Ei ole maamunal praegu paremat kohta, kui Abruka tagumise küla tipus. Okei oma sooja naise kaisus on parem :) Mereni nii paarsada meetrit, terve päeva kallanud vihm on pannud õõbikud nii kõvva laksuma, et hommikuks pole vaja äratuskella tirisema panna. Olen ühe postiljoni pool ööd, kellega õhtul supi kõrvale tegime paar punni viina ja mõned õlled. Homme näis mis saab. Fotokott kuivab ahju kõrval, riided kah.
r.
Järgmine teisipäev Abrukale, 3-4 päeva sealset eluolu pildistama. Angerja-uhhaa ja kohalikud kaunitarid ootavad. Noorim preili pidi olema 71. aastane. Jehhuuu!!!
Siin ei ole midagi teha. Suur valge väljas, aeg on õue kobida. Aitab arvutist. Laaned, udud ja rabad ootavad. Rebs kuis selle Helgaga on?
Mõni nädal tagasi sõitsime taksoga armuneemele Lennart Merile külla. Ma nüüd ei saagi aru miks Lennul seal turvamehed väravas on, kuna me paarikesi tatsusime mööda rannajoont ta onni ette ning tegime terassi ees ühispilti, nii 5m kaugusel kõrgeaususe magamistoast.





Venkude kogunemine Tõnismäel oli lahe! Vene hing on. Mõnus oli ümiseda kaasa neid vanu nõukogude sõjalaule, jalg tatsus - võiks õelda et ma vennastusin. Soovisin kõigile c prazdnikom!

Ai ai eriti kehva kohta tehakse survepesu. Õöl vastu esmaspäeva rüvetasid huligaanid pronkssõdurit Tõnismäel. Õised sündmused Tallinnas on jõudnud juba kindlasti seltsimees Putini kõrva puhtaks küüritud Moskvasse.

Hea et sai ostetud väike pildistaja telefon mis suhu mahub.

Suitsu- ja koffeiiniuimas tulistatud. Brüsseli räpases kohvikus.

Ma tahan hüpata, aga mulle ei ole praegu raha, sest kõik taps läheb praegu kuudi ehitusse. Aga ükskord jõuab aega, kui siia ilmub foto, mis on taevas tehtud. Ja siis ma hüppan veel ja veel.
Juba sünnist saati on hoiakuga ja eriti kõrge enesehinnanguga. Nii boss.
