Kisselle valmistatakse marjadest, mahlast, puuviljadest, piimast. Marjadest ja mahlast valmistatud kissellide tihendamiseks on õigem kasutada kartulitärklist, sest maisitärklis muudab kissellid häguseks. Piimakissellide valmistamiseks sobib paremini maisitärklis, see annab ühtlasema konsistentsi, pehmendab maitset, kissell ei muutu venivaks. Maisitärklist tuleb võtta veidi rohkem kartulitärklisest, vahekorras 1:1,5.
Tärklis segatakse külma veega ja lisatakse kuumale vedelikule, kisselli alt ülespoole pidevalt segades, et ei tekiks tärkliseklompe. Parem on keedunõu selleks ajaks tulelt tõsta ja peale tärklisega segamist uuesti kuumutada keemiseni, et kaoks toore tärklise maitse. Keeta ei tohi, siis võib kissell muutuda vedelaks. Paksud kissellid muutuvad kergesti venivaks, kui neid üleliia segatakse ja kuumutatakse, eriti kartulitärklisega valmistatud piimakissellid.
Kisselle valmistatakse mitmesuguse paksusega, muutes tärklise kogust. Vedela kisselli valmistamiseks võetakse kartulijahu 1 l. vedeliku kohta 1–2 sl., paksule kissellile 3–4 sl.
Kisselli valmistamiseks arvestada:
mahla 100–150 g, värskeid marju või puuvilju 150–250 g või kuivatatud puuvilju 100 g. l l vett , ½ - ¾ klaasi suhkrut, 1–4 sl. tärklist.
Mahlakissell.
Vesi ja suhkur keedetakse, lisatakse kartulitärklis ja kuumutatakse keemiseni.
Nõu võetakse tulelt ja veidi jahtunud kissellile lisatakse mahl. Mahlaga mitte kuumutada, nii säilitatakse rohkem vitamiine.
Piimakissell.
1 l. piima, 3–4 sl. suhkrut, 2–3 sl. maisitärklist või 1,5–2 sl. kartulitärklist, vanilliini või hakitud pähkleid.
Piim lasta keema tõusta, lisada suhkur ja maitseained ning külma piimaga segatud maisi või kartulitärklis. Maisitärklist keeta 2–3 minutit, kartulitärklis kuumutada keemiseni. Piimakissell anda lauale keedisega.
Kakaokissell.
l l piima, 4 sl. suhkrut, 2–3 sl. kakaod, vanilliini, 2– 3 sl. maisitärklist või 1,5–2 sl. kartulitärklist.
Keevale piimale lisada suhkruga segatud kakao. Edasi valmistada nagu piimakisselli.
Karamellkissell.
1 l. piima, 5–6 sl. suhkrut, '/2 klaasi vett, 2–3 sl. maisitärklist või 1,5–2 sl. kartulitärklist.
3 sl. suhkrut pruunistada puhtal pannil, lisada 3 sl. keeva vett ja keeta, kuni karamell on lahustunud. Keevale piimale lisada ülejäänud suhkur, suhkrukaramell ja külma piimaga segatud tärklis. Kuumutada segades. Serveerida keedisega.
mjulle tundub ikka, et kaubamaja toiduosakond on kulinaaria suhtes natuke parem kui stockmann. noh.. kas just letikaup (kaubsis pole mu lemmikuid, grilltiibu), aga valmiskaup küll. noh, kaubamajas on eri firmasid, millede kulinaariat pakutakse, oluliselt rohkem. stockis on peamiselt ühe firma valmissalatid - aga selle konkreetse omad pole mulle kunagi väga maitsenud.
lisaks ei kannata ma stockmanni uut karbindussüsteemi. sellest olen ma rääkinud ka, süsteemist siin ja meie vastuseta kirjast siin.
1 väiksem broiler (ca 1kg)
2-3 porgandit
2-3 pastinaaki
2 keskmist sibulat
3-4 küünt küüslauku
vürtsi, pipart, soola, vett, võid
puhasta ja pese broiler, kuivata ning tükelda sobivateks portsjoniteks. koori aedviljad. lõika porgandid ja pastinaagid ribadeks, lõika sibulad pikuti neljaks ja siis viiluta, küüslauguküüned pikuti pooleks ja viiludeks.
pane ahi umbes 150 kraadi peale sooja. aja pann kuumaks, pane pannile või, sulata. pruunista kanatükid ja pane ahjupotti. lisa vajadusel natuke rasvainet ning kalla aedvili pannile. pruunista segades umbes 5 minutit, kalla ühtlaselt kanatükkidele. lisa maitseained ja kuum vesi (nii, et poti põhjas ikka on, aga juurikateni ei ulatuks) ning aseta ahju. kaas ka peale ;)
ahjus võib haududa julgelt tund kuni kaks. serveerida võid riisi või kartuliga; aga sobib ka niisama - seda eriti juhul, kui paned aedvilju topeltkoguse :)
ma ei tea, kust on tulnud see lause, et 'pruunistage liha õlis'. mul tuleb elust meelde ükskuid kordi, kui korralikult kuivatatud liha õlis pruunistades ei hakka õlipritsmeid lendama, nii et pliidi ümbrus on pärast nagu õlipommiga üleujutatud. natuke asja üle mõeldes avaldub siin loogika: taimne ja loomne rasv ei meeldi teinteisele ;) õli on ju taimne, ja ka kõige taisemas lihas on natuke loomset rasva. lahendus on lihtne: liha peaks pruunistama võiga või searasvaga! pritsmeid pole peaaegu ollagi. hoidke alt, kaalujälgiad! :)
kui tavaline kartulipuder ära tüütab, võib seda porganditega teha.
selleks puhasta porgandid ja lõika seibideks ning pane keema. kartuleid on siis paras aeg asuda koorima, kui porgandid juba keevad. kartulid peaksid olema enamvähem ühesuurused või suuremad kartulid ühesuuruseks lõigatavad. need ka keema ja ikka kenasti pehmeks.
kui poti tulelt võtad, et vett pealt ära kallata, pane sinnasamale tulele piimapott, et see soojaks saada.
kui nüüd mingi tavalise purustajga neid kartuleid-porgandeid katki suruda, siis peaks arvestama, et porgand jääb ikka natuke tükki. saumikseriga saab muidugi päris püreeks ka, aga ma pole seda proovinud.
kui segu on siis kenasti katki surutud, lisa natuke võid ja juba sooja piima ning klopi puulusikaga. vajadusel lisa veel piima ja klopi veel. hea puder on see, mis on korralikult läbi klopitud, kergelt lausa vahus võiks öelda :) lõpupoole lisa natuke soola ja porgandiga pudru tegemisel on ka riivitud muskaatpähkel imehea lisand.
natuke kaalikat võib ka panna. porgand ja kaalikas annavad magusama maitse ja ilusa värvi :)
retsept pole sellisel kujul järgi proovitud, aga kindlasti proovin. pärit on see Linda Petti raamatust Prantsuse Köök.
1 küülik
250g hapukoort
1/2klaasi konjakit
3 shalottsibulat (tavaline mugul käib ka, shalott on pehmema maitsega vähe)
1kl valget veini
võid, õli, soola, pipart
lõika küülik parajateks paladeks (klassikaliselt 7ks: 4 koiba + 3 seljatükki; aga võid ka peenemaks), maitsesta. sulata pannil või ja lisa natuke õli, pruunista tükid. ainult võiga pritsib muide vähem ;)
vala tükis konjakiga üle ja süüta põlema (haa.. päris efektne ilmselt, kui veenvalt õnnestub!). kui leek on kustunud, lisa hakitud sibul ja vein ning hauta kaane all nii tundi poolteist. lisa hapukoor ja hauta veel kümmekond minutit.
kõlab üsna söödavalt :)
Volks tegi panniinventuuri. Selgus, et kõik pääle süsinikterasest woki ja malmi tuleb utiliseerida. Mõeldud-tehtud.
Aga mõnikord on Volks laisk ja tahab teha kergema panniga midagi. Nüüd siis käisin täna mitmes poes pannijahil. Kallid, saadanad. Eelmise tefloonpanniga alustamisest sai 5 aastat. Pidas vastu ju. Tahaks sama vastupidavat. Tefaliga tuttavail kõik jama - liig kallis keskklassi pann ja läheb kähku käest. Aga profi oma ei kannata rahakott.
Mina vaatasin küll ühte ja teist panni ning leidsin enesele lõpuks soomlaste kompanii Olga panni. Aga tagaküljel teatab, et hoidku ma panni ainult madalal või keskmisel tulel!
Siis kangastus mulle pea kõikide pannide häda - need ei ole mõeldud roogade valmistamiseks vaid soojendamiseks. Iga kokahakatis teab, et ettekuumutet panniga vaid saab kähku ja tervislikult maitsva roa. Lihale jäävad mahlad sisse ja kuumus peab olema kõrge ja kiirelt intensiivne.
Poodides müüdavad teflonid või muu nakkekindla kattega pannid aga tahavad vaid madalat kuuma ja sellega muhvigi ei tee.
Järeldus: Volks lähebki Jaama turule ning ostab alumiiniumpanni. Too maksab samapalju kroone turul kui Venemaal rublasid, on aga kõrget kuuma juhtiv ja kokasõbralik riist. Ei pea 5 aasta pärast välja heitma.
Volks