �ksteise j�rel m��duvad meist seitse veokit, kabiinidest paistmas kivikujudena tardunud kiivristatud eri�ksuslased. Autokastidele t�mmatud presentkatete vahelt piidlevad mind vilksamisi emotsioonitult veel k�mned silmapaarid. Konvoi l�petab samuti People�s Armed Police liikmeist t�idetud buss.

Ussina keerutavat teed m��da alla kurvitades m��dub meist veel paar �lespoole teel olevat veokit. �hele masinale on j�rsk t�us osutunud �le j�u k�ivaks ja juht �ritab tossava kapotiga v�sinud veokit veepudelite abil turgutada. Poolel teel m�ejalamile mainib keegi midagi juhile, juht peatab bussi ja hetk hiljem n�eme k�ik viit kloostri poolt otse m��da m�en�lva kiirelt laskuvat punast t�pikest. S�dame p�ksudes ootan kohe-kohe munkade kannule ilmuvaid eri�ksuslasi, ent keda ei tule, seda ei tule. Kui tuttavad viis munka on pea bussini j�udnud, on �leval n�ha viimaks liikumist ja paramilitaarsipelgad alustavad katkematu rohelise kolonnina parkimisplatsilt kloostrihoonete poole jooksu.

Noormehed astuvad higist tilkudes bussi, pingelisse �hkkonda saabub veidigi kergendust ja juht j�tkab s�itu. K�la l�bides peatatakse buss juba tuttavas kohas, kuhu n��dseks on kogunenud pool tosinat politseis�idukit ja mitmek�mnepealine mundristatud ja mundristamata ametimeeste salk. Maha k�sutatakse samad viis munka ja dokumendikontroll j�tkub veelgi piinlikuma p�hjalikkusega. Peagi otsivad bussi astunud politseinikud l�bi munkade seljakotid ja istmete �mbruse ning naasevad �lemuste juurde poiste digikaameratega.

�kshaaval asutakse revideerima kaamerate sisu ja �mbrit�ie k�lma veena m�istan j�rsku, et minugi n�olapp on talletatud igale m�lukaardile. Iseenesest pole m�e otsas s�ndinud piltidel k�ll midagi kompromiteerivat, ent minu olemasolu neil on ideaalseks ajendiks minugi bussist v�ljat�stmisele � selle hetkeni on politseinikud bussi �pjedestaalil� istuvat ainukest eurooplast t�ielikult ignoreerinud.

Kirun end m�ttes juba mitmendat korda otse bussijuhi k�rvale k�igi silme alla ronimise eest, ent suudan siiski m�rkamatult m�lukaardid p�ue peidetud kaameras vahetada ja Tiibeti kaadritest tulvil andmekandja saapas��rde libistada. Kuigi otseselt �htegi keelatud kaadrit mainitud kaardil ei tohtinuks olla, v�is siin-seal siiski tuvastada kaadrisse p��tud mundrimehi; samuti ei pruukinuks Hiina ametiv�imud vaimustuses olla piinliku t�psusega erinevatest nurkadest �les v�etud maskeeritud s�jav�eradari fotode �le.

Aeg venib, bussis valitseb haudvaikus ja peopesad kisuvad kergelt higiseks. N�ib, et asjatult � endiselt ei tunne keegi ainsa bussis viibiva kahvan�o vastu v�himatki huvi. �ha enam n�ib paika pidavat mu kahtlus, mille kohaselt on politseinikele eraldi peale loetud s�nad v�lismaalastega antud delikaatsete s�ndmuste keskel eriti diskreetselt �mber k�ia. K�ll naasevad politseinikud bussi ja paluvad v�ljuda �ksikutel kohalike keskelt silmatorkavatel Aasia turistidel. Nendegi pildimaterjal sorteeritakse l�bi. Samal ajal peab mitu nahkjoppides meesterahvast binoklitest silmas m�en�lval kloostri vahel toimuvat.

Kui m��dunud on viimaks tund, lubatakse ka naaberprovintsi mungad tagasi bussi ja selgelt tajutava pingelangusega j�tkame teed. Veel kilometer hiljem seisab maanteekurvis valvel kolm tulet�rjebrigaadi ning j�rjekordne politseimaastur. Tagasiteel Lhasa poole m��dub bussist kloostri suunas veel mitu s�jav�e- ning politseis�idukit. Samuti on tee��rse bensiinijaama kohal maanteele tekkinud ajutine politseikontrollpunkt.

Tagasi Lhasas, emban vennalikult munkadega ja asun l�bi tiibetlaste kvartali teele hotelli poole. Barkhori v�ljakul on lisaks arvukatele ringi j�lkuvatele mundrikandjatele n�ha ka hulka p�ikeseprillide taha peitunud j�mme, kes oma idiootse maskeeringuga tavapolitseinikest vaata et pareminigi silma hakkavad.

Kiire uudistering hotelli valvelauas avab Sera kloostri sulgemise tagamaad. Esmasp�eval Barkhori v�ljakul arreteeritud k�mmekonna Sera munga vabastamist n�udes alustas teisip�eva p�rastl�unal kloostrist Lhasa poole protestimarssi 500-600 munka. Pealtn�gijate s�nutsi kasutasid mitu tuhat relvastatud politsei- ja julgeolekut��tajat munkade laialiajamiseks pisargaasi. Samuti olevat juba esmasp�evast isoleeritud Drepungi kloostri poolt l�bi �� kuuldud p�ssipauke.

Reisiagentuuri naastes oli info Gandeni sulgemisest juba seinale kantud. Agentuuri ukse vahelt pea sisse pistnud Hiina turistipaar kinitas ka Barkhori v�ljaku ��rse Jokhangi kloostrikompleksi sulgemist. Mt. Everesti �mbrus p�sis samuti sulgetuna ja olukorra �ldise halvenemise t�ttu v�is viimasegi lootuse piirkonna peatsest taasavanemisest maha matta. Ei j��nud �le muud, kui juba eelmisel p�eval leitud kolme kaaslasega reede hommikuks maasturik��t tagasi Nepaali piiri poole broneerida.

Neljap�eva alustasime nr. 301 linnaliinibussiga l��ne suunas s�ites, sihiks Drepungi �mbruses toimuv oma silmaga �ra n�ha. Nagu arvata v�is, oli teeots Drepungi poole juba 5km enne kloostrit ennast suletud. Kuna tee ��res valvas vaid paar politseinikku, p��dsime naiivseil ilmeil meeste selja tagant m��da jalutada. Loomulikult oli tegu eba�nnestuma m��ratud ettev�tmisega, ent meie tee sulgesid mitte politseinikud, vaid kolm erariides naisterahvast. Naised tutvustasid endid Tiibeti Turismib�roo t��tajatena ja teatasid, et klooster on renoveerimist��de tarvis ajutiselt suletud. Raske uskuda, et neljap�eva hommikul linnas veel m�nda tegelike s�ndmustega mitte kursis olevat v�lismaalast leida v�inuks.

Uidanud m�nda aega kohalikus naabruskonnas ja arutanud v�imalust m�rkamatult majade vahelt �les kloostri poole lipsata, matsime m�tte siiski maha. Meie ettemakstud k��di v�ljumiseni oli j��nud v�hem kui 24h ja j�rjekordne jama oli viimane, mida vajasime. Paraku l�ks risti vastupidi.

Seadsime kursi tagasi peamagistraali poole, l�igates l�bi j�rjekordsete r��mas tagateede ja j�rgides madala solgist tulvil j�enire kaldaid. J�udsin pildistada �ksikud s�rreaalsed kaadrid lumiste m�gede ees v�ljajoonistuvatest k�rgepingeliinidest ja lohutamatutest tellisbarakkidest, kui nii tagant kui eest l�henesid meile joostes k�mmekond s�durit. Enne kui midagi seletada v�i taibata j�udsime, kisti mult kaamera ja Yosilt kott kaelast ning talutati meid n�rviliselt sadakond meetrit edasi s�jav�ebaasiks osutunud kompleksi v�ravate juurde.

L�bi valvuriputka akna t�steti s�natult krohvitud valge m��rijupi ette kaks p�evin�inud taburetti ning viis s�durit j�id poolringis meid valvama. Peagi toodi valvesse j��nud, ja h�ire peale t�en�oliselt poolunest v�i kaardim�ngu pealt v�lja jooksnud s�duritele ka mahaunustatud m�tsid ja rihmad. Mehed said napilt endi korrastamisega �hele poole, kui kohale j�udis klassikaline p�ikeseprillistatud karm komand�r. Kuna komand�r inglise keelt ei k�nelenud, j�i tema kohuseks vaid v�ravate ees toolil l�sutada ja termosest tass-tassi j�rel Tiibeti v�iteed l�rpida. �lekuulamise viis l�bi Hollywoodi filmit��stuse keelekoolitusega noors�dur, kes valmistas meile ette paberilehe nelja k�simusega: �Kust te tulete? Mida te teete? Miks te pildistasite? Mida te pildistasite?�.

Vastasin poeetiliselt ja loovalt � sellega oli esimese astme �lekuulamine �hel pool ja j�ime p�letavas keskp�evap�ikeses �lemusi linnast ootama. Poole tunni p�rast saabusidki kaks erariietes meesterahvast, �ks ��llatuslikult� spordidressis ja teine nahktagis; ning aeg oli p�ikeseprillides komandoril p�sti h�pata ja au anda. Kordasime sama k�simuste-vastuste vooru spordidressis agendiga ning hea �nne l�bi kaameras olnud tagavaram�lukaardi revideerimisel kuulutati keelatuks vaid viimane kompositsioon solginirest, tellisseinast, m�etippudest ja majanurgast � tellissein ja majanurk k�ivat v�liselt tuvastamatu s�jav�ebaasi juurde.

Olin valmis koheselt kaadri kustutama, ent hiinlased n�htavasti isetegevust ei salli ja k�ik peab toimima vastavalt plaanile. Ehk siis j�ime ootama autot, mis meid V�lismaalaste B�roosse l�plikule protokollimisele viiks. J�rjekordne pooltund hiljem saabus tumedate klaasidega lumivalge numbrim�rgita sedaan ja surutuna mundris s�duri ja mundrita agendi vahele tagaistmel naasesime linnakeskusesse.

Orwelli teostest mahaviksitud hiiglasliku b�roohoone k�lgtiivas tervitati meid passiandmete kopeerimisega, millele j�rgnes juba tavaks saanud pool tundi vastutava ametniku ootamist. Kui ideaalses inglise keeles k�nelev familiaarne ohvitser viimaks saabus, kordus sama k�simuste-vastuste voor, kaamera revideerimine ja, l�puks ometi, keelatud kaadri kustutamine. Seekord ei kestnud protseduur kauem, kui 5-10 minutit ja uskumatul kombel l�ppes meie kinnipidamine s�nadega: �Ma ei tea, mida �elda� n�htavasti oli tegu eksitusega� vabandame��

Naasnud prii �politseitaksoga� hotelli, ootas mind valvelauas paberilehele kritseldatud teade: �Tere, kohtusime p�gusalt teisip�eva �htul. Tahaksin sinuga k�neleda, peatun �****� hotellis, toas nr. ****. Tervitustega Claude.�

Keskp�evatunni t�ttu ei leidnud ma mainitud numbritoast muidugi kedagi eest ja naasesin nr. 301 bussiga linna l��neossa viimasele jalutusk�igule. M��dunud ��p�evade jooksul akumuleerunud kogemuste m�jul leidsin end pretsedenditu �pragmaatilise paranoia� seisundist � hoidsin kaamerat suurema osa ajast h�lma all; j�lgisin m��das�itvaid tumendatud klaasidega autosid silmanurgast kuni pilguv�ljast kadumiseni; ja korra leidsin end istumast tee��rsele pingile �p�ikeseloojangut nautima�, et lasta promenaadil m��duka distantsiga mulle j�rgnenud punase mantliga naisterahval endast m��duda. Absurd. V�i mitte?

Hotelli poole naasen mitmetunnise jalutusk�igu j�rel �le Potala Palee esise v�ljaku. Tavap�rase paari ��p�evaringse lipuvalvuri asemel marsib t�na �htuks platsil peatumata ringi k�mmekond 4-5pealist s�durisalka. Hotelli esisel h�maral k�rvalt�naval haagib mu varrukast kinni ei keegi muu kui Claude. Tegu pole siiski tunde v�ldanud romantilise varitsuse, vaid pelga kokkusattumusega. �htus��gi ajal avaldab Claude, et tema teisip�eva�htune kaaslane olnud ajakirjanik, kes kolmap�eval tagasi Jaapanisse lahkus. Mees, kes v�isanud rindeliine siin- ja sealpool ekvaatorit, olevat Hiina piires tundnud end paranoilisemana, kui kuskil varem.

Kaheksa paiku reede varahommikul nopib kinnastatud sohver meid peale ja �hes inglase ning kahe iirlasega alustame pooleteist p�eva pikkust teekonda tagasi Nepaali piirile. Vaid poole tunni jooksul linnapiirist l�bime kaks ajutist politseikontrollpunkti, mis n�ivad suuremas osas huvitatud olevat k�ll Lhasa suunalisest liiklusvoolust. Pooletunnise takistusraja l�petuseks vuhiseb autoaknast m��da tee��rne stseen, kus salk erutatud munki kinnipeetud maasturite �mber tulutult resoluutsete politseinikega vaidleb. Pole just s�bralikem algus Lhasast Kathmandusse ulatuval S�pruse Maanteel (Friendship Highway).

Muuhulgas saab peatselt selgeks, et meie sohver j�rgib mingisugust meile tundmatut graafikut. Kohati peatume seletamatult 10-15 minutiks ja nagu varsti selgub, pea alati vahetult enne tee��rset kontrollpunkti, kust juht kiirelt oma paberitega l�bi jookseb. J��b mulje, nagu peaksime kontrollpunkte l�bima etteantud kitsastes ajavahemikes, tagamaks kontrolli meie teekonna �le ka k�rgm�estiku tippude vahel v�i liivastel t�hermaadel, n�iliselt Suure Venna haardest v�ljaspool.

��bima j��me Nepaali piirist ca 200km kaugusele Tingri nimelisse v�ikeasulasse, mis suures osas piirdubki kummalegi poole maanteed rajatud �he-kahekorruseliste hoonetega. Pool tundi peale kesk��d k�lab kummagi meie k�sutuses oleva numbritoa uksel n�udlik pr�mmimine, mida mina kaaslaste norskamise t�ttu kasutusse v�etud k�rvatroppide t�ttu �le�ldse ei kuule.

Kui ma loetud minutid hiljem Yosi agara raputamise peale viimaks silmad avan, k�ib passikontroll kottpimedas koridoris juba t�ie hooga, ainsateks valgusallikateks viie karvam�tsidesse ja talvemantlitesse r��tatud s�duri v�lgumihklite valguskiired. Neli meest pundis passist v��rt teavet maha kribamas, viies kummaski k�es kumminuia keerutav s�dur kui muuseas koridori v�ljap��su ees edasi-tagasi sammumas.

Poole tunni j�rel vabandab �ks s�duritest pudedas inglise keeles segamise p�rast ja mehed lahkuvad. �lej��nud �� m��dub katkendlikult, aeg-ajalt 4,350m k�rguse hapnikuvaeguse t�ttu tahtmatult �hku ahmides.

J�relej��nud teekond m��dub s�ndmustevaeselt, laup�eva p�rastl�unal �letame probleemideta �Hiina� piiri. Seisatame Yosiga hetkeks keset Nepaali Tiibetiga �hendavat S�pruse Silda ja heidame viimase pilgu k�rval korvpalliplatsil toimuvale Hiina s�durite rivistusele. Sillal t�lpinult patseeriv p�ikeseprillides noormees viipab meid kannatamatult edasi.

Kathmandu heitgaaside keskele j�uame iiveldama ajava mikrobussis�idu j�rel alles hilises �htupimeduses. Kiire k�ik internetikohvikusse toob s�natuks tegevaid uudiseid: Tiibeti Turismib�roo on t�histamas k�iki v�listuristidele v�ljastatud p��sulubasid; Lhasa on suletud ja linnas valitseb komandanditund; linna t�navatel veerevad tankid ja k�lab automaadituli; pealtn�gijad k�nelevad t�navatel lebavatest laipadest ja hukkunute arvu m��detakse kolmekohalise numbriga�

Edasine on juba ajalugu

* * *

Allpool aga juhuslik / kronoloogiline pildivalik taassulgunud Tiibetist. Iseasi muidugi, palju Tiibetis Tiibetit j�rgi on. Nagu kommenteeris Lhasa t�navail kohatud tiibetlasest reisigiid, on t�naseks pealinnas tiibetlasi j�rgi vast 30%...

V�rskete tapatalgude j�rel ehk juba 29,9%...

...

Nepaal > Tiibet

Thu, 28 Feb 2008 15:57:44 +0000

Veel n�dal tagasi ei osanud ma Tiibetist undki n�ha.
Kindlasti oli mul plaanis �hel heal p�eval, olgu siis varem v�i hiljem, Tiibetit k�lastada.
Ent sama konkreetsed plaanid n�ivad mul olevat pea poolte maailma riikide kohta.

K�ik muutus t�pselt n�dal tagasi, m��dunud reede �htul tassi kuuma �okolaadi ja viilu capuccino-juustukoogi �mber, kui austraallasest Marki poole suuga tehtud ettepanek minus ja iisraellasest Yosis juured istutas. Eeldasin, et enne esmasp�eva nagunii otsustamiseks ja tegutsemiseks ei l�he ning l�kkasin asjakohased m�tted eest �ra, p�hap�eva �htu peale.

Laup�eva esimesed varahommikused tunnid m��dusid koostlagunevat Hiina maastikuratast Kathmandust �lesm�ge l�una poole l�kates. Kusjuures "�lesm�ge" all pean ma siinkohal silmas enam-v�hem 15km j�rjestikust t�usu. Vaid elavad kujutluspildid vuhinal m��duvast tagasiteest hoidsid mul j�tkuvalt pea p�sti.

Hulk vereohverdusi ja �ks intervjuu �okeeritud Taiwani v�ttegrupile hiljem keerasingi otsa Daksinkhali templist tagasi Kathmandu peale. Ma ei pidanud pettuma. Hommikul �mbritsevaid n�lvu tihke loorina emmanud udu oli n��dseks parematele jahimaadele rullunud ja vaated sirutusid silmapiirini. Looduse nautimisest polnud paraku juttugi ja suurem osa minu t�helepanust koondus kohati lendu t�usta tahtva jalgratta kiiruse kontrollimisele.

Tegu oli mu senise ratturikarj��ri pikimate laskumistega, mis ei ole loomulikult suurem asi n�itaja juntsu puhul, kes siiani vaid Amsterdamis ja Eesti m�taste vahel pedaale on s�tkunud. �ks lamedam, kui teine. Sellegipoolest ei j��nud rekord kauaks p�sima, paariks p�evaks vaid.
Juba teisip�eval leidsin end ratast Kathmandu kohal trooniva 2km k�rguse m�etipu otsa l�kkamas.

J�rjekordselt ei pidanud ma pettuma - m�gi autasustas mind elu joovastaivama tagasiteega,
mis kohati lausa l�putult n�is j�tkuvat. J�rsematest ja konarlikematest teel�ikudest libisesin l�bi kumbagi kulunud pidurit pea p�hjani surudes; kiirematel sirgetel olid s�rmenukid lenkstangide �mber klammerdumisest valged. Puuduvad amordid j�tsid oma j�lje ning kumbki mu k�test tundis end hiljem l�biklopitud munavalgena. Aga mitte sellest ei tahtnud ma r��kida...

...�hes�naga p�hap�eva hommikupoolikul pead hotellitoast v�lja pistes oli Tiibet viimane asi, mis mul m�ttes m�lkus. Seda suurema �llatusena jooksin ma otsa Mark�ile ja Yosi�le, kes asutasid end parasjagu agentuuri poole viisasid vormistama. N�htavasti oli reede�htusest m�tete kergitamisest laup�eva jooksul kindel plaan k�psenud. Nii juhtuski, et enne, kui ma �le�ldse oma p�hap�evase hommikus��gini j�udsin, oli mu pass teel Hiina saatkonna poole.

N�dal on m��dunud linnulennul ning homme varahommikul kell 5 asume Kathmandust teele. Pisut murettekitav on see, et juba esimesel ��l magame pea kilomeeter k�rgemal, kui mina ja Yosi kunagi viibinud oleme; ning juba teisel p�eval piki maanteid Lhasa poole r�hkides �letame viie kilomeetri piiri. V�lus�naks ning -joogiks on siinkohal vesi, vesi ja vesi...

...aga ka mitte sellest ei tahtnud ma hetkel pikemalt r��kida. Vabandan nimelt k�igi ees, kes mind m�ttes juba juhuslikest kuulidest l�bistatuna maha hakkasid kandma. Teatavasti ei leidnud viimased sissekanded Pakistanist aset mitte just stabiilseimate s�ndmuste keskel. Piiri �letamisega ei olnud mul sellegipoolest jaanuari alguses v�himatki probleemi ning l�bi P�hja-India siksakitades j�udsin ma veebruari alguseks v�lja Nepaali.
Kakum�elt Kathmandusse niisiis.

Paraku pean tunnistama, et ei suuda hetkel enda piiratud v�imalustest k�rbituna mainitud reisifotojuttu lennult j�tkata. Poolikuks j��nud jutul�ng on mind m��dunud kuude jooksul pea pidevalt kummitanud, ent sobivat auku selle edasi punumiseks ei olnud ega tulnud. Loomulikult oleksin v�inud j�tkata napis�naliselt ja poole hoolega, ent see n�is veelgi halvema lahendusena. Nii leidsin end l�puks kahe nigela valiku vahelt ja otsustasin (enda arust) v�hem nadima kasuks...

...mis ei t�henda sugugi, et k�esolev reisijutt l�petatuks/katkestatuks tuleb lugeda. Sugugi mitte, Pakistani m�rkmed terve kuu ulatuses on hoolikalt p�evade kaupa kirjas ning analoogset Indias ajutiselt katkenud "(aja)kirjanikudistsipliini" j�tkan kohe kindlasti ka Tiibeti m�gede vahel. Nii et s�ltuvuskonksu otsa l�ksu j��nud lugeja jaoks ei muutu v�himatki - lihtsalt j�rgmist doosi tuleb veel m�ni kuu oodata.

Millalgi maikuus m��davad mu tallad taas Maarjamaist mulda ning siis pole mul enam v�himatki vabandust mitte j�tkata just sealt, kus j�rjejutt �ieti pooleli j�i - hiliss�gisesest Iraanist. Nii on. Loomulikul teel arenev ettev�tmine lihtsalt kasvas �le pea ning juhuslike internetikohvikute ajutine "kodukontoriks" modifitseerimine muutus sissekannete mahu, sisukuse ja detailik�lluse t�ustes �ha komplitseeritumaks ja aegan�udvamaks. Ja nagu ma �lalpool juba mainisin, ei olnud ma kindlasti mitte sissekannete kvaliteeti valmis ohvriks tooma. J�rgmisel korral olen juba etten�gelikum ja tean laptopi seljakotti kaasa pista.

Seniks aga... kes kannatab, see kaua elab.
Iraan.
Pakistan.
India.
Nepaal.
Tiibet.
K�ik tuleb. Varsti. Varsti...

Epitsenter.

Sat, 05 Jan 2008 06:05:35 +0000

Yleeilses e. siis 3. jaanuari Eesti Ekspressis ilmunud lugu osutus kahjuks suuresti toimetatuks ja nysituks. Algsest 22k t�hem�rgist oli j�rgi j��nud vaid orienteeruvalt 13k, samuti ilmus lehes pelgalt kaks pilti. Eeldatavasti p�hjusel, et teisip�eval toimetusse saabunud lugu viimasel hetkel veel kuidagigi v�rskelt trykikotta suunduvasse lehenumbrisse mahutada.

Pean tunnistama, et m�nda uut 'minu suust p�rinevat lauset' oli kohati lausa piinlik lugeda. �htus��k kyynlavalgel oli taandatud nii�elda 'fast-food-jointi' kylastuse tasemele.
kj kaadrikarbis k�sen-poon-ja-lasen ma �nneks ainuisikuliselt, sestap j�rgneb siinkohal k�rpimata originaalversioon, s�na-s�nalt nii nagu ma ta lahingutandrilt sisse toksisin.

Aga otsustage ise.
Link Eesti Ekspressi versioonile:
http://paber.ekspress.ee/viewdoc/5BB3EDB702E15980C22573C4003A98B0
Ja originaallugu:

Saabunud linna 27.detsembri hilisel p�rastl�unal, leian endale peagi Al-Azami nimelise hotelli Rawalpindi l�unapoolsel Saddar Bazaar�il. Numbrituba kujutab endast j�rjekordset m��rdunud seintega kivikarpi, ainsateks sisustuselementideks tiivik laes, �ksik tool ja ��kapp ning v�idunud voodi, kuhu ilma magamiskotita ei tihka pugeda. R�du olemasolu balansseerib 40kroonise kuubiku miinused.

J�ran hotelli katusel loojuva p�ikese valguses oma hiliseid l�una- v�i varaseid �htupirukaid ja revideerin m�ttes l�hip�evade plaane. Hiljemalt paari p�eva p�rast peaksin �letama Pakistani � India piiri, et aastavahetuseks Tiibeti eksiilvalitsust majutavasse Dharamsalasse j�uda. Selleks korraks on �elu riskipiiril� l�pule j�udmas, m�tlen l�bisegi kergendus- ja kahetsustundega.

Relvatehased, narkoturud, s�jaseisukord ja piknik kohalike h�imuvanemate ning nende relvastatud ihukaitsjatega. Kolm n�dalat Pakistanis on m��dunud pretsedenditute elamuste ja uskumatute kohtumiste t�he all. Paraku on ka surma etteaimamatud k�igud selle aja jooksul mind varjuna saatnud.

Kui saabun 7. detsembri �htuks Pakistani l��nepoolse Balut�istani provintsi keskusesse Quettas, valitseb riigis endiselt eriolukord ja minu saabumist �t�histatakse� granaadir�nnakuga kesklinna peat�naval.

13. detsembril lahkun Quettast rongiga l�unarannikul laiuva Karachi poole, m�ni tund hiljem hukkub linna��rses s�jav�ekontrollpunktis kahe enesetapupommitaja k�e l�bi 11 ja saab vigastada �le 20 inimese.

Suviselt soojas Karachis naudin mere��rse Cliftoni linnaosa mugavusi � mulle usaldatud korteri r�dult avaneb vaade otse merele ja randa telklaagri p�stitanud kaamelikaravanile. Alles n�dalap�evad hiljem saan teada, et samal ajal tapetakse Cliftonis j�hkra kolmikm�rva k�igus riigi kuulsamaid ja armastatumaid kunstnikke Abdul Mohammad Ismail, enam tuntud ehk Gulgee nime all.

17. detsembri �htul j�tkan oma teekonda Karachist p�hja Lahore suunas. ��p�ev hiljem kihutab samal marsruudil keset �ist d�unglit r��bastelt v�lja pilgeni reisijaid t�is topitud Karachi Express. Ametlikud andmed teatavad 56 surnust, p�ev hiljem langetatakse number 38ni. Katastroofipaika oma silmaga n�inud k�nelevad kuni poolest tuhandest hukkunust � need on aga �kinnitamata� numbrid, mis maailma �ldsuse ette kardetavasti kunagi ei j�ua.

K�igest hoolimata ei tule mul hetkekski p�he reisi katkestada, vastupidi � esmalt plaanitud k�mne p�eva asemel olen riiki j��nud juba kaks korda kauemaks. Surm ei k�si kohta ega aega ja ma ei imestaks, kui statistilise t�en�osuse kohaselt oleks mul suurem �anss elu kaotada kodusel Tallinn-Tartu maanteel kulgedes.

Viimane panoraamfoto kannab endaga tagantj�rgi �hes kellaaega 16:48. Naasen hotelli katuselt tuppa reisim�rkmeid sorteerima loetud minutid enne p�ikeseloojangut, kui kuldne kera l��nes k�rguvate elumajade taha vajub.

Veerand tundi hiljem rebib plahvatus l�bi rahvasumma vaid m�ni kilomeeter eemal Liaquat Baghi nimelise pargi v�ravate ees, kui valimiskampaania k�igus �sja tuhandetele poolehoidjatele esinenud ekspeaminister Benazir Bhutto valmistub oma kuulikindlas maasturis lahkuma. Pealtn�gijad ja telesalvestused kinnitavad plahvatusele vahetult eelnenud kolme lasku, pomm n�ib olevat m�eldud vaid kinnituseks. Hotellis ei kuule plahvatust keegi � Pakistani linnak�ra ja liikluskakofoonia keskel pole ka imestada.

Orienteeruvalt 17:25 teatatakse kuulihaavadega Benazir Bhutto surmast Rawalpindi Keskhaiglas, kuigi meditsiinipersonali tunnistuste kohaselt j�uab naine nendeni juba surnuna. K�igis �mberkaudsetes haiglates kuulutatakse poole saja vigastatu saabudes v�lja eriolukord. Pea 30 plahvatuses hetkega hukkunut ei aita enam miski.

H�ivatud oma reisim�rkmetest, viibin �ndsas teadmatuses kella seitsmeni. Kui viimaks toast v�ljun, paotatakse ka nr. 407 kandva k�rvaltoa ust ja mul on v�imalus tutvuda oma austraallastest naabritega. Kolme n�dala jooksul pole ma Pakistanis seni kohtunud �hegi v�lismaalasega, kahetsusv��rsel moel leiab see n��d viimaks aset sedav�rd traagiliste s�ndmuste keskel.

�Tead sa ikka...? Benazir Bhutto on m�rvatud.�
�Oled sa aknast v�lja vaadanud?�, lisatakse mu kimbatuses ilme peale.

T�navad hotelli �mber on varasele �htutunnile vaatamata praktiliselt inimt�hjad ja iga kui viimase poe ette on t�mmatud trellid ning raudkardinad. Hotelli vastuv�tus soovitatakse austraallastele soojalt majast mitte v�ljuda. Nii veedamegi m�ned tunnid elavas keskustelus, kuni kiusatus must viimaks v�itu saab ja t�navaile jalutama kisub.

Pimedaid ja hiirvaikseid t�navaid hotelli �mbritseval Saddar Bazaaril ��ristavad vaid �ksikud avatud s��klad, tosinad silmapaarid naelutatud urdukeelsetele uudistekanalitele. K�rvalt�navas rebib 4-5pealine kamp vaikides maha t�navalaternale kinnitatud �leelusuurust PML-Q (Quaid-e-Azami nimeline Pakistani Moslemiliiga) valimisplakatit. T�mban kapuutsi silmile ja kiirendan t�nava teise ��rde hoides sammu. Ka mehed j�tkavad samal hetkel teed, nii leian end ootamatult salga keskelt. Erinevalt m��dunud n�dalate sadadest �Mis su nimi on? Mis su riik on? Mis su usk on?� ei tunne seekord keegi mu vastu v�himatki huvi.

Hingan kergendatult ja v�tan suurele teele v�lja j�udes kursi tagasi hotelli poole, taustaks eemalt kostuv kopterim�rin. K�ige jahmatavam n�ib politseinike puudumine � seda riigis, kus relvastatud kordnikke kohtab tavaliselt igal teisel t�navanurgal ja pagaripoode ning apteeke valvavad pumpp�ssidega turvamehed. Hiljem selgub, et ka teistes linnades kaovad politseinikud elanike �kkviha kartuses peale atentaati t�navatelt.

Sadade suletud �ride keskelt suudan leida �he tegutseva internetiurka ning olles rahuldanud oma esialgse uudistejanu, naasen hotelli tund peale kesk��d. Kuu ripub raskelt madalal �ises taevas, pea h��guvoran�. Uinun aknataguse kopterim�ra saatel, kuskilt kaugelt on �le�ldiste k�rgatuste vahele kuulda ka �ht-kaht automaadivalangut.

Hommikul pool kaheksa n�itab fuajeebaari teler endiselt sama urdukeelset uudistekanalit, mida �htul ja ��selgi. Vaid n�od teleri ees n�ivad vahetunud olevat. Kuna mul linnakaarti pole, p��an fuajeeseinale liimitud skeemi paari minuti jooksul v�imalikult h�sti meelde j�tta ja sukeldun hommikustele t�navatele. Sadade teid ��ristavate �ride uksed ja vaateaknad on j�tkuvalt varjatud raudkardinatest. Endiselt ei paista silmapiiril �htegi politseinikku. �ksik kass loivab laisalt �le t�hja s�idutee, seisatab hetkeks ja laseb pilgul umbusklikult ringi k�ia, haistes, et midagi on korrast �ra.

J�uan v�ikese ringiga v�lja linna l�una- ja p�hjapoolt eraldava j�enireni. Linna l�biva Murree nimelise maantee ��res v�ib viimaks ometi m�rgata elu. Ajalehetoimetuse treppidel kihab lehemeestesumm, jaotatakse ja pakitakse v�rskeid v�ljaandeid. Hetk hiljem hargnevad rattakullerid laiali igas v�imalikus suunas, t�nane l�bim��k t�otab tulla enneolematu.

J�tkan piki Murree�d p�hja poole ning poolteist kilomeetrit hiljem j�uan �heni linna peamistest ristmikest, kohalike suus Committee Chowkini. Ristmiku asfaltsillutis on kaetud k�mnete tahmaste l�kkeasemete ja sadade telliset�kkidega. Laternapostidel ripuvad kurvalt ribadeks rebitud valimisplakatid, l�kkeasemete vahel j�tkub hulgaliselt ruumi ka klaasikillupurule ja lillepotit�kkidele. Segi on pekstud enamus valgusfoore, k�ige �nnetum neist maastki v�lja kistud.

Esmakordselt peale eilset Rawalpindisse saabumist n�en tee ��res politseinikke. Kohalike korrakaitsjate tavarelvastusse kuuluvad AK-47�d on sedakorda v�lja vahetatud bambusritvade, m�lkis kilpide ja kiivrite/turviste vastu. Viimased vedelevad hetkel k�ll hunnikus majaseinte najal � nagu elamus linnaelanikke, on ka politseinikud s�gavale ajalehtedesse kaevunud. Bambusritvade keskelt hakkab silma ka paar granaadiheitjat pisargaasi tarbeks.

J�tkan minutit k�mme p�hja poole, kuigi Liaquat Bagh pidanuks juba ammu k�tte j�udma. Kohalikud osutavad n�puga tuldud suunas, seletamatul moel on mul �nnestunud ajalehetoimetusest �le tee asuvast pargist esimese hooga m��da jalutada. Vaikides seiravad tosinad inimesed plahvatuspaika otse pargi tagumiste v�ravate ees. Keegi ei karju, keegi ei skandeeri, keegi isegi ei nuta � �hus on tunda vaid s�natut �okki.

Asfaltil v�ravate ees on n�ha s�gavaid t�kkeid, m��dunud �htuseid s�ndmusi meenutavad k�ljest rebitud auto pamper ja m��ri ��rde kokku l�katud tolmused sandaalid. K�nnitee��rne porilomp on l�bi segunenud verest. Olen s�ndmuspaigal ainuke fotograaf ja mitu kohalikku osutavad mulle m��ripraost rippuvat verist lihat�kki. Ma ei pildista.

Tagasi Saddar Bazaari poole jalutan ringiga m��da teist linna l�bivat peat�navat. Nagu arvata v�is, on suurimad salgad kogunenud lehekullerite �mber ja Benaziri silmad vaatavad vastu tuhandetelt esikaantelt.

Hotelli taguse k�rvalt�nava kaugemas otsas on n�ha �le inimpeade nilpsavaid tuleleeke. Kahe ristuva t�nava keskel p�levatest autokummidest t�useb taeva poole tihke must toss. Ka l�unapoolse t�nava otsast paistab tossav l�kkease, mida �mbritseb kihav rahvasumm. Aegajalt eraldub massist m�ni laternapostil turniv poisike, kes peagi saagiks langenud valimisplakatiga tagasi rahva sekka sukeldub. M�ne aja p�rast liigub salk j�tkuvalt tee��rseid plakateid alla rebides �hise mehena mulle vastu p�hja poole ning skandeerib president Musharrafi vastaseid loosungeid. Mandariinikott k�e otsas k�lkumas, t�mbun igaks juhuks seina ��rde ja lasen 50pealisel rahvasummal m��duda.

Naasnud hotellist veerand tundi hiljem, pole ei l�ketest ega rahvasummast enam j�lgegi. Kuigi paari p�eva v�ltel on hotelli katuselt n�ha igas suunas taeva poole t�usvaid suitsusambaid, on tegu enamasti mittev�givaldsete ja isoleeritud pahameelepuhangutega. Paraku kujutab ja v�imendab meedia analoogsetes situatsioonides alati just neid �ksikuid isoleeritud meeleavaldusi, j�ttes mulje nagu kogu linn p�leks ja t�navatel m�llaks kodus�da. Samal ajal valitseb 99% linnast t�ielik rahu ja vaikus, ent id�ll kahjuks ei m��.

Viimaks on Saddar Bazaari nurgale kogunenud tosin igavlevat politseinikku, mis selgitab skandeeriva rahvasumma kiiret lagunemist. Vahetan mundrikandjatega m�ne s�na ja jalutan tagasi hotelli poole. Paar t�ismeest ja m�ned poisikesed lagunenud salgast rebivad siingi plakateid maha ja minu kaamerat n�hes on l�ke p�sti sekunditega. Efektsema kaadri saamiseks lohistatakse kiirelt kohale ka kaks autokummi. J�rjekordne paratamatus, surnud ring � kaamerate ja meedia kohalolu vaid intensiivistab mainitud intsidente, eriti kui tegu on k�ige ja k�igi vastu m�ssavate edevate varateismelistega. Ja j�llegi, mida telerist ei n�e, on samal ajal treppidel naervad vanamehed, l�kke taga peetav kriketimat� ja muretult �m�ssavaid� t�navaid m��da mandariinikotiga jalutav turist.

Pisut murettekitav on fakt, et interneti�hendus puudub t�na kummaski hotelli l�hedases internetikohvikus. Samuti eba�nnestub telefonikontorist mistahes Eesti k�ne. Ega ometi...? P�hin peast paralleelid Burmaga ja lepin seletusega �lekoormatud liinidest. Ainsa infoallikana s�ilib teler �lerahvastatud fuajeebaari tagumises nurgas. Solidaarsuse m�rgiks keeratakse see aegajalt ka ingliskeelsele uudistekanalile. Ekraani alumises ��res jooksev b�nner edastab telegrammuudiseid riigi erinevatest nurkadest:

...Kashmores 15 vigastatut, 200 kinnipeetavat p�genenud vanglast; Badinis r�nnatud ja s��datud 2 panka, 2 politseijaoskonda, +100 s�idukit ja 15 bensiinijaama; Karachis r�ndavad ja s��tavad relvastatud j�ugud tehaseid, 4 politseinikku on tulistatud; Kandkotis 100 vanglast p�genenut; Lahores p�letatud 3 bussi, 2 hukkunut; Larkanas r�nnatud hotelle, s��datud raudteejaam; Peshawaris peksab politsei laiali v�givaldseks muutunud rahvasalga; s�jav�elised �ksused on lahinguvalmiduses, suletud Sindhi - Punjabi vaheline p�himagistraal...

Samal ajal kui Bhutto atentaadi j�rgsed v�givallalained levivad �le kogu riigi, n�ib olukord Rawalpindis ja pealinnas Islamabadis olevat v�rdlemisi rahulik. Orkaani epitsenter. Alles telerist saan teada, et m�ni tund enne eilset trag��diat toimus Rawalpindi ��res r�nnak ka PML-N (Nawaz Sharifi juhitav Pakistani Moslemiliiga) valimiskolonnile. V�idetavalt avati tuli aastate eest PML-N�st lahku l��nud PML-Q valimiskontorist. Kuulidest l�bistatud masinatest leitakse 4 surnut ja 17 vigastatut.

PPP (kadunud Bhutto juhitud Pakistani Rahvapartei) liikmed omakorda r�ndavad atentaadi j�rgsel �htul ja ��l president Musharrafi toetava PML-Q valimiskontoreid �le kogu linna. Paistab, et siinmail eelistavad poliitikuid tihtipeale tulevahetusi s�navahetustele.
Voodisse ronides k�lavad taustafooniks j�tkuvalt lakkamatud k�rgatused ja paugud. Kui ei teaks, et peas��dlasteks on k�ikv�imalikud ilutulestikuraketid ja veretu tulev�rk, peaks linna liialdamata s�jatandriks. �htlasest taustafoonist eralduvad j�rjekordselt paar automaadivalangut oma iseloomuliku kiirustava t�rinaga. Kahjuks ei m�ju mainitud helid, erinevalt n�iteks vihmapiiskade t�rinast plekk-katusel, just k�ige uinutavamalt.

Laup�eva hommikul virvendab hotellibaari nurgast vastu sinine teleriekraan. Eile internet ja telefoniside, t�na televisioon?! Laskmata paranoial naha vahele pugeda, leian endale hommikuse linna vahelt minibussi poolesaja kilomeetri kauguste Taxila arheoloogiliste v�ljakaevamisteni. Veedan p�eva budistlike kloostrivaremete ja aastatuhandete vanuste linnam��ride vahel ringi matkates. P�ikeselistel m�en�lvadel ringi ronides taanduvad s�ndmused riigis vaevu hoomatavaks t�piks kaugel horisondil. Ainus, mis otsapidi reaalsust meelde tuletab, on lagunevate Buddha kujude �mber t�mmatud okastraadipallid. Iidsed stuupad meenutavad kohati pigem II Maailmas�ja aegseid bunkreid.

�htul Rawalpindisse naastes t�den r��muga, et v�hemalt siinkandis pole n�ha �htegi teesulgu ega kontrollpunkti. Sama lugu p�hap�eva hommikuse Islamabadi s�iduga. Hoolimata j�tkuvalt kestvast �leriigilisest leinaperioodist n�ib kohalik transport olevat taastunud ja ei teel Islamabadi ega tagasi tule mul marsat oodata �le paari minuti.

S�it Rawalpindist vaid tosina kilomeetri kaugusel asuvasse s�sarlinna Islamabadi kulgeb tuttavat Murree maanteed m��da. Liaquat Baghi ja Committee ristmikke �letades hakkavad silma kummagi risti ��rde pargitud politseisoomukid, reedel polnud neist veel j�lgegi. Alles �htu hakul saan leheuudistest teada, et eilsete agressiivsete meeleavalduste laialiajamiseks tuli ka Rawalpindi korrakaitsjatel kasutada f��silist j�udu ja pisargaasi.

Piki Murree�d p�hja poole kulgedes j��vad lisaks arvukatele l�kkeasemetele silma k�mned r�nnatud pangad � �nnelikumad on p��senud vaid katkiste aknaklaasidega, teistel on kildudeks pekstud terved fassaadid, alustades siltidest-klaasidest ja l�petades rahaautomaatidega. V�hemalt kaks hoonet on p�lema s��datud. �United Bakery�-l on seekord tulnud oma pangah�rradest naabrite t�ttu maksta r�nka hinda � pangaga samas Nazir Plazas asunud pagari�ri on t�iesti h�vinud ja logost on hoone v�lisseinale j��nud vaid kooruvad ja tahmunud �..nite.. ......ery�.

Kui t�navad Rawalpindis on viimaste p�evade jooksul lihtsalt v�rdlemisi t�hjad olnud, siis Islamabadis avaneb lausa postapokal�ptiline pilt. 1960ndatel rajatud matemaatiliselt korrap�rase ja v�rdlemisi steriilse atmosf��riga pealinnas liigendavad eri sektoreid kummaski s�idusuunas viierealised horisondini sirutuvad asfaltnooled. Minuti jooksul m��dub ehk auto v�i kaks. Samuti on j�tkuvalt suletud k�ikv�imalikud kontorid, �rid ja kaubanduskeskused � seni pretsedenditu pilt poolesaja aasta vanuses Islamabadis.

Linna idast ��ristava Constitution aven�� mber on kogunenud riigi strateegiline keskus � �lemkohtu, keskpank, riigisekretariaat, presidentuur jms. Majade vahele on okastraadipallidest keritud ajutised t�kked ja barrikaadid, m��rijuppide najal vedelevad hunnikus sajad kilbid, kiivrid ja turvised � omanikud risti-r�sti murul ja p��sa varjus pikutamas. Parlamendihoone suletud l�hi�mbruses on lisaks arvukatele politseinikele n�ha ka okastraadist piiratud ajutiste telklaagritega saabunud s�jav�elasi. Musharrafi v�lja kuulutatud �punane h�ire� p�sib ja automaatidel on kaitseriivid maas. Samal ajal istutab tosinkond t��list keset suletud s�idusuundi teepeenral lilli ja eemalt rohuplatsilt on kuulda l�busate kriketim�ngijate erutatud h��deid. Kriket oli, on ja j��b.

M��da Murree�d Rawalpindisse naastes m�rkan p�letatud Nazir Plaza �mber esimesi v�lismaiseid v�ttegruppe. Committee ristmikule on lisaks soomukile saabunud hulgaliselt politseij�ude ning risti l�hi�mbrus on suletud. Koguneva rahvasumma �mber tiirutavad veel kodutolmuste jalgadega �rindeoperaatorid�, kaelas ja �le �la rippumas sadade tuhandete kroonide v��rtuses fototehnikat. Tunnen end inetu pardipojana, ent miskip�rast l�heneb samuti �sja lennukilt maha astunud Washington Posti fotograaf just mulle, p�rimaks kuidas on siin riigis lood politseinike ja s�jav�elaste pildistamisega.

Hetk hiljem k��nduvad kaelad ja p��rduvad pead ning l�una poolt l�heneb muljetavaldav kolonn � �ksteise j�rel m��dub t�navail seisatanutest 15 politseimasinat kuulipilduritega, 15 s�jav�eveokit lahingvarustuses s�duritega ja l�petuseks veel 20 politseitsiklit � kaks meest igas sadulas, bambusridvad s�les ja k�e otsas tilbendamas. Pean konvoid esiti pealinna poole suunduvateks lisaj�ududeks, k�rval seisev fotograaf mainib, et tegu on pelgalt Rawalpindi t�navatel promeneeriva Ranger�ite lipumarsiga. Eilsete kokkup�rgete j�rel on n��d ka Rawalpindisse s�jav�e�ksused appi kutsutud.

Ristmikule kogunenud PPP poolehoidjad deklameerivad Koraani ja m�lestavad partei hukkunud esinaist, taustaks lakkamatu kaamerate kl�psimine. Veerand tundi hiljem l�heb rahvahulk rahumeelselt laiali ja politseij�udki vabastavad tee. Committee ristilt l��nde suunduvalt t�navalt paistavad paksud tossupilved ja peagi veereb raskelt sinna poole soomuk, saadetuna poolest tosinast teisest politseimasinast. Kus suitsu, seal tuld ja nii j�rgneb politseinikele peagi ajakirjanikehord. Kui s�ndmuskohale j�uame, on suurem osa teed blokeerinud l�ketest juba kustutatud ja pooled politseinikest tossupilvede keskel eri suunas hargnemas. Just siin s�nnib mitu esmasp�evast esikaanepilti suitseval ristmikul loojuva p�ikese kiirtes v�ljajoonistuvast soomukist.

...

Lahti l�heb j�rjekordne kassi-hiire m�ng, mille k�igus kitsail t�navail orienteeruvad politseinikud p��avad eos laiali ajada kogunevaid rahvahulki ning avada l�ketest suletud teid. Iseloomuliku plumpsatusega lendab k�rvalt�navasse esimene pisargaasiballoon ja olemine kipub kibedaks. Fotograafid vajuvad laiali, taskur�tid n�ole ja k�ed silmile surutud � vaid �ks �nnelik on taibanud gaasimaski kaasa haarata. Hoolimata n�ilisest s�jatandrist ei paista olukord olevat eriti pingeline ja hetke p�rast avastan end teed blokeeriva politseis�iduki juhtidega s�bralikust vestlusest. Samal ajal, kui katuseluugist v�lja sirutuva politseiniku granaadiheitjatoru luurab 360 kraadi ulatuses �mbritsevaid nurgataguseid, p�rivad mehed kabiinis familiaarselt mu reisi ja muljete j�rele ning pakuvad teed. K�laline on siin riigis Jumalast saadetud kingitus.

V�sin peagi rindeoperaatoritega v�idu raisakotkaste m�ngimisest ja sean sammud ringiga tagasi Saddar Bazaari poole, k�rvus kajamas WP fotograafi s�nad:
�Man, this is just about getting the picture. Ain�t got nothing to do with storytelling�.

Jalutan viimast korda m��da Liaquat Baghi pargist, kus telekaamerate surina saatel deklameerib Benaziri m�lestuseks Fatiha�t (Koraani avapeat�kki) j�rjekordne salk PPP pooldajaid. Channel 4 uudisteankur s�tib end harmoonilisima kaadri saamiseks poolringis leinavate meeste ette ja tulistab k�rgendatud toonil �le palvesumina:

�The pictures we�ve broadcasted today have... The pictures we�ve... The pictures... The pictures we�ve broadcasted today prove to be conclusive evidence... sorry... still rolling...? The pictures we�ve broadcasted today prove to be conclusive evidence that Benazir Bhutto indeed was shot...�

Teel hotelli l�ikan �le raudtee, kuhu on samuti kogunenud k�mneid korrkaitsjaid ja leian end peagi olevat �mbritsetud uudishimulikest noorkadettidest, kes p�rivad elevil mu p�ritolu, usu, pere ja muljete j�rele. Kaks politseinikku hoiavad �ksteisel k�est kinni ja kolmanda rinda on kinnitatud m�rk, �Police is your friend�.

�htused teleuudised teatavad �leriigiliste rahutuste k�igus seni hukkunud poolesajast inimesest, sadadest r�nnatud pankadest, bensiinijaamadest ja politseijaoskondadest. Pelgalt riiklikule raudteev�rgule on paari p�eva jooksul sadade miljonite dollarite ulatuses kahju tekitatud � lisaks s��datud raudteejaamadele, blokeeritud sildadele ja kahjustatud r��bastele on t�ielikult h�vinud �le kahek�mne veduri ja sadu vaguneid.

Helistan oma fotograafist s�brale Shahzadile ja kuulen, et Quettas on k�ik haudvaikne. Samuti olevat olukord viimaks stabiliseerumas Karachis, kus Shahzadi pere omab korterit mere��rses Cliftonis, vaid m�ni maja kadunud Benazir Bhutto kodust. Minu tollased jalutusk�igud pagari�risse ja internetikohvikusse oleks t�nasel p�eval ��ristatud p�lenud autovrakkidest ja r��statud �ridest.

P�hap�eva �� k�lab v�rreldes m��dunutega juba m�rksa rahulikumalt ja kesklinnast kostvate k�rgatuste hulk j��b meeldival kombel �ha harvemaks. Leian end vastupidiselt senistele aastavahetustele lootmas, et j�rgnev uusaasta�� saabuks v�imalikult vaikselt ja h��letult. Nii �nneks ka l�heb.

N�dala algul l��b linn oma �ielehed taas lahti ja alles n��d m�istan, kuiv�rd drastiline on olnud kolmep�evane t�hjus. N�dalavahetusel l�kkeid ja kriketimat�e v��rustanud t�navad on taas t�idetud kummaski tee��res kahekordselt pargitud s�idukitega, keskele mahub veel kolm rida liikuvaidki masinaid ning �lej��nud vabad augud saavad kiirelt t�is puistatud jalg- ja mootorrattureid, muulaveokeid, t�navakaupmehi ja ...kerjuseid. Isegi kohalik ingliskeelne p�evaleht v�ttis p�hap�eval vaevaks �ra mainida, kuidas �leriigilise leinaperioodi kestel kadusid t�navatelt j�ljetult ka �kodutud� kerjused. Ikka koju peitu, kuhu siis veel.

Uusaasta��ks Dharamsalasse ma paraku ei j�udnud, ent loodan piiri India suunas �letada siiski paari j�rgneva p�eva jooksul. Mitte kabujalu kriisikoldest p�genedes, vaid kahetsustundega esmalt plaanitust niigi korda-kaks pikemaks veninud visiidi otsi kokku t�mmates. Kurb on lahkuda rahvast, kes mind siin viibimise v�ltel sedav�rd pretsedenditu s�bralikkuse, lahkuse ja hoolivusega on �mbritsenud. Kurb on j�tta vanad ja uued s�brad riiki troonivate raisakotkaste hambusse. Kurb on teada, et erinevalt minust ei ole nad vabad soovi korral riigist lahkuma.

Olemata isegi veel Pakistani tolmu taldadelt p�hkinud, leian end juba m�lgutamas uitm�tteid teemal, millal-kuidas-ja-kauaks tagasi tulla. J�rgmisel korral ehk k�ll pisut soodsamas poliitkliimas, et ei tuleks taas spontaanselt �mber kehastuda rindereporteriks riigis, mis hukkunud ajakirjanike osas jagab 2007.a. edetabelis �auv��rset� teist kohta Somaaliaga � otse Iraagi taga ja napilt Afganistanist ees. Kohalikud kostaks selle peale:
�Insha'Allah!�